Via.ee

priit kelder, 2005-06-01 00:29:03

Ilus poeesia siin me argi-asises maailmas ja selle VIA- alajaotuses. Tänud muidugi lüürilise kõrvalpõike eest. Kuid milles oli jutu point? Äraleierdatud asjad kenas, kuid viledas kuues. Saaks midagi uut ja pakkuvat?

priit kelder, 2005-06-01 00:33:56

Ning veel - mu meelest ei maksaks elu kunstlikult “ilustada” religiooninämmi lisamisega. Saaks ju ilma selle sõna ja mõistetagi hakkama. “Daodejing'is” on praegune pikk jutt kokku võetud ühesainsas värsireas: nimetatud Tao ei ole Tao. Ja kogu lugu. Tuleta veel meelde Ockami kääre: kui mingi fenomeni seletamiseks on olemas paljud variandid, siis võiks ikka eelistada lihtsamat, vähesõnalisemat, on ju?

rannatüdruk, priit, 2005-06-01 00:38:36

Jajaa... Ootamegi juba Sinult uut põnevat lihtsat ja vähesõnalist ning eriti pakkuvat lugu ;)

muusa, Hele, 2005-06-01 00:48:39

Lugu sihuke, et ei tea, keda kommenteerida: kas mõtete autorit, kes ilmselt neid kommentaare ei loe või mõtted väljanoppinud Helet.

Hele, 2005-06-01 01:33:11

priit,
eks seleta siis lihtsalt ja toimivalt ära need fenomenid, millest Argol juttu on. Näib, et nimetamata Taost ei piisa õndsuseks, miks muidu ikka veel unistad-igatsed: Saaks midagi uut ja pakkuvat?

Argo kirjutab sessamas raamatus, et “uus” on desakraliseerunud “püha”. Selline imeline kvaliteet, mis millegi-kellegi “tavalisest” välja ja kõrgemale tõstab. Uus eriline pesupulber, uus mobiil, uus poliitika, uus kallim... kuni miski siin maailmas ei tundu enam piisavalt uus ega huvitav. Aga ehk pole siis viga maailmas, vaid sellele vaatamise viisis?

Hele, 2005-06-01 01:40:12

muusa: keda kommenteerida

Kommenteerida võib näiteks mõtteid endid... need on sõna-sõnalt otse raamatust, usu või ei ;)

Kas Argo siia oma teksti kommentaare lugema jõuab, ma tõesti ei tea. Päris võimatu see igatahes pole.

muusa, Hele, 2005-06-01 01:42:52

Üht ma ei saa ka aru: Miks Marko Kaasiku “Teispool head ja kurja” ei avane? See pealkiri on lingikogus sees, kuid ma pole seda kunagi avada saanud.

muusa, Hele, 2005-06-01 01:47:12

Üht ma ei saa ka aru: Miks Marko Kaasiku “Teispool head ja kurja” ei avane? See pealkiri on lingikogus sees, kuid ma pole seda kunagi avada saanud.

muusa, Hele, 2005-06-01 01:49:35

Vbndst korduse pärast!

Eks ta on nii, et kui me kedagi tsiterime või tema mõtteid erilislt välja toome, siis on nad justkui meie poolt märkimisväärseks peetud.

Hele, 2005-06-01 01:52:12

Argo arvas usu kohta:
“"""""""""""""""""""""""""”

Pole mõtet vaielda erinevate religioossete dogmaatikate üle, sest nad on paratamatult erinevad. Oma elamuste väljendamiseks ei saa inimene võtta märke-sümboleid mujalt kui teda ümbritsevast keskkonnast – see on aga erinev.
Ja tähtis pole ju mitte see, kas dogmaatika on õige või ei, vaid see, kas tema kasutamine viib teatud kogemuseni või mitte.

See tähendab, et usundid ja religioonid on praktiseerimiseks. Väljaspool usulist praktikat pole võimalik taibata ühegi usundi või religiooni olemust.

“"""""""""""""""""""""""""”

Hele, 2005-06-01 02:13:43

Täna päris mitu ööelukat Vias käinud, seda ei juhtu iga öö :)

Head ööd ja hommikuni!

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-01 06:25:28

Pole mõtet vaielda erinevate religioossete dogmaatikate üle, sest nad on paratamatult erinevad

Ka inimesed on erinevad ja tajuvad keskkonda, mille osa nad tegelikult on, omaenese meelte läbi.

Siit ka arvamuste paljusus.

RÕÕMSAT MEELT TEILE!

Siis ei tundu maailm enam nii sünge.

Olev:)))

andrus, 2005-06-01 08:11:16

see et usundid on praktiseerimiseks

tähendab et teoloogia on rakenduslik ja pragmaatiline

ei ole

võtame võ poliitika et lihtsam oleks

meil on pragmad võimul

nad on tagajärjehaiged kausaalsusejõustajad ja nad muutuvad ohtlikeks siis kui peab väga pika vinnaga kausaalsust ette nägema

seda nad ei suuda

aeg on üldse õues säärane

kui religiooni väärtus on vaid praktikas

siis tuleks veel küsida et kelle praktikas ja jõuamegi taas miski individuaalse emotsionaalse hämuni

e=mc2 kas see on mõtetu targutamine või ülim pragma

oleneb kellele kuis

religioonil on veel palju osiseid

ei ole aint praktiseerimiseks

on integreerimiseks jms mõtteharjutusteks jms kohesiooni loomiseks jms

Hele, 2005-06-01 08:47:44

kui religiooni väärtus on vaid praktikas

siis tuleks veel küsida et kelle praktikas

Religiooni järgijate praktikas muidugi.
Ka teoretiseerimine võib olla praktika, kui see toimib. Targutades õndsaks?

Mumeelest arvas Argo, et usu väärtust ei tea see, kes ise ei usu.
Mingi tekstijupp võib tunduda kontekstiväliselt suht mõttetu,
aga kontekstis väga hästi toimida.
“E=mc2” või “Allah on suur” tähenduse mõistmiseks peab ka pisut konteksti teadma.

andrus, 2005-06-01 09:03:43

nujah

andrus, 2005-06-01 09:06:51

igaüks usub - religioon sääb usu süsteemi ja täidab tühikud mütoloogilise ainesega

mittereligioosne uskuja aga usub tükkidesse ja seda aususe nimel

tegelt on tal ka süsteem aga see on siis siuke teaduslik või paradigmaatiline - ütleme

näit lgp PK usub aint kulgemisse (on see nii?)

panteist on eriti haledas olukorras sest tal pole aint muud kui KÕik (sus)

rannatüdruk, andrus, 2005-06-01 09:25:52

panteist on eriti haledas olukorras sest tal pole aint muud kui KÕik (sus)

Miks haledas? Mõnel on jälle siinpoolsuses aint kannatused või patt. Mis see parem? Panteist tohib ka sellest elust siin rõõmu tunda.

priit kelder, 2005-06-01 09:43:49

Rannatüdruk - kui sa juba personaalsusesse trügid, siis kosta, palun, kui kaugele sa oma teravmeelse sapisusega jõuad?

Hele:

Õndsust pole ma taga ajanud, ära harritse siin, et pistad teistele pähe oma soovunelmaid. Midagi teada tahtmine pole ealeski ilmselt olnud kuigi õnnis seisund.

priit kelder, 2005-06-01 09:46:06

Andrus tegi mulle hüva psühhoanalüüsi. Tõsi ta on - kulgemises ja kulgemisel on tugevad võlud. Kui veel Ülim /piir/Väärtus kaasata, no siis on täitsa kompu see adumine.

andrus, 2005-06-01 10:02:19

aga mis on kulg

ikkagi liikumine vool voog

minek

aga kuhu ja kelle tahtel

kas keegi peidab end nois voogudes

Chardin arvas et peidab