Mõtisklused sünonüümide üle

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 79 kommentaari.

DiaTheo, 2005-09-05 16:28:54

Mina lugesin artiklist välja veel kunstniku püüet õigustada, miks teha kunsti.

Jaa, midagi taolist seal tõesti oli! Ehk tulen hiljem asja juurde positiivsemas võtmes veel tagasi.

DiaTheo, 2005-09-05 16:30:13

See on mu meelest lihtsalt võõrväljendi ümber ilutsemine.

Fantast, kui tabavalt!

toomas, 2005-09-05 16:45:25

Võib olla ka seda veidi, aga mulle lihtsalt mõte, kuidas Usku ja Kunsti ühtsesse vaatlusperspektiivi võiks seada, eriti kui kõnealune Kunst (=Performance Arts) peab ideoloogiliselt halvaks peaaegu sama asja, mis Uskki.

rannatüdruk, DiaTheo, 2005-09-05 16:54:27

Te (Toomas ja autor) kipute perfoormanssi kreeka mehe küla simmanil tantsitud sirtakiga segamini ajama.

Ma arvan, autor ei aja segamini. Nimi Non Grata viitab kunstiõppeasutusele ja Diverse Universe viitab kevadisele tegevuskunstisündmusele.
www.nongrata.ee

toomas, rannatüdruk, 2005-09-05 17:01:07

Ja mina ajan?

toomas, 2005-09-05 17:03:30

Minu arust arutleb autor Performance Artsi filosoofiliste aluste ja ideoloogia üle ning tema eeldused on vastuvõetavad (nii palju kui võhik neist aru saab) ja järeldused noogutama panevad.

rannatüdruk, toomas, 2005-09-05 17:14:33

toomas, rannatüdruk, 2005-09-05 17:01:07
Ja mina ajan?

Sirtakiga ehk mitte :)
Aga kui iga mitteratsionaalse tegevuse kunsti alla liigitad, siis midagi ajaksid nagu segamini küll. Artiklis tähistab Performance Art mu meelest nats konkreetsemalt kunstiliiki.

33338, 2005-09-05 17:52:10

nongràata tähändab minujaokks ebaméeldiv, ebasoovitav. p'äälägi najssoosst.

toomas, 2005-09-05 18:08:43

kui iga mitteratsionaalse tegevuse kunsti alla liigitad...

Ei-ei, seda ma ei tee.

Minu jaoks on Tegevuskunsti puhul huvitav niiöelda Kahekordne Ratsionaalsus.

Esmane on Vormiline Ratsionaalsus: see määrab perfoormansi Alguse, Lõpu ja Määra. See ratsionaalsus on väliselt kindlaks määratud, niiöelda “peale pandud”.

Aga veel huvitavam on Sisemine Ratsionaalsus, mida performants kannab ja mille kohta autor kirjutab, et performants hõlmab ratsionaalsuse kui ühe iseenda osa.

See ratsionaalsus on performantsil usulisele maailmapildile sarnanev, performants kui mudel käib usu kogumaailma kohta.

Ratsionaalsus on maailma üks omadusi, mis jääb maailma kui terviku (mida nt performants mudeldab) sisse.

Performantsi maailmamudel ja stsientistlik maailmamudel on antagonistlikud!

Äkki DiaTheo kritiseeriski seda lugu hoopis sellelt äratundmiselt kui lähtepunktilt.

Kiil vee kohal ja inimene syrtakit tantsimas on täpselt sama asi kui teadlane eksperimenti tegemas nii olukorra võrdväärsuse mõttes kui ka selles mõttes, kas on tegemist performantsiga või mitte.

33338, 2005-09-05 18:26:37

Toomas,
sirtàki onn elinik"iis küll üppsiloniga συρτάκι, aga 'ääldavad nematki seda sirtàki.

rannatüdruk, toomas, 2005-09-05 18:44:28

Kiil vee kohal ja inimene syrtakit tantsimas on täpselt sama asi kui teadlane eksperimenti tegemas nii olukorra võrdväärsuse mõttes kui ka selles mõttes, kas on tegemist performantsiga või mitte.

Olukorra võrdväärsuse mõttes olen nõus. Performantsiks nimetatuid ei pea ega nimeta.
Performace on minu arusaamade kohaselt mänguline ja publikule suunatud. Väljendina lisaks ka edeva, et mitte öelda ekshibitsionistliku alatooniga.

rannatüdruk, toomas, 2005-09-05 18:49:57

Millegi tegemine ja sellest rõõmu tundmine ei ole sama asi, kui publikule näitlemine, et see pakub rõõmu.

toomas, rannatüdruk, 2005-09-05 19:10:58

See tuletab jälle kohe meelde, et mängimine ei pruugi sugugi tähendada, et juures peab olema publik.

Eile rääkisime just ühe teatriinimesega teatriantropoloogia teooriast, mille kohaselt kaasneb kõigi rollidega meie elus mingil määral mängimine, s.t. mängimine ei eelda tingimata pealtvaatajaid.

Näiteks kui mina lähen Püha Missa ajal koguduse ette Jumalasõna lugema, aga juhuslikult oleme preestriga sel Jumalateenistusel ainult kahekesi.

Ma loen Jumalasõna ju täpselt samal moel kui siis, kui on “pealtkuulajaid”.

Pole mingit vahet.

toomas, 2005-09-05 19:13:26

Ja ka kodus loen ma tihti Jumalasõna täpselt samuti iseendale ette.

Kusjuures tähtis on nii kirikuhoones kui omaette, et Sa loed nii olemuslikult kui võimalik ja samas nii vähe “mängides” kui võimalik. See pole sugugi lihtne.

rannatüdruk, toomas, 2005-09-05 19:19:16

Jah, mängimine ei eelda publikut, aga ilma publikuta või isegi kujuteldava publikuta mängimine ei ole kunst (selles kunstnike loomingu mõttes). Kunst kui oskus midagi teha võib see olla küll.

Näiteks kui mina lähen Püha Missa ajal koguduse ette Jumalasõna lugema, aga juhuslikult oleme preestriga sel Jumalateenistusel ainult kahekesi.
Ma loen Jumalasõna ju täpselt samal moel kui siis, kui on “pealtkuulajaid”.

Kas Sa tahad öelda, et palvete lugemine on Sinu jaoks Performance Art?

rannatüdruk, toomas, 2005-09-05 19:20:55

Minu jaoks Performance Art seostub millegi niisugusega: http://www.aegruum.ee/2005/images/sp-38/

Ja ma pean tunnistama, et ma ei oska seda hinnata.

toomas, 2005-09-05 19:45:28

Palvete lugemine ehk mitte nii palju (ehkki miks mitte tegelt ka see!) kui Jumalasõna ettelugemine - nii et publik on Jumal. :)))

rannatüdruk, toomas, 2005-09-05 19:47:03

Eile rääkisime just ühe teatriinimesega teatriantropoloogia teooriast, mille kohaselt kaasneb kõigi rollidega meie elus mingil määral mängimine, s.t. mängimine ei eelda tingimata pealtvaatajaid.

Kas te rääkisite, et kõigi rollidega kaasneb mängimine või seda, et mängimine ei eelda pealtvaatajaid? Minu arvates ühest ei tulene teine. Ka rollimäng elus on minu arvates suunatud põhiliselt, kui mitte alati reaalsele, siis kujuteldavale vaatajale ikka.

toomas, 2005-09-05 19:47:13

Tegelt.... nii et publik on Jumal ja Jumala pühad.

toomas, 2005-09-05 19:51:05

Ma ei saanud teatriantropoloogia teooriast ühe jutuajamise põhjal muidugi mingit korralikku ülevaadet.

Kui õigest aru sain, siis see, mida Vahur rõhutas, oli: me mängime elus paratamatult palju rohkem, kui esimesel pilgul arvame.

See käis siis rohkem nähtavasti Sinu valikutest selle kohta, et mängimine ei eelda pealtvaatajaid, kusjuures “mängimine” ei ole iseenesest ei hea ega halb, vaid teatud paratamatu seisund.

***