Via.ee

Vastseliina Toomas, Tempero, 2005-01-26 20:06:13

Tempero, Thomas Neapolicus, 2005-01-26 15:15:16

Deus maiestate populari maxime absurdum est
sicut speculum per humanus natura
et per se sufficiens necessarium.

Ladina keel mul na kehvakene, raamatust tuleb igaks juhuks abi võtta, loen ja loodan, et saan õigesti aru...

Vastseliina Toomas, Tempero, 2005-01-26 20:11:42

Aga see teine tekst läks juba targa raamatuga kaa liiga keeruliseks. Vabandused-vabandused!

internet tõlgib nii, Toomas, 2005-01-26 20:16:19

Homo stupidus maleficus est
et finis ultimus internus cultum subditum,
tum internum efficiendam libertatis ,
tum ultimum bonorum externum sublimis obligatur.
Actus humanus non honestus est.
Nihilum subinfero tamen tantum ut flamma intenta.

The senseless man the criminal is
and the inward far boundary subordinate live in,
then inward requiring to be bring abouted of the freedom,
then beyond is binded high outward good.
Distinguished not human driven he/she/it is.
The nothing to the subinferus yet of such size that eager the flame.

Vastseliina Toomas, 2005-01-26 20:35:09

Noh seda interneti-inglise keelt on kah ikka suhteliselt raske mõista :))))

Vastseliina Toomas, Lilleke, 2005-01-26 21:14:31

Lilleke:
Kui keegi viitsiks tutvustada oma ideaali ja näidata konkreetselt milline kasu sellest kasvab või kasvama peab siis ehk saaksin kah oma arvamust korrigeerida:)

Noh, kui ma nüüd prooviksin oma ideaali täiesti teooriavabalt lihtsalt siia kirjutada, siis see oleks umbes: Inimesed Koos Nii Et Kõigil On Hea Olla. - Tuli nädsa jah selline tunduvalt inimkesksem ideaal mul kui Jumal.

Mis kasu sellest võiks või peaks tõusma?

Noh, raskel hetkel kui inimesed pole koos ja/või kõigil pole hea olla võib siis ideaali poole pürgida.

VIAsse kirjutamine on mulle seda umbes küll.

PL, 2005-01-26 22:34:35

Pärispattu tähistav sõna on
ladina keeli
cupere<concupiscere<concupere<b>, millest tuletus inglise keelde <b>to covet = ihaldama — täpselt kui Buddha õpetuseski — kõige olemasoleva põhjustamise tähenduses.

PL: Nojah, olemasolu peaks olema põhjustatud elujanust, mis omakorda ilmneb sümpaatia (sh iha), antipaatia (millega samastutakse) ja teadmatusena.

praktik, 2005-01-26 23:37:05

olen jälginud teie kõrgelennulisi arutelusid ja ma ei ole kindel,kas ma peaksin oma ideedega osalema.Sest tsuktsi hingeõnnistus on nii noatera peal.Ta võib kalduda tagasi.Ma ei ole kindel kas see on hea!Vot!

praktik to PL, 2005-01-26 23:43:59

ei noh pärispatu asi on muidugi segane.Võib ka öelda nii ,et see on John Wesley deklaratsioon.Sest kui me hakkame praktiliselt analüüsima teoloogiliselt pärispattu,siis me jõuame ikka sinna,et me oleme lihtsalt patused,iga üksik,kaasaarvatud mina!Vot!

Njah, PL 24-01 12:34, 2005-01-27 00:28:23

"Mis on koguduse Vari?"
PL: “Saatan.”

????
Kas kogudus ise on siis Jumal?

“Kuidas kogudus sellega kohtub?”
PL: “Ta põgeneb selle eest - kes tahaks tegu teha Saatanaga? ”

????
Ja Jumal põgenevat Saatana (iseenda varju) eest? Imelikud arvamised Sul.

“Sest kui ma projitseerin omaenda “kurjuse” ära, jääb minusse vaid “headus”, mis sellise ühekülgsena aga on tegelikult vaid sotsiaalne mask, Persoona (siit siis ka etteheited “võlts-olemises”).”

Projektsioon polegi muud kui mõtteline kujutluse tekitamine/"viimine" väljapoole selle aluseks olevat objekti. Kusjuures teisendusalgoritmid võivad tekitatavat kujutist tugevalt objektiga võrreldes moonutada.

Kui aga oma egoismis projitseerida endaväliseks kõik avaliku v isikliku arvamuse poolt “negatiivseks”/"halvaks" peetav, sedasi enda sisse “jäetavat”/mitteprojitseeritavat “positiivset”/"head" ebaproportsionaalselt ületähtsustades, siis ongi see võlts silmakirjatsemine.

“Piisituatsioonides võib see “Saatan” aga hakata toimima juba otseselt läbi minu - Persoona mõraneb ja algab nt raevukas nõiajaht, ristisõda jms tüüpiline massipsühhoos. Ilmselt projketsioonist täielikult ei piisa - aeg-ajalt tuleb “auru välja lasta” ka nö otsesemal moel.”

Aga väliseks projitseeritu pole ju kunagi projitseeritavast tegelikult välja pääsenudki. Ettekujutus millestki pole ju see miski ise, nagu vari seinal pole seda tekitav käsi.

“Kardan, et Kahe Jõe Maa (kus üleujutused olid kaootilised, ootamatud ja seega väga ohvriterikkad) ränga dualismi mõjul pole kogudus olnud kuigivõrd teadlik oma varjust ei VT ega UT ajal.”

????
Eufrat'i ja Tigris'e jõgede org on hoopis teine piirkond, kui Jordani jõe kaldad ja Siinai kõrb, kuigi ka Wratti’t ja Babylon'i on Piiblis põgusalt mainitud.

“Kuna ta selle teadlikuse kaotas?”
PL: “Siis kui kadus aukartus elu ees, teise inimese ees, looduse ees - kui kadus “patutunnetus” kui tundlikkus omaenese ja teise voorustest ja puudustest ilma moonutusteta - teadvelolu. Paraku näib see olevat alaliselt ligipääsetav vaid müstikutele.”

????
Just müstikutele tundub olevat omane moonutamine maailma nähtuste üleloomulikkuse rõhutamisena...

Njah, tsukts 24-01 13:38, 2005-01-27 01:00:37

"Küll neil massipsühhoosi tontidel on alles tegemist, sest peale inimeste peavad nad tegelema ka loomadega.

Kui läheneda mõnele loomale, siis algul vaatab ta sind uudishimulikult ja kui sa ületad teatud piiri, jookseb minema.
Kui on tegemist loomakarjaga, siis pärast selle looma jooksmahakkamist, kellele sa oled häirivalt lähedal, hakkavad jooksma ka teised loomad, kellest kaugeim, olles üksinda, ei tunneks ta ennast sinu sellisest lähedusest sugugi häirituna."

Paar nädalat tagasi rääkisin siin ühest tehtud arvutisimulatsioonist, mis modelleeris “karja” (konkreetselt kalaparve) käitumise ruumilist dünaamikat 2 lihtsa põhimõtte (instinktid) abil:
1) iga kala püüab parves säilitada püsivat distantsi oma lähinaabritega
2) otsese tajutava ohu korral tuleb selle eest põgeneda (prioriteetsem)

Nõnda ka massipsühhoos pole müstiku PL kombel personifitud “vaimne” subjektiülene olend, vaid karja üksiksubjektide käitumiste koostoimest tekkiv korrelatiivne dünaamiline protsess.

Kusjuures massipsühhoosil aitab tekkida “karja” pakutav suhteline turvatunne: üksikud võivad kiskjate (ohtude) hammas(ratas)te vahele ohverduda, kuid valdav enamus jääb terveks. Samuti ollakse mitmekesi koos kokku tugevamad kui üksi. Seegi pakub “karjasolemises” turvatunnet.

“Kas inimesi panevad käituma sarnaselt ikka alateadvusest pärit deemonid või siiski meie päritolu loomariigist? Kas jumal-kurat või loomalikud instinktid?”

Ka inimloom on oma põhiolemuselt loom, kuigi ennast oma antropoegotsentrismis kõigist teistest erinevalt “kõrgemaks” ja “äravalituks” peab. Ja on ka inimlooma käitumises valdavad samasugused instinktid nii individuaal- kui ka karjakäitumises...

Njah, Vastseliina 24-01 18:53, 2005-01-27 01:34:59

"umbes sedasi - mida lihtsam on mudel, mis elamist voimaldab, seda parem..."

Lihtsaim elamist võimaldav mudel on eelviiruslik valk priion, mis lihtsalt iseend kopeerib igal aminohapete tihedamasse konsentratsiooni sattudes. Ka solitonidel on iseendsäilitavad ja end aegajalt paljundavalt lagunduvad omadused. Vaevalt Sa seda mõtlesid...

Njah, Hele 24-01 19:23, 2005-01-27 01:46:27

"Aint et selle jutu suuna keeraks algajalle müstikulle sobivalt ikka sinnapoole, et ennast täiega ära anda ja egost lahti saada on mõnikord lahkelt lubatud ja soojalt soovitattav."

Ennastt täiegga ärra andess ei jää Sinustt endastt enamm midaggi järrgi...

PS Eesti keeles ei kasutata kahekordset kaashäälikut just väga tihti ja sõnalõpu käänetes/pööretes/tegumoodides veelgi harvemini: algajale, soovitatav, äraandmata jne.

Njah, PL 24-01 21:47, 2005-01-27 01:58:08

"Tabav mõte. Instinktid ongi tal arhetüüpidega hästi kõrvu. Kuidas see oligi: “arhetüüp on instinkti autoportree”... Ehk siis instinkt väljendub konkreetselt arhetüüpses vormis - kui õigesti aru sain."

Kas väidad instinkte “vaimolenditeks”? Arhetüübid ja egregorid Su käsitluses seda ju on.

“Aga küttide kogukondades oli Jumal küll mõnel karukujuline (ka lõvi, vaal, elevant jms).”

Või goanna v varaan v kotkas v tamm, mis looma-/taimeliik parajasti kohalikele kõige vägevam ja/v kardetavam tundus. Ka kristluse “inimnäoline” jumalus. Eluline praktika ja selle müstilisustamine...

Njah, PL 24-01 22:19, 2005-01-27 02:11:05

"Mõtlin seda nii, et kui mehena kohtud oma seesmise naisega, oma pehmuse, järeleandlikkuse, voolavuse, intuitiivsuse jms, ja kui tunned ka selle ära endana, siis saad kätte oma Hinge “teise poole” ja seega ka Hinge kui terviku (muidu on käes vaid “pool Hinge”)."

V oli Sul Hinge ‘anima’ asemel hoopis Vaim ‘animus’? Oh seda igipõlist segiajavat pea samatähenduslikkustega žonglöörimist vaim...hing...vaim...hing...

Njah, PL, 2005-01-27 02:15:04

Ja kui Hing ja Vaim teispoolsustega kokku saavad, mis siis ühtsena alles jääb? Hing v Vaim v mõlemad korraga? V meestel ainult Hing ja naistel Vaim?

Njah, Vastseliina Toomas 24-01 23:17, 2005-01-27 02:33:44

"Kunagi kirjutasin DELFIsse, et mul on ükskõik, kas Aleksandria raamatukogu põles või mitte: ka seal olid kindlasti muuhulgas täpsed ülevaated väga paljudest sama olulistest küsimustest ning mulle on tõesti väga oluline, et Kostariika tarakanide jalakarvade struktuur jääks saladuseks."

Sa võid ju praegugi ärplevalt ignoreerida teadusavastusi, aga vaevalt Sa ükskõikseks jääks, kui teaks, et Su teeületamisel liginenud auto pidama ei saanud ja Sulle otsa sõitis vaid seetõttu, et gekko jalapõhjakurdude pinnast kinnihoidmise võimet uurinud teadlaste tulemusi autokummide haarduvuse parandamisse rakendatud poleks...

Njah, DiaTheo 24-01 23:27, 2005-01-27 03:22:10

"Ega jah, pole teadus teadvustki veel defineerida suutnud, seda enam ei suudeta teda päris täpsete reeglite kohaselt piiritleda alumiseks ja ülemiseks osaks."

Minu käsitluses on ala- ja tajuteadvus kokku üks mentaalmehhanism ning tajuteadvust eristab alateadvusest see teadlikkuse tähelepanu, mida osadele mentaalprotsessidele selles omistatakse.

Seejuures enamus mentaalprotsesse toimub alateadvuses, mis automaatsetena eraldi tähelepanu ei vaja ning tähelepanuväljast eemalejäetuna ei risusta nõnda taju tähelepanu hetkel ebavajalikuga. Nt hingamine, käimine, jooksmine, millegi haaramine jne. mida igapäevaselt pidevalt teed, sellele vähimatki mõtlemata.

Alateadvus oma tähelepanust väljajäävate automatistlike protsessidega jätavad tajuteadvuse nõnda vabaks tegelema hulga kompleksemate ja keerukamate strateegiliste otsustega, milleks muidu tähelepanu üle ei jääks. Just seepärast ei saagi ma aru, miks PL tahab alateadvust “ära kaotada” sellega, et püüab kõike sealolevat tajuteadvuse tähelepanu risustama tõmmata.

Oki, teatud mõttekus on selles alateadvuse “valgustamises” olemas. Selle võrra, kui varem robustsemad automatismid tähelepanu kontsentreeritusega üle vaadata, seejärel täpsemaks/optimaalsemaks/adekvaatsemaks harjutada ning siis need taas alateadvusse tagasi märkamatult toimima lasta ja uued parendamist vajavad osised käsile võtta.

Alateadvusel on veel see eelis, et tüüpolukordade puhuks on seal kohe “riiulilt” võtta standardlahendused. Tihtipeale on kiire robustne reageerimine olulisemgi kui optimaalseim variant. Kiiruse aga annab just valmis automatism. Mõtlemine ja strateegiate väljanuputamine võtab seevastu aega ning sellega tuleb tajuteadvus toime siis, kui vahetuim oht möödas.

“Kui kontekst nõuab, eristatakse ala- ja ületeadvust.”

Olen nii aru saanud, et ületeadvuse all mõistetakse grupi üksiksubjektide käitumiste koosmõjulisi aspekte, neid müstikutele tüüpilisel moel isikustades.

“Põhiliseks eristajaks paistab mälu olevat, täpsemalt, millise piirkonna poole otsuse langetamiseks aju pöördub.”

Mälu ja selle pöördumisviisid tunduvad ala-, taju- ja üle/üliteadvuse erinevuste suhtes suht irrelevantsed olema.

“Nimelt olla inimese ajul imeväärne võime salvestada selgepiiriliselt teadvustamata, kuid eksistentsiks siiski hädavajalikke kogemusi kuidagi eraldiseisvate pakettidena.”

Jah, mällu talletub ka sellist infot, mida vahepeal tajuteadvuse tähelepanu teraselt jälginud pole. Ainult assotsiatsioonid jäävad sel juhul nõrgemaks.

Samuti kasutavad alateadvuse mentaalprotsessid mälu samamoodi, nagu seda tajuteadvuski, liikudes assotsiatsioonilt assotsiatsioonile, sest see on põhiline viis, kuidas inimese mälu toimib. Ja igal hetkel teadvustatakse vaid väga väikest osa sellest, mida mälusoppide sügavikes tajumatult mäletatakse, et see siis kunagi mõne assotsiatsiooni kaudu mälupildi/teadmisena taas teadvusse tuua...

Njah, levi 25-01 06:57, 2005-01-27 03:39:30

"see alateadvus värk tundub minu (just sellele omistatavate omaduste või avaldumise iseärasuste poolest) jaoks olema rohkem ehk mingit liigi uskumuslikku laadi arvamuste värk. Tihti katsutakse selle mõiste alla mahutada kõik, mis tundmatu. Loomulikult ei saa eitada sellise nähtuse olemasolu, kuid kas seetõttu on ikka põhjendatav ‘alateadvuse’ mõiste kasutamine."

Alateadvust seostatakse tihti tundmatuga just seepärast, et selles toimivad protsessid jäävad tajuteadvuse tähelepanust reeglina välja.

“Ega’s olegi vahet, mis nime kasutame, kuid sõna ‘alateadvus’ on eksitav, kui lugeda raamatutest, mida selle all asjatundjad mõtlevad.”

Kas ongi nii väga eksitav, kui arvestada, et sellesse jäävad protsessid ei ületa tavaliselt tajukünnist.

“Aga olgu, see niisama mõtisklusena. Minu jaoks ei oma see alateadvuse lugu praktilises elus mingit tähendust. Ja see ei aitaks mul ka kuidagiviisi paremini elada.”

Tohoh! Kas mööda teed astudes mõtled pidevalt: “Tõstan parema jala ... liigutan ette ... kallutan keha järgi ... asetan jala maha ... toetun selle peale ... tõstan vasaku jala ...” v lased jalgadel lihtsalt omasoodu liikuda selles suunas, kuhu mõttega soovid?

Ja nii on väga paljude eripalgeliste tegevustega, mida teed, selle peale rohkem mõtlemata, kui vaid alustamine ja lõpetamine. Kui sedagi. Hingamine tuleb meelde alles siis, kui värsket õhku napib...

Njah, priit kelder 25-01 08:37, 2005-01-27 03:58:11

"Mida arvate terminist, mis kaunis levinud - “teadvuse muutunud seisund”. Selle poole suunasid keskajal ch'anilikes kloostrites eestseisjad õpilasi, ja mõningas mõttes (see on siinsele auditooriumile hästituntud asi) puhastasid õpilaste teadvust sinna elu ja kooliaastate jooksul kogunenud teadmisterisust. Nii et moodustuks teadvus kui TABULA RASA. Selleni jõudnud adept ei viskle enam ei Kostariika tarakanide teadmiset soos, ei morjenda teda ei Savisaar ega kvantfüüsika. Ning käitumises samuti - do nothing and everything will be done."

Vastsündinud beebi v loode enne seda on üsna tabula rasa. Kas aga tema puhul kehtiks “do nothing and everything will be done”, kui emme/issi ta eest esimestel kuudel kõike vajalikku ära ei teeks? Tasapisi, sedavõrd, kui väikeses lapses hakkab see tabula rasa mitmesuguste oskustega asenduma, hakkab ka ta ise aegamööda üha iseseisvamalt tegutsema.

Kuid mida tähendab tabula rasa täiskasvanute puhul, seda võid vaadata nende pealt, kellele on tehtud lobotoomia. Tõsi küll, neil, kel ajud alles, aga teadmised “ära pühitud”, on veel võimalik õppida, ent õppinu pole enam tabula rasa...

Njah, tsukts 25-01 08:44, 2005-01-27 04:12:25

"Kui inimene kuuleb ja näeb, aga ei hinga ega tunne valu, kas ta on siis teadvusel?"

Su toodud näidetes üsna reaalselt. Ajurakud vajavad pidevaks toimimiseks eelkõige hapnikku, mida toob veri kopsudest ja ainevahetuse energiat. Kui verevool lakkab, olgu siis insuldi/infarkti, südame seiskumise v pea otsast löömisega, suudavad ajurakud veel kuni umbes 5 minutit vastu pidada nii, et vere voolu taastudes edasi toimima jääda.

Tavaliselt lülitavad refleksoorsed enesekaitsemehhanismid hapniku- ja energiavaeguse tõttu enamiku aju funktsioonidest ajutiselt välja (ka raske haiguse puhul), et energia kokkuhoiu arvelt kauem vastu pidada. Teadvuse mõttes tähendab see kas minestamist v koomat. Kui aga ajurakkude energiavarustus lakkab ega taastu, siis nad varsti lihtsalt surevad...