Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

ahvgepards, 2005-10-31 21:46:43

Muide näiteks Tallinna loomaaia väljaõpetamata tavalised shimpansid on võimelised Värska vee pudeleid mitte ainult avama, vaid ka peale tarvitamist sulgema. Kui see pole õppimisvõime, kui see pole intellekt, siis mis see siis on?

v.l., 2005-10-31 21:53:40

Õppimisvõime on see küll. Intellekt on eristamisvõime (kas pudelis Värska vesi või soolhape). Kusagilon kirjas teadlaste tähelepanek, et kui kui kusagi saarel omandab mingi kriitiline mass loomi (näiteks sada ahvi) mingi uue töövõtte, siis sama oskus on koheselt ka olemas samaliigi esindajatel muudel saartel. (globaalne võrgustik, vaata ka ülaltoodud Pariisi teadlaste tähelepanekut aineosakeste kohta)

ahvgepards, 2005-10-31 22:14:17

Kui intellekt on eristamisvõime, siis ühed intelligentsed loomad on näiteks lambad, kes on võimelised erinevaid taimi väga hästi eristama. Ei ole sugugi nii, et nad söövad karjamaal, mis ette juhtub. Kindlasti intelligentsemad rohusööjad kui seda oleksid inimesed.

Joosu, 2005-10-31 22:20:08

PL, 19:41:45
_Aga: Jeesus “kandis maailma patu” - aa kuhu jäi “maailma rõõm”?_

võibolla..pattu siis peab kandma. on raske. rõõm heljub ise õhupallina kaasa?
võibolla...patu “ärakandmine” ongi rõõm?

tegelikult ma ei tea. ja olen segaduses.
sest.. nad ei räägi sellest millegipärast eriti.
sellest headuse ampsust..

v.l., 2005-10-31 22:21:14

Kui sa taandad oma arusaama intellektist rohusöömise tasandile, siis ehk sul ongi õigus.
eelpool ütlesin, et inimene on oma arengus palju võimeid, aga ka palju teadmisi kaotanud, eelkõige loodusest. kust ta pärineb. On siiski ka inimeste keskel täna teadjaid, kes oskavad öelda, mis rohi ja milleks hea on. Aga tulemas on ka juba inimesel uus teadmine - mitte üksnes öelda, mis rohi/taim hea, vaid ka miks (et selle taime need rakud mõjuvad inimese sellele organile niimoodi just)

v.l., 2005-10-31 22:23:35

kandis maailma patu

Juutidel ja teistelgi rahvastel oli ennemuiste kombeks viia lambuke kõrbe ja sõnada kõik oma patud lambukese kraesse, siis see lambuke jumalale ohverdada ning tunda ennast pattudest prii olevat.

Joosu, Mooz, 2005-10-31 22:25:12

Schrödingeri kassid käivad tõepoolest ka anno domini 2005 endiselt mööda musti kaste ja sahmavad sabadega nii siva, et sabade arv on tõepoolest siiani tuvastamata. vaid linnalegendid pajatavad uskumatuid lugusid. nendest sabadest siis.

minagi mäletan vaid seda, et ma kõigest mäletasin. :)

Joosu, 2005-10-31 22:31:11

oo, see definitsioon mulle meeldib!

ahvgepards:_Vaimsus on inimese imaginaarne kujutelm inimese üleolekust_ (loomadest).

nähtus nimega “olekud”. ma olen nõus. see võib olla väga suure protsendi ulatuses küllaltki sisuline.
mitte võim versus vaim vaid vaimu võim. njaa.

ja siis on ehk tõesti juba “kuri vaim”.
:)

tsukts, 2005-10-31 22:35:21

Joosu, 2005-10-31 22:25:12

Minu teada hankis Schrödinger oma kassi Manimaalt ja seepärast tekkisid teaduslikud probleemid tema sabaga.
Ainult sabata kass võib põrgumasinat kogemata mitte käivitada, sabaga kass vehib sellega närviliselt nii, et tema ellujäämistõenäosus on 1 astmel -120.

Joosu, v.l., 2005-10-31 22:40:19

sõnada oma patud lamba kraesse?
hm. ma arvan, et peale niisugust koormat suri see lammas suhtelise kergendusega.
teiste patukoormaga elamine oleks ju liiast ometi.

millest moraal: pole vaja olla lammas.
:)

ahvgepards, v.l., 2005-10-31 22:41:10

rohusöömine on lihtsalt näide kuna lambaid on peetud üheks madalaima intellektiga loomadeks. umbes nagu loll nagu lammas jne.

aga mis puutub sellesse, et inimene on oma teatud võimed kaotanud, siis see on tõele üsna lähedal. neoteenilise käsitluse järgi ongi inimene arengus pidurdunud ahv ehk ahvi mutatsioon.

ahvgepards, 2005-10-31 22:42:59

Veel neoteeniast:

Hominisatsiooni geneetiline paradoks — inimese geneetiline erinevus inimahvidest on väike (vaevalt perekondlik tase, inimese geenid erinevad šimpansi omadest vaid 1,5% ulatuses), morfofüsioloogiline erinevus aga suur (sugukondlik tase). Kuidas võisid nii ulatuslikud organismilised (füüsilised ja psüühilised) erinevused tekkida nii lühikese aja jooksul (4-6 milj aastat) ja nii väikese geneetilise divergeerumise foonil?

Neoteenia tähendab somaatilise arengu pidurdust, vormimuutuste ja kasvusuhete sellist aeglustumist, mis põhjustab täiskasvanud organismi sarnasuse fülogeneetiliste eellaste juveniilvormidega.

Lühidalt ja lihtsustatult öelduna tähendab hominisatsiooni neoteeniline käsitlus, et inimene on oma arengus pidurdunud ahv. Mingite isendi arengut juhtivate regulaatorgeenide muteerumise tõttu säilivad inimesel paljud ahvibeebi omadused.

tsukts, 2005-10-31 22:46:17

Huvitav, kas ahvid mõtlevad selle üle, kas nad on inimestest kõrgemad või madalamad või on selline vaimsus ainult inimesele omane?

Kui ainult inimesele, siis milline inimene on lollim(muteerunum pidur), kas ennast ahvist kõrgemaks või madalamaks pidaja

v.l., 2005-10-31 22:47:05

Lamba “rumalus” inimese arusaamades tuleb ehk pigem tema käitumisest kariloomana (Kuhu juhtoinas ees, sinna kari järel...aga mis see inimeste maailmas tihti teistsugune on?). Tegelikult on see lamba käitumine nii ellujäämise seisukohalt küllatki arukas.

ahvgepards, 2005-10-31 22:49:00

üks link ka
http://biomedicum.ut.ee/~martv/Neoteenia.html

aga üldiselt on selline mõtlemine et kas kõrgem või madalam, omane inimesele. mõned loomad lihtsalt on seda (näiteks lõvid või tiigrid), ilma et nad peaksid selle üle eriti aru pidama.

v.l., 2005-10-31 22:52:11

Inimene on looduses kõige kiiremini arenev ja kõige kohanemisvõimelisem liik vast.

ahvgepards, 2005-10-31 22:53:03

v.l., 2005-10-31 22:47:05

inimene on loomulikult samasugune kariloom nagu lammas ja kipub minema juhtoina järel. siiski on inimene enam sarnane ehk rotile, paljuneb kiiresti, on käitumiselt agressiivne ja hävitab elukeskkonda.

ahvgepards, 2005-10-31 22:54:09

Inimene on looduses kõige kiiremini arenev ja kõige kohanemisvõimelisem liik vast.

jah noh, seda ma räägingi, rott mis rott.

v.l., 2005-10-31 22:55:37

Lõvi võib ka arvata end looduse krooniks, aga inimese püssi või inimese esivanemate poolt kaevatud lõksu-augu vastu ta ei saa. Loomaias jalutavad siiski inimesed suht vabalt ringi, lõvil ja tiigril aga tuleb leppida neile selleks eraldatud väga kitsa territooriumiga.

v.l., 2005-10-31 22:56:42

Nii et siis jõudsimegi ühe isiku enesemääratluseni...

***