Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

v.l., 2005-10-31 20:35:21

Kas miskisugune loom on võimeline piinama inimesi?

Naabri kass teeb seda suisa ülepäeva - ronib su trepile ja nurub oma imearmsa näoga almust.

Või teisal -kellegi kuri koer haugub kõigi möödujate peale, mõnesid oma ootamatu klähvimisega suisa ehmatades. (nii mõnigi laps on koera ehmatusest saanud eluks ajaks kõnedefekti)
Kasvatamtud inimesed ja kasvatamatud loomad - üks issanda kari puha.

ahvgepards, v.l., 2005-10-31 20:44:09

Almuseidpaluvaid inimesi pole ka just harva näha, kui ehk siis on harva näha imearmast nägu nende puhul.
Mis võib aga tähele panna on igasuguste esoteeriliste ja okultistlike vooludega tihti kaasaskäiv kurjus. See tuleb paljuski sellest, et esoteerika, okultismi ja new age poole pöörduvad inimesed siis, kui nad on inimestena põhja käinud, pole suutnud leida õigustust oma inimeseksolemisele ja püüavad end ümbritseda salapäraga, mis siis peaks nagu puuduseid varjama.
New age on kuri geenius, mis õigustab end tavapärasest materiaalsest substantsist väljumisega. Tihtipeale on ka võitlus loomadega seotud okultistlike liikumistega, mis peaksid tõestama inimese olematut võimu looduse üle.

v.l., 2005-10-31 20:51:47

Vaimsus tähendab loomse olemuse hävitamist inimeses ja inimese panemist äratundma temas oleva jumaliku teadvuse.

http://www.sssbpt.info/ssspeaks/volume25/sss25-15.pdf

v.l., 2005-10-31 20:53:14

ahvgepards, v.l., 2005-10-31 20:44:09

Loll jutt suhu tagasi!

PL, Levi, 2005-10-31 20:59:16

Huvitav, mis vahe on mõistmisel ja taipamisel?

PL: Olen püüdnud keelt enda jaoks veidi korrastada (võimalik, et suvaliselt): arusaamine ja mõistmine on nö teoreetilised, vahendatud tunnetused, mis leiavad aset eeskätt mõistuse poolt konstrueeritud keeleuniversumis. Arusaamine oleks siis objekti osaline mõistmine (mõne elemendi, osise), mõistmine ise selle terviklik, “süsteemne” peegeldamine.

Taipamine, (oimamine, adumine) oleks siis vahetu, kogemuslik tunnetus, milles lisaks mõistusele on kaasatud ka nö keha pool (meeleaistingud, tunded, vaistud, intuitsioon) - “mõistus pluss süda” (Wilberil tähistab sellist sümbioosi Kentaur kui personaalse arengu maksimum). Me võime olla asja mõistnud ning sellest palju sõnu teind, kuid ühel hetkel võib juhtuda selle tege(vus)lik taipamine - me taipame, millest kogu aeg rääkind oleme.
/PL

Aga intellekt - rõhutan - pole minu jaoks “vaimsus”, kuna piirdub ainult “peaga”.

Huvitav...

A kust sa tead, et ta just ja ainult peaga piirdub? Kas tead või usud sellesisulisse lausesse?

PL: Kui keegi mõtleb kõhuga, siis võtan oma sõnad tagasi.

Intellekt peab kaasaja ratsionaalses kultuuris tõeliseks eeskätt ärkvelteadvuse meelelist kogemust, mida saab “teaduslikult” kinnitada. Kui aga selline intellekt loobub oma sedasorti raamidest ja asub uurima mt unenägudega ja unenägudeta und, siis on ehk õigem nimetada teda juba teadlikkuseks, teadveloluks, teadvuseks, kuna nüüd on ta avatud ka teistele inimpsüühika põhiseisunditele.
/PL

Millest sul mulje, et parem ja vasak ajupoolkera on nagu kaks eri aju... või kui sa nii ei arvagi, siis mille tõttu sa eeldad, et protsessitulemitel oleks omavaheline väärtuslik hierarhia?

PL: Minu jaoks tõesti on holistlik ja arukas, diskursiivne teatud holarhias. Diskursiivsus on vajalik eeskätt materiaalse maailma mudeldamiseks´ehk siis “väliste” tehnoloogiate rajamiseks. “Teadvuse tehnoloogiad” vajavad terviklikumat (sh “mitteteaduslikku” saientistlikus mõttes) lähenemist.

Aa nüüd sai vist juba liiga palju provolatsioone kokku kuhjatud.

33338, 2005-10-31 20:59:24

kujj eesstlane räägib vajmust ja ingest, sis peakks ta lähhtuma oma keelest, oma rahhvuslikust suhhtumisest ning anndma ka vasstava tähänduse, mitte aga p'üüdma illmtinngimatta oma mxjsstejd toppi v'xxrsxnadega ühhte patta. tavaliselt järrgnäb sellele tehislikkusele oma MINA upitamine ja tejste liigitamine ning állasurumine.

PL, nj, 2005-10-31 21:05:48

Idamaisest veel niipalju, et vähemasti hiinamaistes praktikates küll nägemusi üle ei kanta. Küll aga saab õpilane “energeetilist” tuge mille tulemusena võivad need tekkida, aga nägemustesse õpetatakse suhtuma kui kõrvalprodukti, illusioonidest ei maksa otsida tõde. Vähemalt seni, kuni vaid õpilane oled.

PL: Nõus. Et “tõmmata” õpilast nt arhetüüpide tasandile, ei pruugi anda mingit kindlat Pilti, vaid just seda teadvuse potentsiaalsust, mis neid Pilte, energiaid välja kannataks, nendega silmitsi suudaks seista Arhetüüp Jungi järgi on ju lihtsalt “tühi anum”, mille igaüks elu kestel konkreetse sisuga täidab (sestap vajalik ka teatud küpsus, elatud aastad, et kollektiivsesse konkreetselet siseneda.

ahvgepards, v.l., 2005-10-31 21:06:13

Kui inimene hävitab endas loomsuse, siis hävitab ta ka Jumalikkuse. Sest on ju üldiselt teada, et Jumal lõi maa peale loomad, kes aga pöördusid Jumala vastu ja said inimesteks. Mitte töö ei teinud ahvist inimese, vaid hoopis vägivald.
Kas sa Kubricku Kosmoseodüsseiat oled näinud? Kuidas seal ahvist inimene kasvas? Umbes nii et ahvi suust hakkas lolli juttu tulema ja enam tagasi ei läinud. Nii tekkiski tsivilisatsioon, inimese vägivald loomade vastu, mitte miski kõrgem kultuur, mis on pigem inimese kujutelm kui tegelikkus.

ahvgepards, 2005-10-31 21:08:07

Ühesõnaga, vaimsust pole olemas. Vaimsus on inimese imaginaarne kujutelm inimese üleolekust loomadest.

v.l., 2005-10-31 21:10:42

Intellekt on eristamisvõime.

v.l., 2005-10-31 21:13:59

Vaata Kubrickut edasi. Ahv ei ole kunagi kõnelenud. Inimese kõris toimus ühel ajal säärane areng, et sellest sai kõneorgan.

PL, jälgija, 2005-10-31 21:14:00

On lausa liigutav näha, kuidas Peeter üritab tollest varjust üle hüpata, kuid loodusjõud puiklevad vastu.

PL: Ega vist peris üle saagi hüpata, rohkem kohaneda.
/PL

Ei mõista jõrm mateeria geeniust ära tunda ega austada, karaku too kui agaralt tahes.

PL: Mis ajast kohalikud külavilusoofid geeniused on? Mul niisama meeldib mõelda.

PL, v.l., 2005-10-31 21:17:18

Vaimsus tähendab loomse olemuse hävitamist inimeses ja inimese panemist äratundma temas oleva jumaliku teadvuse.

PL: Millest magi räägin.

ahvgepards, v.l., 2005-10-31 21:23:41

ahv ei ole kunagi kõnelenud?????

miks ta peakski kõnelema? kusjuures ahvidel on olemas märgisüsteem, millega teadmisi edasi antakse. isegi ahvide kiri on loodud. mis puutub aga kõnelemisse, siis puudub ahvidel selleks vajadus, sest ahvid on rohkem tegudeinimesed. märgisüsteem, mida inimesed nimetavad kõneks, ei ole objektiivselt vajalik ning ei viita sugugi jumalikkusele. ka ürginimesed, kes olid Jumalale palju lähemal, kasutasid palju minimalistlikumat märgisüsteemi. inimkõne on pigem moodsa ajastu veidrus kui miski vaimsuse näitaja.

ahvgepards, 2005-10-31 21:32:20

Ahvid on võimelised inimeste keelt omandama. Pole küll kuulnud, et mõni inimene oleks omandanud ahvide keelt.

Katsed inimahve kõnelema panna pole sugugi viimase aja nähtus. Juba 1661. aastal kirjeldas inglise kirjanik Samuel Pepys oma kuulsas päevikus Inglismaale toodud ahvikest ning unistas selle rääkima õpetamisest. Tõsisemad teaduslikud eksperimendid algasid 1920. aastatel, mil ameerika teadlane Robert Yerkes proovis ahve kõnelema panna. Katse ebaõnnestus, ent Yerkes jõudis esmakordselt järeldusele, et inimahvid võivad olla suutelised omandama märkide keelt.

Esimesed silmanähtavad tulemused lasksid end veel aastakümneid oodata. 1979. aastal õpetasid ameeriklased Allen ja Beatrice Gardner shimpansi nimega Washoe kasutama kurtide inimeste märgikeelt. Loom suutis ära õppida 100 märki ning oskas neid ka kombineerida, ehkki tema laused jäid lühikesteks.

v.l., 2005-10-31 21:34:39

Jumala äratundmises on inimene jumalale kõige lähemal. Inimene on oma arengus kaotanud küll palju loomadel nii tavalistena esinevaid võimeid, kui jumalatunnetus on vaid inimesel.

ahvgepards, 2005-10-31 21:36:52

Inimene on endale ise loonud jumala oma näo järgi, tegeliku Jumalaga pole sellel jumalal mitte mingisugust tegemist.

v.l., 2005-10-31 21:39:40

Ahvid on võimelised inimeste keelt omandama. Pole küll kuulnud, et mõni inimene oleks omandanud ahvide keelt.

Mnjah - üsna keeruline on omandada seda, mida pole olemas ("ahvide keelt"). Ahvide märgisüsteemi on võimeline ka inimene omandama, kui ta ahve jälgib ja uurib. Ja mitte üksnes ahvide.

33338, 2005-10-31 21:43:17

kole lugeda kuj lólli juttu siin ennast sapiennsidekspidavad loomad välljasülitavad.
mida tähändab loomajuures kxnelemine? seda et ta suhhtleb. ja kuj täpsustada et selleks on vajalikud elid, sis kxnelemiseks onn äälitsemine. inime suhhtleb oma, peni oma, siga oma, vaal oma äälitsustega. nende äälitsuste ulatus sxlttub vajadusest ja elitekitamise vahenditest.
pole alamat ega ülemat eli vxjj äältt.

33338, 2005-10-31 21:45:30

miks me nxuame ahhvidelt mejje keele omandamist, ise aga ahhvidekeeltt xppi ej taha? 'öölgem otse: me poleks suuttelised sellekski mida suudavad ahvid!

***