Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

Uuk, Hele, 2005-11-11 21:04:19

mõnikord tunnen end mereelukana...
üle ujuda ei ürita.

Seda on jah tõesti näha... :)

Uuk, Hele, 2005-11-11 21:15:22

St sulamulla

Andrus, 2005-11-12 11:54:38

heaküll uuk

aga orto sotsiaalsed väljundid

onju seegi ju usk mis on valitsevalt positsioonilt tänaseks miskisse väiksesse subkultuuri pagendatud

kas käsitella tänast subkultuurset usku kui miskit mis salaja võimu manu naasmisesest uneleb et saaks selle neetud pm ja pluralismi ja muud -ismid. Loomulikult aga sektandid - nood traditsioonireeturid, ometi taas kas ahju või siis vähemasti vande all ajada?

või mis

ma käisin just eile kristlike väärtuste konverentsil

kus kogu valitsus ja kirikukoorekiht kohal oli

väga huvitav

väärtustest oli palju juttu aint et ühtegi väärtust nimepidi ei nimetatud

ära hüüa hunti.........viimati tulebki välja

pole vast enam neid väärtusi on aint vääringud

ja kristlik ja muu eetika omab vaid seda vahet et väärtusi põhjendatakse erinevalt

aga muidu on meil kodumaal huvitav aeg

tänu Rootsi kirikule (luterlikule) mis hakkavat homopaare õnnistama

vaat siuksed lood siin kodukamaral
elik inimesed võtavad seisukohti ja positsioone

elik neid sunnitakse selleks teine teiselpool moraalseid piirikupitsaid

kommentaare.............?

Andrus, 2005-11-12 12:47:48

ülimaks vaimustumiseks on otse vastupidi peetud ka
täielikku beersergistumist elik kõigi animaalsete instinktide minnalaskmist

see ohjamise värk on ikka nigu kristluse rida rohkem old

paljudes religioones pole inimestele mõttessegi tuld näiteks usku ja seksi seostada

pigem ikka toitu ja usku

kristlus aga mingis mõttes “leiutas” seksi ja usu seose.

aga see küsimus on huvitav kuis vaimsus on seotud instinktide ja muuga inimeses

imago deid ikka on samastatud inimese tahteliste, ratsionaalsete ja moraalsete omadustega

aga millegipärast mitte emotsionaalsete omadustega

miks ah?

Andrus, 2005-11-12 12:49:36

oma üleeelmise kommi kohta veel niipalju et usku ikka viljust hinnatakse

elik sotsiaalsetest viljadest

33338, 2005-11-12 13:24:18

öhesóoliste abielude ja usu vahekorraga oleks kxjkk korras kujj usulised ennd abieluga ej seosstaks. pole ju minngit seosst jumala ja mingi ametnike paberivahel. ja imelik on ka vormi eelistamine sisule. kuj 2 meesst vxj 2 najsst omavahel lihhtsalt kóoselavad, pole midagi kattki. píisab nejjl oma suhe ametlikuksmuutta, on lärrm üle illma lahhti ning akatakkse minngejd tehislikke “väärttusi” vóodialtt välljakoukkima.

33338, 2005-11-12 13:26:11

mu vigases kirjaviisis lu.llutav skiso tegi kunagi ettepanekugi lóobuda ülttse abielude vormistamisest ning tunnistada nende tegelikke kóoseluvorrme.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-12 14:23:32

Andrus, 2005-11-12 12:49:36

Tead... mul täna öösel üks hää naabrimees astus manalateele.

Mäletad ju Paluküla matkast toda naisautojuhti, kellega koos sõitsid...lahkunu on tema ISA.

Eks ta ongi...keha ja hing on kaduv, AGA VAIM ON IGAVENE.

Olev

Andrus, 2005-11-12 15:17:50

KRISTLIKUD VÄÄRTUSED EESTI POLIITIKAS

11. novembril 2005 kell 13.00-18.00
Pirita Lillepaviljonis

12.30 osavõtjate vastuvõtt ja registreerimine
13.00-13.10 Vabariigi Presidendi ja EELK Peapiiskopi avasõnad
13.10-13.25 dr Alar Laats, avaettekanne “Kristlikest väärtustest”
13.25-14.30 Erakonna juhtide või nende esindajate ettekanded (a 10 min):

* Andrus Ansip “Kasvame kristlikel juurtel”
* Taavi Veskimägi “Eesti ja euroopa poliitika alusväärtused”
* Tõnis Lukas “Põhiväärtused Eesti poliitikas”
* Jaan Õunapuu “Poliitika kui ühiskonna konsensuse leidmise viis”
* Enn Eesmaa “Eesti poliitika eetilisus”
* Jaan Kaplisnki “Ühised juured ja ühised mured”
* Ilmar Tomusk “Kristlaste osa ja vastutus poliitikas”

14.35-14.50 dr Margit Sutrop “Eesti kohast Euroopa väärtusruumis”
15.00-15.45 Lõuna
15.45-16.30 Paneeldiskussioon
16.30-16.45 mag Alar Kilp „Religiooni ja poliitika vahekorra põhimõtetest
Euroopa demokraatiates”
16.45-17.30 Kaasettekanded erakondade esindajatelt
17.30-17.50 Vabad sõnavõtud
17.50-18.00 Kokkuvõte ja lõpetamine – peapiiskop Andres Põder

Info:

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-12 15:34:05

Jah...see oli alles eile. Kui salvestust kuulata saaks.../ei jäksa täna otsida lihtsalt/.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-12 16:14:10

Andrus. Sulle on tervitus Andrese poolt,...et oled viimasel ajal häid lugusid kirjutanud, mis eestlase vaimule sugugi halvasti ei mõju.

VALGUS= VAIM ...mis tegelikult igavene on:))

Tänane salm värsskroonikast:
*************************************************
HINGEDEAEG KESTAB VEEL

Andres Ehin

Paarsada aastat tagasi nägi kõik see külarahvas,
päris pimedad kaasa arvatud,
laia lageda peal hilissügise halluses ja uduvines lahkunute hingi.
Kord olid nad pooleldi läbipaistvad-
läbi nende võis näha raagus puude palistust külavahetee ääres,
kord olid nad täiesti läbipaistmatud,
neid oli mustmiljon- kõigil seljas lainetavad
tumehallid rüüd.
Nad olid otsekui hall laine.

Tänapäeval ei näe neid enam keegi.
Silmad on teistsugused.
Isegi päris pimedatel.

33338, 2005-11-12 16:36:20

kas txessti ned petised jurasid minngitest krisstlikest väärttustest?

Uuk, Andrus, 2005-11-12 19:58:59

Nojah, Andrus, nende sotsiaalsete viljadega on ka isemoodi lugu. Nii nagu mõnelpool (nimesid nimetamata) on numbrites väljenduv majandusedu tähtsam kui inimene, samuti võib va sotsiaalse tulemuslikkusega puusse panna.

Võtame näituseks varguse. Tore küll, kui varguste protsent väike, aga siin on vaks vahet, kas varastamata jäetakse tuimast seaduskuulekusest, hirmust vahelejäämise ning karistuse ees, mingi konventsionaalse eetikakoodeksi formaalsest täitmisest ja kasvõi ka lihtsalt sotsiaal-majanduslikust kindlustatusest e rahulolust või tuleneb see inimese sisemisest veendumusest, teadlikust eluhoiakust.

Ja küssa pole siin ainult kvalitatiivses erinevuses inimese tasandil vaid ka sotsiaalsel. Esimesel juhul on sotsiaalne harmoonia ning nn moraalsus hapralt pindmine. Murranguliste sündmuste ja kõiksugu kriisisituatsioonide puhul kärssab läbi nigu Rehepapi kratt pääle mõneajast sõelaga vee kandmist.

Heaks näiteks olgu või Ameerikas üleujutusele järgnenu, mingil määral ka hiljuti Prantusmaal toimunu jne.

Protestantistliku eetika rolli lääne ühiskonnale on aga raske ülehinnata. Isegi, kui sel ka enam mingit otsest siduvust pole, substraat ju ometi säilind.

Uuk, Andrus, 2005-11-12 20:05:54

Ja sotsiaalsetest viljadest rääkides on oluline vahet teha, sellel kuidas üks subkultuur toimib kogukonnasiseslt, kuidas mõjutab oma liikmete sotsiaalset käitumist ning sellel kuidas too subkultuur tervikuna oma ühiskondlikku rolli mõistab.
Nii on kirikuid-konfessioone, kes aja nõudel oma ühiskondliku osa vaid supiköögindusele, riiklike tegematajätmiste silumisele, moralistlikule näpuga näitamisele või “kõrgemate väärtuste” jutupaunale taandanud.

No ja on ka selliseid, kes end vankumatult Jumala esindajate ning asendajatena mõistavad. Need siis vahendavad pääsemist. Nende ainuvalduses on jumalik armupank, mida siis läbi institutsionaalsete sakramentide jagatakse.

Ja on kirikuid, kes mõistavad end eelkõige pääsemissündmusena, müsteriaalse (sakramentaalse) organismina. Jne.

Vot vähemalt selle viimase puhul pole individuaalne eetilisus ega sotsiaalne tundlikus iialgi eesmärk omaette, veel vähem vahend. See on vaid ühe protsessi loomulik kaasnähtus. Annab küll märku vaimsest edenemisest, aga iialgi ei samastu sellega, ei määratle seda, (vähemalt üheselt mitte).

Ja viljakusest kõneldes peaks arvestama ka otseselt mitte nähtavate viljadega. St õuna-, pirni-, ja ploomipuud üles kiites, ei tohiks ehk männi mõju õhupuhtusele alahinnata.

Usun vanamoodsalt, et mõtte- ning palvejõul on mõju ka “objektiivsele reaalsusele”.
Nii oleks näiteks sissepoole pööratud usueluga kloostrite (populistlik) muutmine supiköökideks kaunis lühinägelik samm.

(Muide, sellele vaatamata oli nt bütsantsis isegi tänapäevases mõttes täiesti arvestatav supikööginduse võrk.)

Hele, 2005-11-13 00:38:55

Uuk, Hele, 2005-11-11 21:04:19

ja sina meil juba poolel teel...
või koguni peaaegu kohal?

Hele, 2005-11-13 00:41:36

Uuk:on kirikuid, kes mõistavad end eelkõige pääsemissündmusena

Millest need kristlased küll kogu aeg pääsevad ja päästavad,
justkui maapealne elu oleks miski üleüldine katastroof?

Uuk, 2005-11-13 01:24:09

Hele, 2005-11-13 00:38:55

Ära sa ainult ära upu.

Uuk, 2005-11-13 01:27:03

Hele, 2005-11-13 00:41:36

Ei ütle.

33338, 2005-11-13 07:17:58

"päässtmistest" sáadakkse erinevalt aru. mxni arrvab end tejjsi päässtvat ka siis kuj jalutab m'ööda línna ja jagab konisid ja sigarette. mxni aga teeb kärakatvällja.

levi, 2005-11-13 10:28:49

Millest need kristlased küll kogu aeg pääsevad

patuseisundist

ja päästavad,

juhatavad patusseisundist pääsemise teele.

***