Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

Uuk, 2005-11-08 15:58:03

Praegu muide ongi nii, et KFOR vägedest Kososvos on Kreeka ja Itaalia üksused tagasi saadetud, kuna nad pole (nt iidseid kloostreid turvates) “erapooletud”.

Samas on viimase paari aastaga (kfor valvsa pilgu all)kloostreid õhitud kordades rohkem kui sõja aal.

Uuk, vbndst, 2005-11-08 15:59:05

kosovos mitte kososvos

Uuk, Andrus, 2005-11-08 20:34:53

Andrus, 2005-11-08 07:25:32

Mis tõepurki mind nüüd pistsid?

Herakleitosest kuni neoplatoonikuteni tähendas tõde asja või asjade seisu.

Teadmine aga asja (asjade seisu) nägemist ehk sellest osa saamist. Teadmist mõisteti kommunikatsioonisündmusena.

Augustinusest alates saab aga läänes valitsevaks vähe teistmoodi gnoseoloogia, mis samastab “tõe” selle formuleeringuga ning teadmise siis omakorda sellest formuleeringust individuaaalse arusaamisega.
Tõde lahutub dünaamilisest elust (selle määramatuses) ning samastub kontseptsiooniga, õige ratsionaliseeringuga.
Puudutagu see siis transtsendentset või empiirilst, lõplikuks autoriteediks tõuseb loogika.

Ja huvitavhuvitav, sel kõigel ka seos Pauluse ning vaimuga.

Paulus juudina ei kasuta sõnu sarx ning psüühhe (sarkikos/psühikos) nende kreekalikus tähenduses (dualistlikult) vaid ikka ja ainult sünonüümidena, tähistamaks inimisksust. Ja nii kõikjal v.a. üks koht galaatia kirjas. Ka nous, kardia ja eso anthropos on sünonüümid. Kuskil pole juttu surematust hingest.
Augustiinus loeb seda aga neoplatoonlike prillidega. Ja kas nüüd sellest või ka usinast võitlusest Pelagiusega, on ka esimene (kmh-kmh), kes Paulust juurteni valesti mõistab.
Augustinus mõistab hinge kui jumalikku alget inimeses, väljastpoolt lisatud ollust, Jumala kingitust ahvile.
Ja vot selle loogilise hinge samastabki ta jumalanäolisusega inimeses. Siit ka loogika kui ainus vahend Jumalani jne.

Niiet, kui räägid, et kas kristlus lõpuks oma kreekalikku dualismi tunnistab ning hülgab, siis millest sa õieti räägid? Augustiinlikult tõlgendet Pauluse liinist?

Tore mees see Augustiinus. Seitsmekordne isa ka.
Katoliikluse isa. Protestantismi isa. Populaarplatonistliku hinge isa.
Indivualismi isa. Poliitilise totalitarismi isa. ...
Aga tore mees ikka.

Uuk, Hele, 2005-11-08 20:57:50

Omi eelduste seletamine pole ju sama mis teiste nende õigsuses veenmine, päälesurumine.
Ilma poleks mingi sisuline suhtlemine mõeldavgi.

Ja ajupesu, see on peen teema. Muuhulgas tihedalt konformismi, moe ning avaliku arvamusega seotud.

Uuk, 2005-11-08 22:28:06

Tea, kas allveemaletajal sai õhk selleks korraks otsa?

Andrus, 2005-11-08 22:28:19

ei ole muud kui heameel nähes uuki ägedust

ja rahuldustunne et sai oma rumalusega targast mehest pisut tarkust välja provotseeritud

muidu aga on pääle sünnat kõht torti täis ja mõttetegevus seiskunud

Uuk, Hele, 2005-11-08 22:28:41

ehk oled seda tõesem mida varem ja paremini on su ajust teised võimalused välja pestud?
...
seda piiratum ma ütleks
okei terviklikum

See piiratus on piiraja samas mõttes nagu abielu piirab armastust. Et kui armastust pole siis piirabki. Kui on, siis suunab ning süvendab.

Uuk, Andrus, 2005-11-08 22:30:42

ära nori
mul ei meeldi poriseda
see on piin tegelikult

Uuk, Andrus, 2005-11-08 22:35:13

ja vähe piinlik on kõnelda teemadel mis teistele kui kreeka e, uppund atlantise koliraamatus.

Uuk, Andrus, 2005-11-08 22:36:58

Püüan nii vähe kui saab. Vähem ei saa.

Andrus, 2005-11-08 22:48:27

jah ma olen vist liiga palju lugenud igast postmodernismust ja vähem isasid

nii et ma ehk suudan imetella vanade suurte süsteemide ilu ja loogikat

aga vist ei palju enam

tõde ikka konstrukt

ja teaduslik ja mütoloogiline

ja korrespondentsi ja koherentsi ja pragmatismiteooriad

kasutasid väljendit osaduse määr millaski

no ma ei usu et see miski teie ametlik konsept olla saab

liiga individualistlik selleks

Minu arust oli Jeesusel suhtetõe konsept

ja läbi selle korrespondentsiteooria ja pisut ka pragmatismi sekka

koherentsuse kohta ma juba ütlin et iga süsteem väidab endal seda olevat.

magama nüüd
headööd

üldiselt aga ma ka äge inime ja ei taha siukses allveemales kaotajaks jääda
piinlik ju ikkagi

nii et püüan vaikida

Uuk, Andrus, 2005-11-08 22:49:33

A rossopondidega on mulgi pistmist olnud, nendega sealt venestund mustamere rannikult. Uhket teksaülikonda küll ei kanna, ehk seepärast ongi säästetud.
Kuritegevuse protsenti hoiavad poisid aga stabiilselt üleval. Neil albaanlastega nimelt selline võistlus, et kes rohkem ...

Uuk, Andrus, 2005-11-08 22:50:47

äädööd!

x, 2005-11-09 00:58:39

See vist ongi armastus

http://www.pravoipravda.ee/news_img/savisaar_340.jpg

Hele, 2005-11-09 02:37:05

Uuk, Hele, 2005-11-08 22:28:41
See piiratus on piiraja samas mõttes nagu abielu piirab armastust.

Armastus võib olla abielu piiride sees või väljaspool neid. Armastus on abielust palju laiem mõiste, abielu on vaid üks võimalikest armastuse taustsüsteemidest. Niisamuti on iga konkreetne religioon vaid üks tunnetuse taustsüsteemidest.

Romeo ja Julia ei abiellunudki. Oma lapsega ei abielluta. Jumalaga ei abielluta... vähemalt mitte selle sõna tavalises mõttes... :)

Uuk, Hele, 2005-11-09 02:52:45

Seda minagi et laiem, aga näe mahub ära ilma, et armastus piiratud saaks.

Teine võimalus oleks siis amokki joostes arvata, et “armastatakse avaramalt”.

Uuk, Hele, 2005-11-09 02:54:10

Või siis vanapoisina kõike (metatasandilt) eemalt imetleda.

Hele, 2005-11-09 03:04:35

Sa liigud üht raami pidi. Kas püsida selles või sellest eemal või seda lõhkuda.

Aga armastuse raame on palju. Ja üks kindel armastus võib mitte mahtuda ühtegi nimega raami.

Uuk, Hele, 2005-11-09 03:19:20

Küllap vist.

Muidugi, mõnel armastusel on kohe siuke eelhoiak, et jah, tee või tina, aga raami ma ei mahu.

Nähes, et raam ongi see, mis maali seinast eristab, võiks ta aga mahtuda küll. :)

Hele, Uuk, 2005-11-09 03:45:07

Muidugi, mõnel armastusel on kohe siuke eelhoiak, et jah, tee või tina, aga raami ma ei mahu.

Eks ma ole üritanud, aga ... pole ei vastavat elastsust ega plastilisust.
Ei saa ma oma jagu sinu kätte anda, et võiksid ise proovida.

Nähes, et raam ongi see, mis maali seinast eristab, võiks ta aga mahtuda küll. :)

Et kui tükk tapeeti raami sisse kleepida, ongi maal valmis? Ehh, ärgu siis olgu maal, olgu lihtsalt üks pilt paljude seas, siiski on see just see mis see on ...

***