Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

ahvgepards, 2005-11-06 09:26:02

Noh kui keegi väidaks kindlalt, et ta teab, kes või mis on vaim, siis mul hakkaks kõhe :)
Ilmselt on ka see, mida inimesed määratlevad vaimuna, palju laiem kategooria kui mõni tsiviliseeritud inimene oskab seda kirjeldada.
Aga kas vaimud on olemas? Noh siis võib juba küsida, kuidas suhtuda eksortsismi näiteks. Pigem on küsimus ikka selle, et kes või mis on vaimud.

ahvgepards, 2005-11-06 09:27:33

Keelekategooria kusjuures on “vaim” muidugi. Täpselt nagu väljend “inimene”.

Andrus, 2005-11-06 09:30:29

jah nõus kogu inimkeel on väljamõeldis

ka Jumal ja vaim

aa inimestele on omane endaületavus

kas siis selle maa keel ei või laulutuules taevasse tõusta?

kas meie ei või oma keeles Jumalit ja vaimu tähistada

võime vabalt võime

pruukida veelkuhugile viitavaid metafoore

muidu oleks ju igav kui kõik aint literaalne oleks

Andrus, 2005-11-06 09:31:31

religioon sündivat ühes keelega?

kuis sellega on?

sünnib või?

Andrus, 2005-11-06 09:35:30

aga kas keel tähistab vaid olemasolevaid asju?

keele piirid on fantaasia piirid
kas keegi suudab mõelda sellist kõigevägevamat kellest keegi enam edasi ei saa mõelda

ja milline ta oleks siis

vast tulekski siuke kiirgav tühjus välja

see on nigu viimane nummer

nii et ärge püüdkegi vaid püsige vagurasti
etteantud religioossete süsteemide juures

või siis nende eitamise juures

ahvgepards, 2005-11-06 09:39:53

Ahjaa unustasin veel, et mõiste “inimene” on keeleliselt väga spetsiifiline termin. Sama tasandi väljund mõistele “gorilla”. Kui kasutada sama terminoloogilist tasandit nagu mõistele “vaim”, oleks inimese puhul õigem ilmselt tarvitada mõistet “ahv” või isegi “loom”.

Andrus, 2005-11-06 09:40:53

Andrus, 2005-11-06 09:43:41

on kolme liiki possesiooni W. Winki järgi

1)Massipsühhoos
2)isiksuse soovimatu aspekti käitlemine isikulise vaimolesena
3)agressioon ehk tegelik possessioon

kusjuures pole sugugi välistatud et teine esitab end kolmandana

aga ravi puhul töötab vaimude nimetamine ja atoriteetne kamandamine tundub et väga hästi

Andrus, 2005-11-06 09:45:44

vaimude olemasolu on inimese antropotsentrilisuse väljendus igaljuhul

või see on isiku või isiksuse valuvorm kuhu me topime

teisi oleseid

ka neid kes äratuntavalt inimesed ei ole

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-06 09:46:55

Hmm... huvitav mõte- VAIM KUI TEGELIK MINA, kel pole algust ega lõppu. :)))

Andrus, 2005-11-06 09:47:52

vast uuk aitab meid oikumeeniliste otsuste valgel jälle rea peale tagasi nüüd?

Andrus, 2005-11-06 09:58:55

"Mu poolt esitatu oli killuke Basileius Suure ja Nüssa Grigooriuse ontoloogiast, mida idakirik mõningase sõnavaralise varieeruvusega tänini õpetab.
Ütle nüüd ise, kas oled teoloogina võhiklik või loed kõigele omad eeldused sisse?
(Õigeusu tekstide lugemine protestantlikelt eeldutelt annab küll hirmsa tulemi. Tean omastkäest)."

Selle kohta niipalju et ma pole neid lugenud. Ausalt. Nii et hirmus tagajärg peab sel juhul kusagilt mujalt tulema.

“Meeldib sulle või mitte - õigeusk mõistab langemist, pühadust, pääsemist, jumalikustumist jms ontoloogiliste tõsiasjadena. Eetika on täide viidud, teostatud ontoloogia.”

ei see meeldib mulle täitsa

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-06 10:00:53

Ja HING nagu määratud “elueaga” elementaarosake, kellel mingi kindel ülesanne täita...

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-06 10:31:15

Ja KEHA nagu keskkonda istutatud sond... HINGE abil VAIMULE uuritava objekti kohta reaalajas infot edastamas... :))

Andrus, 2005-11-06 11:09:31

oi mind on kustutatud jälle

nii armas!

33338, 2005-11-06 11:16:14

keeles vxjjb mis tahes (kokkuleppeliste) äälikute vxjj äälikuöhenditega väljändada mis tahes assju vxj mitteassju.
ehhki juba assjade nägämises ja kattsumises on loomati súuri erinevusi (värvipimedus, nägämisulatu, nägämisteravus, tunnderakkude erinevus jmt), siin ületamatujd vasstuolusid pole, vähämus lihhtsalt surutakkse julmalt tallaálla.
tejnelugu on mitteassjade kirjeldamisega. kxjgepäältt sáadakkse nejst ise erinevalt aru, see erinevus vxjb aga véelgi süveneda kirjeldusvahendite osskamatu kasutamisetxttu (vast parim näjdä onn inimülene). ja se kirjeldus vxjjb erineda ka sama isikujuures, kuj tall on varasem kirjeldus meelest läjjnd ning kasutab tejnekorrd tejjsi vahendejd. vxj ka samu vahendejd tejses järjäkorras.
kujj assjadekorral lanngevad mxjssteväljad valldavalt kokku, sis mitteassjadekorral vxjvad nad ka ülttse mitte kattuda. selle tulemuseks on vääritimxjsstmine vxj tehislik püüd midagi selle állasokutada.

pikemalt ej jaúra, sest arvuti juba 2× lülis ennd luba küsimatta vällja.

33338, 2005-11-06 11:25:52

ükks näjdä kujdas enamvähäm arusáadavat vxjb väljändada segaselt. vxtan selleks kaagi 09:22:28 esitatud väljändi “vajjm läkks ära”. oleks ta tokksind “möla ej jookse”, sis ni MÖLA kuj ka JOOKKSMINE onn enamassti arusáadav, sest MÖLA on mxtteta jutt ja JOOKKSMINE selline liikkumine kuj tugipinnaga púudub vahetu side. LÄKKS ÄRA on kaa arusáadav. kxjkk takerdub aga selle samase VAJMUtaha. mida puusst ja punasega etteteha ejj osska, sellest ka ühhtmóodi aru ej saa.
ehk lihhtsamalt: kaakk onn üks suur udutaja.

Hele, 2005-11-06 12:16:20

Andrus, 2005-11-06 09:35:30
keele piirid on fantaasia piirid

fantaasia piirid on laiemad kui keele omad
inime võib ette kujutada asju mida ta seletada ei oska

taju piirid on veel laiemad, st inime võib tunda asju mida ta poleks suutnud ette kujutada

ja siis tähistattakse need kuidagi
üteldakse et vaim või transtsendents või ekstaas...
aga igaüks mõtleb nende all ise nähtust
mõõta ja rehkendada ei anna miskit
ja siis läävad vaidlema, et kas teed juuakse või käiakse...

Uuk, Hele, 2005-11-06 12:51:34

jahh muidugi ενθεος panteistlikus mõttes
kõik Jumalas ja Jumal kõiges

aga ometi mitte ainult
isegi kui nii ainult tundub

Oled kidlasti ka panentheismist kuulnud :

http://en.wikipedia.org/wiki/Panentheism

Uuk, Hele, 2005-11-06 12:52:43

oi, eestis ikka ilma haata - panenteism.

***