Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

nj, 2005-11-04 12:56:18

See väike tegevus, millele ma viitasin, on asi, mida inimene ENDA jaoks teha saab, mitte teoreetiline huinamuina.

Teoreetiliseks hinamuinaks liigitab inimene kõike seda, milleni ta veel ei küüni.

Ligimene, inimkond, loomad, loodus ega Looja ei saa inimese eest süüa, sittuda, magada ega tunda, sama vähe saab ta inimesele hirmust vaba olemise tunnetust anda.

Kas ligimese, inimkonna, loomade, looduse ja Looja üle mõtisklemine kisub leiva käest, lööb prunni ette, võtab voodi alt ära ja teostab lobotoomia?

nj, 2005-11-04 13:03:24

Kes siis veel peavad loomade õiguiste eest seisma kui mitte loomad ise.
Oli see vist “Apelsini” laul kus loomad korraldasid jahti inimestele. Selline jahimehe õudusunenägu.

ahvgepards, nj, 2005-11-04 13:22:31

Loomi juhivad instinktid. Inimene manipuleerib instinktidega dresseerides oma kasuks või lõbuks.

kas sa siis seda ei tea, et see, mida inimesed nimetavad loomaaiaks, omgi loomadele inimeseaed, kus loomadele igasuguseid erinevaid inimesi näidatakse.

Mis instinktidesse puutub aga, siis ei saa küll aru, kuidas inimese puhul teistmoodi oleks. Inimesel ju samuti vaja süüa, magada, paljuneda, mängida ... ja inimest on samuti võimalik dresseerida.

jälgija, 2005-11-04 13:59:12

Kas ligimese, inimkonna, loomade, looduse ja Looja üle mõtisklemine kisub leiva käest, lööb prunni ette, võtab voodi alt ära ja teostab lobotoomia?

Kõik peale viimase paistavad ebatõenäolised.

Vaata, naisjünger, enne kui sa sõna “endale” nähes kaameks ehmatasid ja jutuga põõsasse tuiskasid, õhkasid sa ise hirmuvaba oleku tunde järele. Et kui saaks tunda, vaat siis...

Ma kirjeldasin üht võimalust selle tunde saavutamiseks.

Ja tulemus, nagu tavaks, on üldine huina-muina miskist kosmilisest mõtisklemisest, selle asemel et endaga midagi konkreetset ära teha.

nj, 2005-11-04 15:39:43

kas sa siis seda ei tea, et see, mida inimesed nimetavad loomaaiaks, omgi loomadele inimeseaed, kus loomadele igasuguseid erinevaid inimesi näidatakse.

Ei tea jah, ükski loom pole mulle seda öelnud.

Mis instinktidesse puutub aga, siis ei saa küll aru, kuidas inimese puhul teistmoodi oleks...

Polegi väitnud, et inimesel instinktid puuduvad.

nj, 2005-11-04 15:44:13

Ja tulemus, nagu tavaks, on üldine huina-muina miskist kosmilisest mõtisklemisest, selle asemel et endaga midagi konkreetset ära teha.

Oki. Alustada tuleb ikka tõepoolest endast. Oma suhtumise muutmisest ümbritsevasse. Enda muutmisest, mitte teiste.

jälgija, 2005-11-04 15:45:37

Oki. Alustada tuleb ikka tõepoolest endast. Oma suhtumise muutmisest ümbritsevasse. Enda muutmisest, mitte teiste.

Just.
Ja endaga tegelemine pole teps mitte sama mis isekus, pigem vastupidi.

nj, 2005-11-04 16:04:53

Aga kuidas nimetada taolist teistega tegelemist:

jälgija, 2005-11-02 16:08:46

Vaimsus on pläma ja pläma on vaimsus.

jälgija, 2005-11-01 09:41:26

A peeterliivi suuresõnaline mulin on vist päris ära unustatud.

Tegelt õige kah.

Ega laibale eluvaimu sisse puhu.

jälgija, 2005-11-03 09:54:28

Järjekordselt saab kinnitust tõsiasi: kuidas artikkel, nõnda kommentaarid.

Uuk, Andrus, 2005-11-04 17:26:24

ehh uuk sa vastad nigu poliitik

Poliitik või mitte, seletasin oma arust laiemalt seda tausta, mida peaks arvestama kui vaimust jutt. Omi ehk idakiriku eeldusi siis. Imelik küll, aga kõigil pole samad eeldused ning rõhuasetused kui sinul.

kas vaim on personifitseering ? või ei?

Ei saa sest küsimusest aru? Mis vaim? Ja kas personifitseering tähendab siin miskit, mida objektiivselt pole, mingi (keelesisese) nähtuse isikustamine?

Andrus, 2005-11-04 17:57:41

jah

ei tänan väga hea vastus oli

Uuk, Andrus, 2005-11-04 18:01:16

Lugedes sind meenus kohe Ruether'i väide et meestele on omane mõelda dualistlikes vastandpaarides (naine on loomulikult samastatav neis paares alati keffema poolega).

Oled ehk miskit kuulnud luterieelsest kristlusest.
Kristoloogias on kaks ohtliku äärmust : monofüsiitlus ja nestoriaanlus. Üks absolutiseerib Kristuse jumalikkust, teine inimlikkust.
Esimene viib eeterlikku, abstraktsesse idealismi, kehavaenulikku müstitsismi. Teine aga juriidilis-eetilise religioonini. Dualistlikud mõlemad.

Sind lugedes meenub mul Nestorius.

Uuk, Andrus, 2005-11-04 18:03:27

St su teoloogia on sotsioloogia

Uuk, Andrus, 2005-11-04 18:08:26

Kuis sa orto nii vastad? rüve-püha on igast muu kategoriseerimise aluspaar. Siin räägib sus nüüd küll keegi muu kui orto. Osadusmäärast? Kelle - inimese? Osadusmäär aga kas pole määratud just püha/rüvedaga. Ühega osastu - teisest hoia. Käsk ja keeld. Tabu ja mana? miiiiiis?

Mu poolt esitatu oli killuke Basileius Suure ja Nüssa Grigooriuse ontoloogiast, mida idakirik mõningase sõnavaralise varieeruvusega tänini õpetab.
Ütle nüüd ise, kas oled teoloogina võhiklik või loed kõigele omad eeldused sisse?
(Õigeusu tekstide lugemine protestantlikelt eeldutelt annab küll hirmsa tulemi. Tean omastkäest).

rüve-püha on igast muu kategoriseerimise aluspaar

Rüve ja püha pole ontoloogilised kategooriad.
Kui, siis ehk pärsia dualismis, hea ning halva atribuutidena.

</i>Ühega osastu - teisest hoia. Käsk ja keeld. Tabu ja mana? miiiiiis</i>

See on religiooniteoreetikute abstraktsioon, religiooni (kogu selle komplitseerituses ja dünaamikas) taandamine ühele printsiibile ning absolutiseerimine. Kas ise usu seda?

Kui kristlus sinu arust kenasti käsu-keelu koodeksisse mahub, siis soovitaks endalt küsida, kas ehk polda Kristusega natuke labaselt ümber käidud.
Kõigepealt panite ta raamatusse luku taha ja viskasite uhke žestiga võtme minema. Seejärel rõivastasite ja pügasite, igaüks vastavalt oma “äranägemisele” või originaalitsemisihale.

Uuk, Andrus, 2005-11-04 18:19:58

ja siis veel uuk et kas sa ise ka usud seda mida sa räägid

;-))))

Miks ma ei peaks?

Kuidas segab usku asjaolu, et seesamuse juurteni kogu maailmapildiga harmoniseerub? Arvan vastupidi.

Loov ja elav usk nimelt ehk ei saagi seda tegemata jätta.

Meeldib sulle või mitte - õigeusk mõistab langemist, pühadust, pääsemist, jumalikustumist jms ontoloogiliste tõsiasjadena. Eetika on täide viidud, teostatud ontoloogia.

Uuk, DT, 2005-11-04 18:25:16

Mitteolevat ei pea lugema just nii, et eimiski on (olemas).

Kreeka mõtlemises tähendas olev lihtsalt seda, mis ON iseenesest, mis pole tekkind ega saadud. Seda kus A=A kehtib jäägitult.

Uuk, ohh, 2005-11-04 18:31:45

Oleks Toomaski siin.

Uuk, Andrus, 2005-11-04 18:50:44

aga tõsi ta on mida enam usud seda vähem reflekteerid

Siin meenutad Apollinariust.

//

Inimese jumalanäolisus sisaldab ka loogikalisust, mõtlemist.

...

Olete selle usuusuga vindi üle keerand. Üksasi on uskuda, usaldada Jumalat, tema ilmutust loodus ning ajaloos. Hoopis teine asi aga uskuda oma uskumist ning seda aina korrutada, et usk ning usu läbi justkui tegelikult ei usukski.

Andrus, 2005-11-04 18:59:34

kus sa nüüd jälle oled

kas kreekas?

Andrus, 2005-11-04 19:00:18

ma ei usu usku

ma vahel harva lihtsalt usun

Andrus, 2005-11-04 19:00:58

natuke

***