Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

Hele, dt, 2005-11-03 23:37:48

Ei mul ole igav ilmaski ja enamasti pole ma ka üksi -
kõik on kõigega seotud ja üksi on ainult Üks.
Ja hampelmannist paremaid rolle on ka... palju, palju.

Hele, dt, 2005-11-03 23:42:31

aga hobiskeptik (dt sedapuhku) nende tegevuse kohta mingil juhul “jama” öelda ei tohi:-)

tohib tohib... meil on sõnavabadus.

Uuk, mittekeerutades, 2005-11-03 23:43:27

Andrus

ikkagi mitte hämada

nät uuk

ütle otse mis on vaim

kas vastad nigu traditsiooniline dualist
või siis

mis vastused on veel võimalikud

vaim on reaalsuse transtsendents
reaalsus on vaimu vari

ega sääl palju enam pole

kas dualismus
või monismus

nii et selget vastust palun

Mis masti vaimust räägime? Kas (pneuma), spiritus või(nous) mens. Spirituaalsus või mentaalsus? Või hoopis vaimust kui vaimolendist? Või see kõik üks ehk ükspuha?

A misiganes.

On jumalus ja loodu. Viimane on olemas vaid tinglikult, niivõrd, kuivõrd saab osa esimesest. Tal pole iseseisvat olu.
Loodu pole jumaluse pikendus või väljavool vaid olemuslikult midagi teist. Seda väljendab ilusti eimiskist (olematust) loomise lugu. Et maailm loodud eimiskist.
Loodud olevused toimlevad täiustumise(läbi osaduse Jumalaga)ning tagasi eimiskiks haihtumise vahel.

///Taolist jumaluse-oleva suhestumist tõsiselt võtmata muudetakse mu meelest kristlik ilmutus ju kõigest eetilisi ning juriidilisi suhteid reguleerivaks süsteemiks. (Suhteid nii “vertikaalis” kui “horisontaalis”).///

Niisiis Jumal ja loodu.
See on esmane ning õieti ka ainus määrav eristus. Kõik ülejäänud - materiaalne/vaimne, meeleline/mõistuslik, nähtav/nähtamatu, ihulik/hingeline on teisejärgulised. Kindlas kontekstis küll olulised, kuid (primaarset eristust arvestamata) erinevate kultuuride ning koolkondade poolt absurdsete absolutismideni arendatud.

Loodud tegelikkus on üks ja ühene. Ka vaimne sfäär, igavik jms on osa sellest. Mateeria ja vaim moodustavad funktsionaalse terviku.
Pole olemas eraldi profaanset ega sakraalset olemisvaldkonda.
Pühadus sõltub osadusmäärast. See aga peamiselt vastuvõtlikusest.

Niipalju siis ontoloogilise kokakunsti alustest.

Aga vaimsus. Minu jaoks miskit, mil ilmsesti aktiivselt pistmist Püha Vaimuga. Teised vaimud ju õige väetikesed, nagu ka neist kantud “vaimsus”.

Hele, dt, 2005-11-03 23:44:16

viies siis, nelja senituntu kõrval.

A kuda ta sul neid senituntuid valitseb ?

Uuk, Andrus, 2005-11-03 23:58:43

A sa professionaalsest vaimsusest tead miskit?

See on ühe ala ametimeeste “kohustuslik” vaimsus. Võtab kohati koomilisi põõrdeid.

Vaimsuse/vagaduse/vagatsemise seosed oleks umaette teema.

nj, 2005-11-04 00:04:24

Et peab nagu kellegi teise keskne olema vää?

äkää!
Teisekeskne oleks siis:
>i>Kõige lihtsam on teadvustada</i> teda nüüdishetkes- just praegu pole tal midagi karta, midagi oodata, midagi kahetseda. Mis on ka tõsi- ükskõik mis hetkel on ta täielikus rahus. Kõik hirmus on kusagil ees või siis minevikus, nii või teisiti ta mõtetes, mitte olemises.
Teine äärmus, onju.
Teeks õige meiekeskseks...?
Meie->inimesed, meie-loomad-loodus->looja loodud looming.

Ti, Uuk, 2005-11-04 00:09:35

*
Loodud olevused toimlevad täiustumise(läbi osaduse Jumalaga)

Mis töö (osa) jääb loodu loojale pärast loomist?

Saan aru, et
täiustuda,
osastuda,
vastutada,
vaimustuda,
tuleb loodul pärast loomist ikka endal?

nj, 2005-11-04 00:10:21

Looja loodud loomingust veel:

looma lahutab inimesest loomingulisuse, tarkuse puudumine

inimest lahutab loomast intuitsiooni (ja viimasel ajal ka kogemuse) eiramine, eelistatakse teadmisi/teadust

inimest lahutab loojast loomisvõime, võime teha küll geenimanipulatsioone, lisada ühte teisele, aga me ei suuda luua uut looma

vaimsus on ehk selle mõistmine
elamisetarkus
arvan

Hele, 2005-11-04 00:10:43

ilusad olete :)

Uuk, Ti, 2005-11-04 00:35:02

Mis töö (osa) jääb loodu loojale pärast loomist?

Saan aru, et
täiustuda,
osastuda,
vastutada,
vaimustuda,
tuleb loodul pärast loomist ikka endal?

Kolmainu omaelust ma seletada ei sõandaks.

Aga loodusse puuduvalt on Ta ka Alalhoidja. (Ja ega loodu veel ometi lõpetatud ole.)

Vaata, kui maailma on loodud eimiskist ja on olev vaid niivõrd kuivõrd osaleb Jumalas (olevasti olevas), siis see rolli küsimus on nigu natuke kohatu.
Eluandja.

Saan aru, et
täiustuda,
osastuda,
vastutada,
vaimustuda,
tuleb loodul pärast loomist ikka endal?

See rida pole päris ühene. Täiustumine, vaimustumine ja ka osastumine on mõistetav inimese/Jumala koostööna. Vastutus aga ikka rohkem inimese kanda.

Ti, Uuk, 2005-11-04 01:06:25

*
Aitäh.
Ilus vastus oli.

Ainult, et ma ei pisendaks nii väga loodu-rolli.

(Ja ega loodu veel ometi lõpetatud ole.)

Muidugi mitte.
Loodu alles hakkab ennast ise looma, kui taipab, et ta loodud on.
Ja sellest loodu endaloomise protsessist ja tulemusest võib palju rõõmu ja vaimustust tõusta mitte ainult loodule endale, vaid ka teistele loodutele.. :)

siis see rolli küsimus on nigu natuke kohatu.

Kohatu jah.
Nuh, et kohta nagu enam pole- loojale-eluandjale.

Loodu alustab siis juba ise oma eksistentsile mõtte andmisega.

/Aga ega ma selle vastu vaidle, et eluandjale tänulik ei võiks olla.
Ja see Alalhoidja-mõte, et keegi su üle valvab.. see kaa ilus.

Uuk, Ti, 2005-11-04 01:21:15

Alalhoidja pole ju valvaja. On alalhoidja.

Jah see on su vabadus mõtestada oma eksistentsi ise. Loogikaliste loomade vabadus. Vabadus mõista end seoses Temaga või hoopis iseseisva ning sõltumatuna.
Mulle näib see viimane sammuna tagasi, tagasi tühjusse.

Ti, Uuk, 2005-11-04 01:28:22

*
Ikka on Alalhoidja valvaja.
Heas mõttes..
Et kes hoiab ja kaitseb mind siis, kui mul on väga raske. Umbes nii.

/Mulle meenus üks Linnateatri lavastus “Kes valvab mu üle?”/

Ja tühjus.. kas see hirmutab sind?

Uuk, Ti, 2005-11-04 01:42:03

Tühjus?

Tühjus kui jumalatus küll. Kuule Ti, inimese/Jumala suhet mõistab idakirik armusuhtena. (Tihti kasutades just sõna eros, mitte agape).
Keda ei hirmutaks armastatuta jäämine.

Aga tühjus eneses või enesest, see küll hea. Siis on ruumi millegi hea ning parema jaoks.

Ti, Uuk, 2005-11-04 01:52:14

*
Tühjus.. tühjus on mõnes mõttes nii ‘täis’, et ongi lõpuks kõik.
/Kuidas sel Pelevinil Tšapajevis ja Pustotaas oligi..?

Aga räägime sellest ehk mõni teine päev, eks.

Head und :)

Uuk, Ti, 2005-11-04 02:00:16

Sulle ka, st maga hästi!

ahvgepards, 2005-11-04 05:06:43

Aga vaimsus. Minu jaoks miskit, mil ilmsesti aktiivselt pistmist Püha Vaimuga. Teised vaimud ju õige väetikesed, nagu ka neist kantud “vaimsus”.

oioi, üsna mitu vaimu on veel ja kõik nad pole sugugi nii väetid, näiteks kurivaim. ega miskiasja eitamine või ignoreerimine teda veel väetiks ei tee.

ahvgepards, 2005-11-04 05:11:33

looma lahutab inimesest loomingulisuse, tarkuse puudumine

kas sa pole tõesti kunagi mitte ühtki looma näinud? viimane aeg oleks kasvõi loomaaias ära käia. loomulikult kui sa elad oma territooriumil ja ei näe teisi, kes seal elavad, siis vähemasti inimlooma suhtes sa kinnitad neid eelarvamusi küll, sest selline väide on suurepärane näide loomingulisuse ja tarkuse puudumisest.

33338, 2005-11-04 06:26:53

mitte kujdagi ej saa ‘öölda et loomad pole loomingulised. eriti on nad väga arvustavad oma loomingusuhhtes. vxtame näjttäks kassvxj peni ja kiisu. kuj nad unnikuteevad, sis nad pärast vallmimist uudistavad seda, isegi nuusutavad, ja kuna nad on loomingusuhhtes väga nxúdlikud, sis ajavad nad kohe mulla vxj liiva p’äälä. et nende ebaxnnestund looming tejste sillmi ejj äjriks.
inimesel selline enesearvustusvxjme púudub, sellepärast mejjl níipalju kxllbmatut kunssti igalpool ka vedeleb.

Uuk, 2005-11-04 06:32:40

Nii ta läeb.
Nüüd on meil siis juba omad loomõiguslased.

Nõuame loomadele võrdseid õigusi. Eelkõige võimalust loovaks tõõks ning loogiliste ülesannete lahendamisele kohast tasustamist.

Oeh, elu on ümmargune.

***