Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

Lilleke, ahvgepards,, 2005-11-02 20:14:28

Koer ronis sülle su kommentaari lugema;))

33338, 2005-11-02 20:31:49

jusst telekas näjttas nejjd saattanast sajjentol"ooge ja nende venndi urant"isste. viimasejd ej juletud küll nimetada, sest kardetakkse kohhtússekaébamist.

Uuk, artiklist, 2005-11-02 20:31:55

Ent mis on vaimsus?

Eestikeelne sõna ütleb, et sel on pistmist “vaimudega”. Võibolla peaksimegi siin usaldama keelt – hakkamata “vaimsust” ümber panema võõrsõnadesse, veel vähem taandama seda intellektile. Sest milline intellektuaal sooritaks “rännakuid” vaimuilmas? Seal on ju “tondid”?

Vot kui “usaldada keelt” ilma võõrsõnu torkimata, siis oleks ehk aus välja öelda, et eesti keeli on vaim tähendanud sisuliselt sama, mis hing. Kolli või haldja tähenduse on see saanud küll puhtalt saksa geisti mõjul ja seega suht hiline. Veelgi hilisem on muidugi vaim intellekti või mind´i tähenduses.

Kui aga siiski võõrsõnu luurata, ega sest suurt miskit muuutu. Segadust kui palju.
Selge vaid see, et kõik nad - πνευμα/ψυχη; spiritus/animus,anima; ruuah/nefeš; prana/atman märgivad algselt hingust, tuult ehk hingamist/puhumist. Tüved enamasti onomatopoeetilised.

Inspiratsioon (verbina inspirare) on sissehingus või sissepuhumine.

Niiet nt tolmuimeja on vaieldamatult üks väga vaimne tegelane.

Vaimne inime aga ilmselt hea kopsumahuga.
Või siis lihtsalt täispuhutud.

Uuk, Toomas, 2005-11-02 20:44:20

Kas tead ehk eesti sõna vaim tekkelugu ja tausta.
Kuulu järgi tähendavat saami keeli südant.

Soomes aga hoopis naist.

Vanemas keeles olla kalakude kala vaimuks kutsutud.
Ja sigimise kohta on säilind väljend, et mees puhub naisele oma vaimu peale.
Sellest siis järeldavad mõned, et sõnal mingitmoodi seos seksuaalsusega.
Mida kostad?

Uuk, 2005-11-02 20:57:11

Kreeka keeli tähendab vaimustus (entusiasm) ενθουσιασμος (ενθουσιαζω < ενθεος) jumalasolu.

ahvgepards, Lilleke, 2005-11-02 20:57:39

Mis jällegi tõestab tema sidemeid vaimumaailmaga :)

Uuk, artiklist, 2005-11-02 21:56:10

Veel tuleks öelda, et vaime, arhetüüpe on kahtliiki - või õigemini: igal arhetüübil on kaks palet - “raevukas” ("kuri") ja “rahuarmastav” („hea“). Suur kunst arvestab mõlemat. Milles nt peitub klassikalise muusika suurus? Selles, et seal on ühendatud mõlemad poolused, nt sügav rõõm ja sügav valu, andes kokku taju Elu suurusest ja haprusest.

Näib, et valetaja vaim on sulle sosistamas käind.

Raevukas ja rahuarmastav pole kuidagi sama, mis “kuri” ja “hea”. Samuti ka rõõmu ja kurbusega. Need pole kuidagi kohaldatavad või kõrvutatavad “hea” ja “kurjaga”. Kunst mängib raevuka ja rahumeelse väljenduslaadiga, edastab rõõmu või kurbust või parimal juhul kurbrõõmsust, kuid hää ning kuri on hoopis teisest ooperist. Mõistetagu neid siis eetiliste või ontoloogiliste kategooriatena, kunstikeelde nad ei puutu. (Võib muidugi kujutleda mõnd purjus kunstikriitikut rääkimas nt Bachi kurjast helikeelest või Mozarti heast tonaalsusest.)

"Vaimne" inimene niisiis ei põgene mitte valu eest rõõmu sisse, vaid suudab jääda ka esimesega silmitsi. Nii “kurjas” kui “heas” tajub ta Ühte. Niiviisi säilitab ta oma kasvava tundlikkuse. Sest kui teeme end tuimaks valu suhtes, tuimeneb ka meie rõõm. Põgenedes “kurja” eest, muutub ka meie “hea” lamedaks, pealispindseks.

Jällegi saab valust/rõõmust sujuvalt headus/kurjus. See on mõistetav vaid siis, kui “hea” kannab koondnimetust kõigele sellele, mis paitab, ning “kuri” sellele, mis tutistab.

Ütleks, et taoline käsitlus muudab nii hea kui kurja lamedaks, pealispindseks

Uuk, 2005-11-02 22:35:51

Müütilises keeles võibki öelda ka nii: sukeldudes “vaimuilma”, kohtume seal nii põrgute kui paradiisidega. Põrgu on metafüüsiliselt vaadates niisama vaimne kui paradiiski, kuna tegu on lihtsalt Jaanuse teise näoga ...

Metafüüsiliselt vaadates ehk küll...
Vaimselt vaadates on põrgu persekäind paradiis. See pole Jaanuse teine nägu vaid moondund grimass.

Ah et seda siis tähendabki transpersonaalsus, et integreerime oma lõhestatuse uuele “harmoonilisele” mõttetasandile jättes samas eeldused omapäid. Mulle näib see küll kahtlane, see dualistlikelt eeldustelt monismi ehitamine. Aga ehk ma eksin või ei saa lihtsalt “õieti” aru.

Hele, 2005-11-02 23:56:11

Uuk, 2005-11-02 20:57:11
Kreeka keeli tähendab vaimustus (entusiasm) ενθουσιασμος (ενθουσιαζω < ενθεος) jumalasolu.

/naeratap väikese ohkega

jahh muidugi ενθεος panteistlikus mõttes
kõik Jumalas ja Jumal kõiges

aga ometi mitte ainult
isegi kui nii ainult tundub

Ti, uuk, 2005-11-03 00:23:28

*

Jällegi saab valust/rõõmust sujuvalt headus/kurjus. See on mõistetav vaid siis, kui “hea” kannab koondnimetust kõigele sellele, mis paitab, ning “kuri” sellele, mis tutistab.

Ütleks, et taoline käsitlus muudab nii hea kui kurja lamedaks, pealispindseks

Aaa .. kuidas sa ise käsitled head/kurja, nii et ta pole enam lame ja pealispindne?
Ja kas sinu jaoks on neil mõistetel mingi üldkehtiv, universaalne tähendus?

/Pomisep omaette, et sa teaksid: minu jaoks paraku pole..
Kui vötta kokku kõik, mida inimesed ‘headuse’ all mõtlevad, ei jääks kurjust kuigi palju järele.
Ja vastupidi muidugi kaa..

Uuk, Ti, 2005-11-03 01:07:26

Kõik on hea.

Uuk, Ti, 2005-11-03 01:16:26

Ontoloogilist kurja pole.

Kuri on mutanteerunud hea.

Nagu pole ka “kurja asja” vaid asjade kuritarvitus või väärkasutus.

33338, 2005-11-03 06:47:33

VAJJM on kokkuleppeline mxjste mille álla kari targutajajd topivad oma VAJMUvälgatusi. sellepärast onngi se mxjste prügitähändustest ammu pajsste ja lxhhkiöäjjnd ega vassta oma tinkktähändusele.
vxrrdluseks: sama jama on juhhtund RAHHVAVXJMUGA (ehk tejje sopakéeli temokr"aattiaga). mxjste onn aga vxjjmu rahhval pole. aga uvitav on see et suur osa nende mxjstete kasutajatest ej saa oma vigadest arugi. ega tahagi sáada.

Andrus, 2005-11-03 08:19:17

ikkagi mitte hämada

nät uuk

ütle otse mis on vaim

kas vastad nigu traditsiooniline dualist
või siis

mis vastused on veel võimalikud

vaim on reaalsuse transtsendents
reaalsus on vaimu vari

ega sääl palju enam pole

kas dualismus
või monismus

nii et selget vastust palun

elame me ju niigi reaalsusesimulaakrumis elik üdini reaalsuse suhtes transtsendentses maailmas

kus tegelikku elu meenutavad vaid märgid

aga elu ise on realityshõu

reaalsus on ju aeglane ja igav

hilissügist metsa järjejutuna juba naljalt ei esita

seal on nimelt vea hind liiga suur - elu

sestap kõik kõiki varitsevadki ja kui tarvis tegutsevad kiirelt ja otsustavalt

isegi kopuleeruda pole suurt aega v.a. konnad loomulikult

ometi varjab simulaakrum veel üht ja iseoma transtsendentsi

mis ja kuhupoole see on

see võib olla tagasitee aeglase ja igava looduse juurde

ja ei pea sugugi olema mingi turvatunde ekstrapoleeritus kujuteldavale ekraanile

või mis?

Andrus, 2005-11-03 08:21:08

nät jube transtsendentne oli Baturin eilses osoonis

täielik demiurg urus

elik aeg on konstrueerida uustranstsendents

ja hüljata mehelik/kreekalik traditsiooniline dualism

otsustavalt

simulaakrumist tagasi ad fontes

Andrus, 2005-11-03 08:36:41

oo mai gaaaaad
4x teadvus

kuule pl see on 1 keeruline artikkel

ja kõlbluse vaim

kas vaim on siis suur kiirgav tühjus

või personifitseeritud eneseprojektsioon

?????????

33338, 2005-11-03 08:54:10

vxjjb txdeda et ka Anrus on lxpuks ometi omadega sássis.

Andrus, 2005-11-03 08:56:31

või nii selge

nagu kiirgav tühjus

.-)))))))))

jälgija, 2005-11-03 09:54:28

Järjekordselt saab kinnitust tõsiasi: kuidas artikkel, nõnda kommentaarid.

Hele, 2005-11-03 10:08:36

PL: kunstnik on nagu šamaan – ta peab teatud määral suutma end koos hoida nende “vaimude tules”, mis tema kaudu ilmutuvad.

Porisemise asemel või vähemalt selle kõrval võiks ju seletada midagi arukat teadvuse kooshoidmise võime kohta.

***