Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

Andrus, 2005-11-02 08:57:39

võlanõude ära ost ja kinni makst ja nüüd kohaldab seda võlakustutust neile kes temasse usuvad

Hele, 2005-11-02 08:58:01

Andrus, 2005-11-02 08:40:42
olen oma silmaga näinud

transtsendentset dimensiooni?

Andrus, 2005-11-02 08:59:29

absol

Hele, 2005-11-02 09:04:23

hoidku küll, Andrusel hakkab konspekt katkema
no kus ma selle risti nüüd teen
hakka või uskuma kui vaim siuksest jagu saab

Andrus, 2005-11-02 09:58:03

hakka või uskuma kui vaim siuksest jagu saab????????????

kas sa vihjad Jaakobi ja Jahve ingli maadlusmatsile?

või m iiiiiiiiis?

Hele, 2005-11-02 10:49:27

ehh, mul see vana viga annab tunda mõnikord ilusa ilmaga
lootsin et umbes nii nagu Saulusest Paulus tehti
teeb vaim nüüd blaseerund nihilistist entusiastlikku müstikut :P

a miske see transtsendentne dimensioon välja nägi?

Andrus, 2005-11-02 10:54:43

kuule siuke ilus pikk ja mustaverd oli teine

ja meessoost kohe kindlasti

ausalt

kes see blaseerunud nihilist on?

ega ma nüüd nii üheülbaline kah pole

eriti siis kui ma prohveti viisil räägin?

jaja nunu

jahutaja, 2005-11-02 11:00:22

Vaim on transtsendentne dimensioon (oh sa pagan kui pateetiline), aga meil jääb üle ainult loota, et seal on natuke ka inimest.
Miks mitte ahvi? Kas keel on ainult häälitsustega? Tulge mätta otsast alla.

Hele, 2005-11-02 11:17:47

eriti siis kui ma prohveti viisil räägin?

jaa sa pole ühedimensiooniline ei ole ei ooole
mõistad teha isegi wilbrit ja metasekvoiat kui spirituaalse diversiteedi jaoks vaja

a kelle vaim on mustaverd?

/ehk ei jookse külmkapil kompressor veel lühisesse

Andrus, 2005-11-02 11:46:01

mu merseedesel joosis küll kompressor lühisesse

ei saa enam suruõhuaamrina kasutada

jama

sähh sulle sirppi ja vasart

33338, 2005-11-02 13:50:41

kuj pikk, mussta verrd ja mees soosst, sis kinndlassti mxni sokulane.

jälgija, 2005-11-02 16:08:46

Vaimsus on pläma ja pläma on vaimsus.

sun goes down?, 2005-11-02 17:33:56

Viimasel ajal tundub üha enam, nagu tahaks lähiminevik meie ellu tagasi tungida. Või kuidas muidu selgitada mõningaid hiljutisi artikleid ajakirjanduses, kus õigustatakse nõukogude võimu tegevust usu väljajuurimisel, nõutakse ateistliku selgitustöö taastamist ja rünnatakse kirikut ja usklikke kõige räigemate sõnadega?

Vene aeg tagasi
Kirikuliikmetele võib see kummastavana tunduda. Ärkamisajal oli ju kõik vastupidi, kirik tuli n-ö põranda alt välja ja nautis populaarsust. Kui Eesti sai vabaks, läksime tulevikule vastu suurte lootustega, et kirik saab tagasi oma sõjaeelse ühiskondliku positsiooni, et kristlikud väärtused tõstetakse taas au sisse, et koolihariduses leitakse koht ka usuõpetusele.

Midagi sellist ei ole juhtunud. Pigem on tunda kasvavat vastuseisu kirikule – ja eriti luterlikule kirikule. Meile heidetakse ette, et soovime saada riigikirikuks, tahame ajada kombitsad sügavale maksumaksja rahakotti, kipume religiooniõpetuse sildi all koolidesse misjonitööd tegema jne. Meid kostitatakse paljude kurjade sõnadega. Kuid paha ei ole ainult kirik kui organisatsioon, vaid ka tema õpetus ja usk. Meile meenutatakse ristisõdu ja inkvisitsiooni, Eesti vägivaldset ristiusustamist jne. Kui teie usk on õige, küsitakse, kuidas te siis kõike seda seletate?

Pole midagi uut päikese all
Minu arvates pole taolistes hoiakutes ja etteheidetes midagi uut. 2. sajandil ei koonerdanud pagan Kelsos sõimu ja teotustega kristluse aadressil, heites kristlastele ette, et nad laastavad kõike olemasolevat. «Kui Tiber tõuseb üle tammide, kui Niilus ujutab üle nurmed, kui taevas ei anna vihma, kui maa väriseb, kui on näljahäda või katk,» ütleb kristlik kirjamees Tertullianus, «nii karjutakse kohe: kristlased lõvide ette!»
Jeesusel ei olnud mingeid illusioone selles osas, kuidas maailm Tema õpetusse ja jüngritesse saab suhtuma. «Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse,» ütleb Ta oma järgijatele, «ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.» Õpetus, millel on tõepretensioon ja milles sisaldub misjonikäsk, tundub loomulikult ohtlikuna, lausa plahvatusohtlikuna. Pole ime, et n-ö väljasolijad sageli selle vastu kirglikult sõna võtavad. Kummatigi näitab ajalugu, et nii mõnigi ristiusu vihasem vaenlane on hiljem saanud tema suureks tunnistajaks.

Mida teha?
Kuidas reageerida? Kas vastata igale süüdistusele, õigustada oma tegevust ja vaateid või liikuda väärika karavanina edasi, jättes koerad haukuma? Või mõelda näiteks ühiskonna positiivse hõlvamise peale hariduse, sotsiaal- ja kultuuritegevuse kaudu. Tegelikult on kristlaskond alati ühiskonnaga dialoogis olnud ning kogenud väga erinevat suhtumist. Apostlite tegude raamatust loeme, kuidas mõni sai Pauluse jutluse läbi usklikuks, mõni hakkas teda pilkama, mõni aga avaldas soovi veel teinegi kord teda kuulata.
Üks ametivend tuletas hiljuti meelde 20. sajandi tuntud vaimuliku Martin Luther Kingi sõnu: «Oli aeg, mil kirik oli väga võimas – siis, kui varakristlased rõõmustasid selle üle, kui neid arvati vääriliseks kannatama selle nimel, millesse nad uskusid. Neil päevil ei olnud kirik mitte üksnes termomeeter, mis registreeris avaliku arvamuse ideid ja põhimõtteid, vaid termostaat, mis muutis ühiskonnas paljusid. Kus iganes varakristlased tulid mõnda linna, tundsid võimulolijad end häirituna ja püüdsid kohe kristlasi «rahurikkujatena» ja «välisagitaatoritena» süüdi mõista.
Kuid kristlased jäid endale kindlaks, olles veendunud, et nemad on «taevane kogukond», kes on kutsutud kuuletuma Jumalale, mitte inimestele. Arvult küll väikesed, olid nad suured pühendumiselt.»

Kirik postkristlikus ühiskonnas
Ka meie kirik, nime poolest küll rahvakirik, kuid arvult üsna väikeseks jäänud, peab uuesti õppima termostaadiks olema. Meeldib see meile või mitte, kuid me elame postkristlikus ühiskonnas, kus heal juhul 1/3 elanikkonnast seostab end kristlusega. Maailmale avatud ühiskonnas levivad erinevad vaated, uskumused, käitumistavad. Postmodernset ajastut iseloomustab loobumine kindlatest tõdedest, ühe või teise õpetuse või doktriini monopolist. Meil tuleb sisimas leppida riigi- või rahvakiriku paradigma kadumisega ja otsida uusi teid ühiskonna evangeliseerimisel.
Ma ei usu, et on olemas ainult üks kindel valem, kuidas kirik peaks ühiskonda hõlvama. Tuleb proovida üht või teist lähenemist, ja vaadata, mis töötab. Just see ongi olnud kiriku tugevus läbi sajandite, et Püha Vaim leiab alati tee inimeste südamesse. Kirikulugu tunneb küll mõõgamisjonit, kuid kirik pole edu saavutanud mitte väe ja võimuga, vaid ikka Issanda Vaimuga.
Kaasaegselt väljendudes: kirik on Jumala kosmiline projekt, mille eesmärgiks on loodu vabastamine Jumala laste kirkuse vabadusse. Me usume ja loodame, et see projekt osutub lõppkokkuvõttes viljakaks ja edukaks.
Kultusfilm «Viimne reliikvia» lõpeb vend Johannese sõnadega: «Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus. Aidaku meid Jumal!» Ma ei tea, kas stsenarist soovis nende sõnadega väljendada oma irooniat või tahtis ta teksti panna varjatud sõnumi, kuid nii see on: kiriku «püha üritus» ei lõpe talupoegade mässu ja reliikvia purustamisega.
Aga mitte sellepärast, et üks religioosne organisatsioon pürgib visalt oma usu ja tõe kehtestamisele, vaid et Jumal ei jäta inimkonda enne rahule, kui me Tema sõna lõpuks kuulda võtame.

33338, 2005-11-02 18:03:45

üks urant"isst on siin txmmblema°akand.

Joosu, 2005-11-02 18:21:40

jutt ikka täitsa abrakadabraks ära läinud. :))
ise ka aina käin ja tammun jalalt jalale ja ei oska enamp mõmmigi öelda.

vaimsus.
vaimud.

täna on muide Hingede Päev.
hinged käivad ümber kodude ja otsivad, kus külg korra maha panna.
või on need.. ikka vaimud?

vaimuvägatusigi on aina vähem.
hing justkui igatseb...
seda küll.
vaim?
mis loomuomadused vaimul on?
mis ta tahab?
KUI tahab.
KUI ta üleüldse on.

Uuk, and the earth is rising, 2005-11-02 18:27:48

...et Jumal ei jäta inimkonda enne rahule, kui me Tema sõna lõpuks kuulda võtame.

Jajah, siis kui teie Ta sõnaga lõpuks ühelepoole saate, jätab Jumal lõpuks ometi inimkonna rahule ja asub uut raamatut kirjutama.
Tehke siva, sõnalised!

Uuk, 2005-11-02 19:32:48

Kui Peeter vaimu kätte sai, olid Ken, Aurobindo ja Plotinos selle juba ära tähendand.

Lilleke, Joosu, 2005-11-02 19:49:16

Hinged ei käi ümber kodude.
Hinged käivad ümber lähedaste.
Vaim/hing tahab (hinge)soojust
Täpselt tean:)

Uuk, korrektuuuur, 2005-11-02 19:52:24

Proua Helena Petrovna jäi miskipärast mainimata. Ta ju ka tähtis lüli seal teadmasabas.

ahvgepards, 2005-11-02 20:01:18

Inimene kaotas ühenduse vaimudega, siis kui tsiviliseerus. Siis kui ta hakkas ennast kõrgemaks olendiks pidama ja tahtis Jumalaga sarnaneda. Vaimsus jäi maha. Loomad ja taimed on vaimsed, mitte inimesed.

***