Mis on vaimsus?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 680 kommentaari.

33338, 2005-10-31 06:36:59

kinndlassti ej saa téadvust ja alatéadvust pajgutada samal alusel liigitatud kasstidésse. eriti akkab vasstu süvaune lugemine puhhtaks téadvuseks. viimane saab ólla siisski vajd ärkkvälolekuajal vxj teda lihhtsalt pole.
tejneviga on nende lihhtéadvuste nimetamises. kujj on nimetatud N ja siis täjjändiga sama N, ning se täjjänd on puhas, sis tavatéadvus POLE mittepuhas. mida me aga mxttleme mittepuhhta°all, on juba igaöhe luul.
nii et Peetter onn énnekxjkke m'öödapannd loogilises liigitamises ja nimetustes. mujdu aga saab ni téadvust kuj ka alatéadvust liigitada palju mejjl on omadussxnu.

33338, 2005-10-31 06:39:41

samuti onn inimese vajmuvasstuvxtt ja selle enndast vällja°ajamine 2 vastastikust tegevust ning kuj kasutada nende öhendamiseks VXJJ, sis jääb mulje et jutt on MIS TAHES vajmust. ja kuj nii, sis milleks selline kahepóolne suund ülttse?

33338, 2005-10-31 06:42:02

uvitav et Peetter ej räägi usuriittustepuhul midagi jusst liikkumapanevast jxusst - vajmu állasurumisest ja vajmu pettmisest.

Hele, 2005-10-31 07:29:31

Mul on väga hea meel, et PL jälle Viasse ilmus.

nj, 2005-10-31 09:06:30

/ohkap
meeliülendav on vaadata kaunist õhulossi, veel hetk ja see peaks olema käegakatsutav, aga võta näpust. Kui tahtmine vaimsust katsuda ikkagi suur, ei jää muud üle kui käised üles käärida. Seda üles ehitama hakates, lahendades juba esimesi kõige lihtsamaid ette tulevaid probleeme, leiad, et vastused su küsimustele on hoopis muud kui eeldasid. Titaanlik töö.

PL,3338, 2005-10-31 09:18:55

33338, 2005-10-31 06:36:59

eriti akkab vasstu süvaune lugemine puhhtaks téadvuseks. viimane saab ólla siisski vajd ärkkvälolekuajal vxj teda lihhtsalt pole.

PL: Ma ei saa midagi parata, lähtun siin teadvuseteadlaste tõdemusist (nt Šri Ramana Maharši). Süvaunes me ärkvelteadvus, kui ta on liiga nõrk, lihtsalt “minetab”, mistap me ei mäletagi sest midagi. Kui ta aga säiluks nagu müstikutel, poleks see enam süvauni, vaid Neljas (seisund) - turya. Küsimus selles, kui sügavale meist keegi oma ärkvleteadvuse kaasa võtta suudab, enne kui “nõrkeb” (šamaan nt unenägudega unne).
/PL

tejneviga on nende lihhtéadvuste nimetamises. kujj on nimetatud N ja siis täjjändiga sama N, ning se täjjänd on puhas, sis tavatéadvus POLE mittepuhas. mida me aga mxttleme mittepuhhta°all, on juba igaöhe luul.

PL: Küsimus on teadvuse täidetuses voormidega või mitte. Siin ma jällegi vahendan teadvuseteadust (ega siis mitteise “mõtle asju välja” - nagu Sulle vist tundub). Võib öelda ka nt “teadvus enne vorme”. Või kuidas Sa nimetaks, et “loogika” kehtiks?
/PL

samuti onn inimese vajmuvasstuvxtt ja selle enndast vällja°ajamine 2 vastastikust tegevust ning kuj kasutada nende öhendamiseks VXJJ, sis jääb mulje et jutt on MIS TAHES vajmust. ja kuj nii, sis milleks selline kahepóolne suund ülttse?

PL: Aa miks ei või üks vaim “välja minna” (kui ikke kõvasti “aetakse”) ja teine “sisse tulla”?
/PL

Huvitav et Peetter ej räägi usuriittustepuhul midagi jusst liikkumapanevast jxusst - vajmu állasurumisest ja vajmu pettmisest.

PL: Need pole minu jaoks mitte päris täpsed sõnad. Ehkki sisuliselt, tõepoolest, võidakse nö inimese “oma vaim” (mis on siis tavaliselt alles väike ja väeti) asendada riituse käigus mõne suurema, vägevama vaimuga (mis ei välista viimase järkjärgulist integreerimist esimesse. Selline “asendus” teada juba šamanismist. Küsimus ka, kuivõrd inimese oma vaim seekõrval siiski säilub või kuivõrd on tegu psühhoosiga (ka nö heas, pauliinlikus mõttes). Sama nähtust näeme ka meediumluses, kus meediumi seisund võib vahelduda sügavast transist täie teadvelolekuni.

Suurema vaimu “ülekannet” kui tõhusat arengukiirendit tunnevad hästi ka Ida praktikad (nt Õpetajalt Õpilasele - ühte neist kirjeldab nt Jung oma “Ida meditatsiooni psühholoogias”), mitte ainult kristlus.

PL, 2005-10-31 09:22:17

meeliülendav on vaadata kaunist õhulossi, veel hetk ja see peaks olema käegakatsutav, aga võta näpust. Kui tahtmine vaimsust katsuda ikkagi suur, ei jää muud üle kui käised üles käärida. Seda üles ehitama hakates, lahendades juba esimesi kõige lihtsamaid ette tulevaid probleeme, leiad, et vastused su küsimustele on hoopis muud kui eeldasid. Titaanlik töö.

PL: Kas pead silmas “ebaloogilist” üllatuslikkust fenomeni/noumeni nagu “vaim” uurimisel või täielikku erinevust Su enda arusaamust asja kohta? Mu jaoks selles seisnebki inise evolutsioon.

Hele, 2005-10-31 09:28:34

Sest milline intellektuaal sooritaks “rännakuid” vaimuilmas?

Vähesed intelligentikud suudavad jätta spiritismuse-šamanismusega flirtimatta.

meie „vaimsus“ näitab, mis tasandi “vaimudega” suhtleme. Kui see piirdub vaid tavateadvuse või ka meie kitsa, subjektiivse personaalse alateadvusega, ei puuduta see kuigivõrd teisi.

Mulle tundub, et inimesed puutuvad omavahel kokku just tavateadvuse tasandil, sügavamates olekutes on inimesed teineteise jaoks palju vähem olemas. Kui ma küpsetan koogi või koristan toa ära, siis on see kook või tuba teiste asjalikus meeleseisundis viibijate jaoks umbes seesama mis minu jaoks ilma igasuguse lisaseletusetta. Kui 10 inimest hakkavad unistama fantastilisest suvepuhkusest, on unistused igaühel erinevad ja teineteise unistusi saadakse teada ainult jutu vahendusel. Unenägudes pole inimestel omavahel sedagi kontakti ja süvaunest pole isegi mälestusi - kellelgi pole vahet, kas ma magades olen olemas või mitte.

jälgija, 2005-10-31 09:56:33

seda võimsam, “vaimsem” Teadja (shaman - tunguusi k.)

Sõna “šamaan” tõlked võiksid siiski olla “Rajaleidja” või hoopis “Kergem kui õhk”.

Suure tähega Teadja on klassikaline new-age humbomumbo.

jälgija, 2005-10-31 09:58:00

seda võimsam, “vaimsem” Teadja (shaman - tunguusi k.)

Sõna “šamaan” tõlked võiksid siiski olla “Rajaleidja” või hoopis “Kergem kui õhk”.

Suure tähega Teadja on klassikaline new-age humbomumbo.

jälgija, 2005-10-31 09:58:07

seda võimsam, “vaimsem” Teadja (shaman - tunguusi k.)

Sõna “šamaan” tõlked võiksid siiski olla “Rajaleidja” või hoopis “Kergem kui õhk”.

Suure tähega Teadja on klassikaline new-age humbomumbo.

jälgija, 2005-10-31 09:59:17

ooo... via töötab nagu koopiamassin :-)

jälgija, 2005-10-31 10:02:50

ilukirjanduses (eeskätt “kuuendast meelest” ehk mõistusest konstrueeritud keel)

Mõistus on Peetril lausa kuues meel?
Nu tõ dajoooš :-))

nadi, 2005-10-31 10:19:17

Kas võiks veel segasemalt ja pikemalt kirjutada?
Ega vist.

Levi, 2005-10-31 10:23:01

Eks selles artiklis mõistetega väike probleem teki, sest nagu näha on siin mõisteid (s.h. vaimsus) on kasutatud täiesti võõras - mitte meie kultuurile omases - tähenduses. Ausalt öelda ei ole võimalik aru saada, kas need mõisted on tekkinud täiesti suvaliselt (s.t. on PL väljamõeldud) või pärinevad siiski mõnest teisest - näiteks kaug-ida - vaimsest traditsioonist. Sellise küsimuse juurde jõudsin peaasjalikult just sel ppõhjusel, et artiklis kasutatakse küll ka õhtumaa traditsioonile tuntud mõistete vorme (sõna), kuid neile on antud sisu, mis ei vasta nende mõistete üldtuntud sisutähendustele. Veel tundub mulle, et artiklis on kokku miksitud mõned õhtumaa traditsioonis levinud mõisted ilmselt mõne teise ajaloolises kultuuriruumis levinud mõistete sisutähendusega. Toimunud on nagu mingite mõistete miksimine, mistõttu artikli sisu jääb kohati arusaamatuks ja kohati ka mitmetimõistetavaks (ebaselgeks).

Nii näiteks on tehtud omapärane arendus mõistele “vaimsus”, kattes selle olemuse avamise kinni “vaimude” (mitm) sõnade abil. Samas ei artiklist võimalik välja lugeda, mida tähendavad vaimud (mitm.). Sama analoogne tuletisarendus leiab aset teadvuse ja alateadvuse suhtes...

Muide, miks ei võiks “vaimsus” tähendada “intelligentsust”? (vaim -> intellekt?)

Kokkuvõttes jäi mul artiklist mulje, et tegemist on loetud sõnade ja lausete ettekandega, mis konstrueeritud neid sõnu ja lauseid omavahel segades, siis jällegi selle pinnalt tekkinud mõtete abil jälle neid sõnu ja lauseid segades...Samamoodi võiks ju segade mõisted traktor ja ader, saades tulemuseks kombain (mis tegelt kombaini mõõtu välja ei anna), siis kombain segada viljaga, saame tulemuseks kuri viljaõgardis vaim...siit edasi kuradivaim (kombain sellepärast, et siin mitu kuratlikku viljaõgardit kokku liidetud), kes käib vilja õgimas...jne.jne. Miks mitte? Ah, et ebaloogiline, kuna see on meeltega tajutavuse tõttu ilmvõimatu? Muidugi...aga esineb ju ka meelteväilsus, vot seal on see täiesti võimalik...jne, jne. Tõestage, et ei ole võimalik. Ei te tõesta! Te ei teadnud? Võtke siis teadmiseks.

Aga kui see - õpilausete kombineerimine - oligi artikli eesmärk, siis on mu tähelepanekud küll mõttetud.

Teine asi oleks siis, kui nn. vaimseid teemasid käsitlevad artiklid sisaldaksid nende reaalsete isiklike kogemuste küllaltki täpset ja selget kirjeldust, mida artiklis kasutatud sõnad ja laused iseloomustavad. Oleks ju rumalaus hakata eeldama, et jutt ise ongi nende kogemuste kirjeldus. Jutte võime me vesta igasuguseid...olenevalt kellele palju sellist fantaasiga mängimise annet antud on....ja ega see tähenda siis, et jutuvestja ise kõike neid kogenud oleks...muidugi on ka siin võimalik jälle vastupidist väita...

Olen ikka seda meelt, et erinevatest nähtustest on võimalik aru saada siis, kui visata kõrvale klammerdumised kindlatele sõnadele, mõistetele ja lausetele...Vastasel korral peab tõdema, et õigus on neil, kes väidavad, et laps või täiskasvanud inimene, kes ei ole lugenud üht või teistsuguseid lauseid, ei omagi üleüldse vaimsust...

Levi, 2005-10-31 10:32:19

Tõepoolest on huvitav on see, et kõikides nn vaimsust puudutavates artiklites ei õhatagi isiklikest kogemustest, mis tegelt ongi ju teiste jaoks kõikse huvitavamad ja informatiivsemad...Pealegi saaksid ju isiklikud kogemused anda informatsiooni tänapäevast ja selles esinevates vaimsuse erinevatest vormidest...

Hea meelega kuulaks autori isiklikke kogemusi vaimsuse maailmast....oleks lausa ette tänulik.

DiaTheo, 2005-10-31 10:36:10

Niietsiis vaimsus=(välised vaimud + inimene-kanaliseerija).

Ja et kunstnik ongi vaid vaimu kanaliseerija.

Kunstile taandades ilmutavad selles võtmes minu vaimusilmes ennast küll Vanem Brüghel, Bosh, Goya Los Caprichos ... Dali ... Sarapuu Kalevipojad, Arraku imeolendid, Evelin Variku Kain ja Aabel ...

Aga mida hakata peale Düreri jänese, Canaletto linnavaadete, Hemingway sõnastatud merepiltide jpmt-ga? Arvukate portreemaalidega?

Jaaa ... kust vaimud oma alguse saavad, kes neid loob, millest nad tehtud on?

Praegast on nad kuidagi aprioorsed, nad ON.

DiaTheo, levi, 2005-10-31 10:37:58

Hea meelega kuulaks autori isiklikke kogemusi vaimsuse maailmast....oleks lausa ette tänulik.

Hmmmm ... aga mis see siis oli, mida sa äsja lugesid:-)

DiaTheo, 2005-10-31 10:39:16

Jälgija, jutumärgid unõhtit ära või jätsit ära?

nj, 2005-10-31 10:42:11

Vastan PL 2005-10-31 09:22:17 nii:

PL: Ja vaimsuseni (vähemasti selleni, millest paistab rääkivat meie omakeel) ei jõua ilmselt ilma “liikumiseta Jumala poole”, st ilma järjest “suuremate” vaimude tundmaõppimiseta.
Tundmaõppimine kõlab õieti, aga...tundmaõppimisest üksi ei piisa. Et edasi liikuda, evolutsioneeruda:),tuleb suur osa oma seni kaljukindlana püsinud arusaamu ümber hinnata. Sõnades lihtne, tegudena mitte.

Suurema vaimu “ülekannet” kui tõhusat arengukiirendit tunnevad hästi ka Ida praktikad (nt Õpetajalt Õpilasele - ühte neist kirjeldab nt Jung oma “Ida meditatsiooni psühholoogias”), mitte ainult kristlus.

Tunnevad, aga otsest ülekannet ei praktiseeri, õpilasel lastakse ise areneda, vastasel juhul kaotab ta oma identiteedi.

***