Minevik ja tulevik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 601 kommentaari.

Lilleke, nj, Lilleke, 2005-12-17 13:53:34, 2005-12-17 17:44:54

Variant mineviku muutmisest, mida sa kirjeldasid on minul juba tehtud ..

Wilma, Heelium, 2005-12-17 17:48:55

See tähendab:
50 000 000.0000000000000000000000000000000001
ei võrdu
50 000 000.0000000000000000000000000000000002

Hüüdsid suure häälega Helet appi, aga ise mõtled nagu paadunud matemaatik.

Qwertyuiop, 2005-12-17 17:55:03

Minevik eksisteerib kusagil juba meie teadlikkuse saavutanud mälus.

Olevik on see, milles me pidevalt viibime - hetk, milles meie teadlikkus on kõige selgem.

Tulevik on see, mida me pole endale veel suutnud teadvustada.

// Mida rohkem me iseennast avada suudame, seda väiksemaks kahanevad minevik ja tulevik ning seda avaramaks muutub meile olevik - hetk milles me iseend teadvustame.

Padre J., 2005-12-17 18:11:16

mulle ei tulnud üldse pähegi, et keegi võiks mitte aru saada, et ma räägin erinevuse suurusjärgust kahe ajahetke vahel :)

Ah nüüd siis selline vangerdus.

Üldiselt mulle tundub et sa ajad pool aega lihtsalt mõttetut möla ja teine pool aega viskled oma lapsusi kaitstes.

Sellise tühipüksi peale pole mõtet seda “olematut” aega raisata.

Over and out.

Heelium, DiaTheo, 2005-12-17 18:35:51

Ah nüüd siis selline vangerdus.

Tead, inimeste postist otsitakse kõigepealt mõtet ja mõttest viga, mitte postist viga. See on sinu tobedus, et sa sellised “vangerdused” esile kutsud enda suvaliste aru saamistega — loomulik, et kui sina tõlgendad lauset nii, et see midagi ei tähenda, siis ma vastan selle lause tähendusega.

Minu väite loogika:
Sinu väide oli, et segatakse aatomi taset ja igapäevaelu. Mina väitsin, et aatomi tasemel avalduvad ebatäpsused on igapäevaelu suhtes, nagu nende kahe arvu erinevused, mis ma välja tõin. St. et kui ennustada asju igapäevaelus, siis tõesti see esimene suur arv jääb täpselt samaks, ent aatomite tasemel avalduvad ebatäpsused (määramatuse printsiip) jäävad asja mõjutama nii, nagu see viimane komakoht — tekitades peaaegu nähtamatu erinevuse mõõdetust, mis võib tekkida.

Ja see, et sa tulid rääkima asjast, milles sul nii hägus pilt on, et ma sellist asja sulle punkt punktilt lahti pean seletama — sry, aga ma soovitan sul argumenteerida siiski mõnes taustsüsteemis, mida tunned enam-vähem.

Padre J., 2005-12-17 18:40:20

Püüa endale määramatuse printsiibi olemus selgeks teha, siis tule plõksima!

Via toimetusele aga märkus: ei tasuks artikleid tellida harimatutelt põhulõugadelt à la Heelium.

DiaTheo, 2005-12-17 19:04:54

Artiklil pole viga miskit. No ses mõttes, et rahvale arutlusainet jagatud ju küllaga.

Rahvale selgituseks, kes mida ilmsemalt kõike järjepanu ei loe (mina nende hulgas) - 18:35 oli Heeliumil tegelt Padrele pühendet.

Heeliumile selgituseks - ma sain aru küll suurte arvude pisikestest vahedest, mida ja kuidas nad aga esindama kutsutud olid, vaat see oli sul küll rohkem kui segaselt esitatud. Sellest poleks vigagi, kui samas vennalt ka selliseid avaldusi lendu ei lendaks:

“Põmst. on nii, et ma ootan Sinult väga selget sõnakasutust antud juhul.”

Eliksiis, eraldi võttes pole kummastki eriti lugu, aga nende koosesinemine on kurjast:-))

Aga ma annan endale aru, et pinnu-palgi sündroomi mõistmine on kuda složneje kui teise astme tuleviku derivaadi predicteerimine esimese astme tulevikust:-))

Heelium, Padre J, 2005-12-17 19:18:31

See tähendab:
50 000 000.0000000000000000000000000000000001
ei võrdu
50 000 000.0000000000000000000000000000000002

Rida nulle komakohas ei tähista suurusjärkude erinevust.

Ma proovin teisiti seletada.

Antud on kaks arvu, X ja Y. Neid kahte arvu tuleb võrrelda. Võrdlemine võib olla täpne või ebatäpne.

Kui sellist asja on vaja teha programmeerimises, siis on selleks kaks peamist (kõige tüüpilisemat) võimalust, kasutussageduse järjekorras:
* Suurem jagatakse väiksemaga
* Suuremast lahutatakse väiksem

Näite toon lahutamise puhul:
Küsimus: kas arv 50 on võrdne arvuga 51?
Lubatud viga: 5.
Tehe: 51-50.
Tulemus: 1.
Vastus: On võrdne.

Kuivõrd tegin võrdlustehte ("ei võrdu"), siis suurusjärk on loomulikult erinevuse suurusjärk ehk siis ühest teise lahutamise tulemuse absoluutväärtuse suurusjärk.

On raske mõista?

Heelium, DiaTheo, 2005-12-17 19:22:33

Selget sõnakasutust ootan ühel põhjusel — kui Sa hakkad rääkima kausaalsetest sidemetest ja siis tuleb välja, et mõtled midagi muud, kui üldiselt nende all mõeldakse, ent toetud justkui argumentidele, mis nende kohta ammu tuntud on (st. ei esita neid, ent neid ma peaks nagu arvestama) ...ma lihtsalt ei saa väidelda siis Sinuga :) Nii jääb lihtsalt segaseks, millest me räägime — mina nt. kutsun kausaalsuseks üheselt ainult põhjuse-tagajärje sidet nii, nagu see defineeritud on, mitte mineviku tuletamise võimalust tulevikust — ega pea ma kausaalsuse printsiibiks ka Hawkingi artiklit, ehkki see kahtlemata toetub sellele printsiibile mõnevõrra.

Mina omad argumendid toon ära (või noh, ülilihtsad asjad jätan varjatud eeldusteks, ent siiski).

Heelium, DiaTheo, 2005-12-17 19:26:40

Hüüdsid suure häälega Helet appi, aga ise mõtled nagu paadunud matemaatik.

Irw. Pigem mõtlesin ma seal nagu kolmanda klassi õpilane, sest lahutada oskavad need ka kuitahes suuri lihtmurdusid ;)

Ja Hele on füüsik — tema loogika- ja matemaatikavõime suhtes on mul sügav umbusk, ent mis puudutab kvantfüüsikat & sellesse puutuvaid matemaatilisi konstruktsioone, pole umbusuks põhjust. Ja enda puhul arvestan ma mõneti vastupidist — ma võin üsna kompleksseid asju arvutada, aga mul on sügav ükskõiksus tunnustatud konstruktsioonide suhtes :)

Heelium, Wilma, DiaTheo, 2005-12-17 19:27:12

Eelmine oli Wilmale. Ma olen täna hajameelne selles küsimuses, et nimesid tuleb muuta :)

Padre J., 2005-12-17 19:32:07

Ma proovin teisiti seletada.

Ah, mine poiss perse oma plämaga.

Kui jutt käib aiast, siis pole mõtet aiaaugu ümber laliseda.

Su tinakiivrist ei tungi ikka mitte midagi läbi.
m.o.t.t.

Heelium, Padre J, 2005-12-17 19:39:22

Tõesti ei tungi läbi, kui ma ütlen, et 2+2=4 (antud juhul siis, et X=Y suurusjärk on abs(X-Y), vähemalt mõnes seoses) & selle peale tuleb mingi suvaline sõim, mis tõlgendab mu lauset kuidagi absurdselt & on siis solvunud, kui ma täpsustan :)

nipitiri, 2005-12-17 19:46:05

huvitav-huvitav... :)
*
mumeelest võiks kustutamata jääda...
sest ma vastaksin heameelega... niimoodi:

kui on artikkel
ja autor online
siis kes/mis määrab
mis on aed ja mis auk

?

DT, Heelium, 2005-12-17 19:51:57

Sinu näide, et arvutatakse Suurt Pauku. Ma saan aru, ent Sa jätad kahe silma vahele — see ei ole täpne füüsikaline arvutus praegusest hetkest tahapoole, see on hoopis tõestatus, et praeguse Universumi asendi mitmesuguseid aspekte on võimalik selle kaudu seletada, et varem oli Suur Pauk.

Et nagu kriminullis: kõigepealt sähvatab autorile visioon oma naise hirmsast mõrvast. Kohustuslik lõpp on käepärast võtta - naine triigib mehe pidžaamat, elus mis elus. No ja siis arendabki visioonile ja reaalist kohustuslikule lõpule lihakehaks vahepealsed faabulakäigud mõttesuva kulgu järgides - keegi ei saa ju öelda, et nii see asi küll ei toimunud:-)

Kui ma sinu eriti täpsest sõnakasutusest ikka õigesti aru sain.

Kui alghetke teooriad sinu järgi tekiksid, siis oleks meil sama palju erinevaid suuri pauke, nagu jumalaid taevas.

Asi käib ikka tagurpidi. Tänasest eilsesse, eilsest üleeilsesse, üleeilsest üleüleeilsesse ... ja ikka nii, et vahepealseid punkte kontrollitakse mingite faktidega. Küll järjest võimsamate teleskoopidega, küll järjest võimsamate kiirenditega, küll järjest vanemate taevakehade koostisega ...

Ja see kõik on võimalik vaid tänu looduse käitumisele kausaalsusprintsiibi kohaselt.

Põhjusest A resulteerub tagajärg B. Tagajärg B osutub edasi põhjuseks tagajärjele C. Ja see ahel toimib meie õnneks selliselt, et tagajärjega C kaasaskäiv inf võimaldab meil sümndmuste ahelas alati tufi võrra tagasi liikuda. C-lt B-le, B-lt A-le. Ja nii on tänaseks jõutudki Suure Pauguni, peaaegu. Sedagi olen sulle juba paar korda seletanud.

Niipea, kui selles jadas avastataks kasvõi üks seik, mis ei laseks ennast põhjuse-tagajärje-põhjuse-tagajärje jatta lükkida, oleksime tupikus! Ahel katki, ei mingit ülepääsu haigutavast kuristikust.

Ja vaat nüüd astubki minu jutus areenile must auk. Hawkingi mõttetöö visioon. Mingil hetkel oma visiooni üle mediteerides tuli ta järeldusele, et must auk on just selliste omadustega, et temas katkeb informatsioonijada. Sisse tuleb inf, aga välja - dudkit tebe.

Õnneks mediteeris geenius edasi ja sõnastas lause, mida sinagi tsiteerisid.

Loomulikult ütled sa nüüd, et seda kõike teadsid palju varem ja palju paremini aga see pole üldse see, millest sina räägid ... blaa-blaa-blaa.

Aga mulle meeldis seda kõike veelkorra üle rääkida:-))

Heelium, DT, 2005-12-17 20:05:13

Aga mulle meeldis seda kõike veelkorra üle rääkida:-))

Sai selgem küll, ehkki kausaalsust seal enam üldse pole ja ühegi minu posti vastu see ka nagu ei vaidle :P Ok, kui see on see, mida Sa jutustada tahtsid, siis oled nüüd igaljuhul lõpuks jõudnud igati aksepteeritava looni :)

Kui ma sinu eriti täpsest sõnakasutusest ikka õigesti aru sain.

Minu sõnakasutus: et Suur Pauk *täpselt* välja arvutada, oleks vaja teada kosmose kõigi osakeste *täpseid* asukohti ja oleks mingit võimatut arvutusmasinat vaja. Ma lihtsalt viitasin, et seda tehakse üldjoontes — vaadatakse, et kompott A areneb temperatuuri B juures kompotiks C ja et teist sellist kompotti, mis C'ks areneb, pole kuskilt võtta naljalt, ja siis öeldakse, et järelikult enne C’d oli A. Ja siis minnakse tagasi. Aga võetakse siiski hästi üldjoontes — umbes, et kosmoses on tähed (mitte täpselt, et mis tähed need on). St. arvutused ei ole täpsed selles mõttes, et seda, mida teleskoop ei näita või arvuti arvutada ei jaksa, arvesse ei võeta. Seda pidasin silmas.

Aga kui välja arvata, et see üritab mu valesti tõlgendatud kommentaari vastu vaielda — saan Su postitust ainult kiita :)

Ja loomulikult on see kõik võimalik looduse käitumisele kausaalsusprintsiibi matemaatilisele aspektile vastavalt ehk tänu korrelatsioonidele erinevate ajahetkede vahel.

dt, 2005-12-17 20:13:41

Sai selgem küll, ehkki kausaalsust seal enam üldse pole ja ühegi minu posti vastu see ka nagu ei vaidle

:-))))))))))))))))))))))))))))

Selle peale peaksin sama asja veel seitse korda siia laiali laotama, aga ma kardan, et sellega ma

a) peletaksin viimase läbiastuja siit eemale või

b) mulle korraldatakse arakir või

b) muretsetakse mulle paprid ja toimetatakse kuda nada:-))

Wilma, Heelium, 2005-12-17 20:16:18

Pigem mõtlesin ma seal nagu kolmanda klassi õpilane, sest lahutada oskavad need ka kuitahes suuri lihtmurdusid ;)

Noh, sa esitasid kaks arvu ja väitsid need endastmõistetavalt erinevaks. Füüsiku jaoks olid need tulemused aga liiga sarnased, et nende erinevust automaatselt uskuma jääda.

Et veenduda tulemuste erinevuses tuleks uurida mõlemat mõõtmisprotokolli, tähelepanelikult.

33338, 2005-12-17 20:36:18

nii ej saa küsida, et kas 50 = 51 kuj viga on 5. tegemist on TÄPPSÄTE arrvudega, millepuhul kaottab viga ülttse mxtte. veasst vxjb juttuteha mittetäppsäte arrvude ja lahendusvíisidekorral. samuti txénäósustekorral.
kuj jutt onn aga ulkkadest vahemikes 45-55 ja 46-56, sis teattud kattuvus onn olemas. ent mitte VXRTTSUS!

33338, 2005-12-17 20:41:57

esitan ka tejse üllatava txdemuse. ajavallast.
nimelt pole olemas olevikku! sest kuj minevik ja tulevik ajateljel kokkuvíia, jxuame tinngliku ettkeni, millel púudub ülttse MXXDE. nii onn iga ajaettk sellest kokkupuutte tinngettkest n ühikuvxrra juba minevik vxj tulevik.

***