Minevik ja tulevik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 601 kommentaari.

Heelium, Joosu, 2005-12-26 16:46:17

suutlikkus tõepoolest kamoflaazhivabalt olevikus elada on minumeelest üks ignorantia tippvorme.

Ma mõtlesin sellele ...sest ma olen üldjoontes sama mõelnud, ent ühe kerge agaga. Proovisin seda agat sõnastada.

Niisiis...

Olevik on miski, mida tuleb tõlgendada vastavalt mineviku sündmustele ja tuleviku võimalustele. See aitab olevikku *selgitada* — asjad ühest küljest otsivad kõik tuleviku võimalusi, teisest küljest lähtuvad mineviku võimalustest. Samuti on need kuidagi füüsiliselt hargnenud vastavalt teistlaadi seostele, mis sunnivad sellele hargnevusele peale kooskõla mehhanitsistlike teaduste sisule.

Inimese hetkeseisundi hindamine on paljuski seotud mineviku sündmustega — mineviku sündmused peaksid kuidagi temas avalduma. Samas on intellektil omadus minevik tulevikuks ümber “tõlkida” ...st. minevik avaldub ühest küljest tema seisundis, teisest küljest ta “meenutab” seda ja kasutab sümbolistlikult, kolmandast küljest ta tõlgendab seda oleviku seisukohalt (minevikumälestus “eile oli olemas Aafrika” tõlgitakse iga päev olevikuteadmiseks “täna on olemas Aafrika” ...seega paratamatult koosneb olevik minevikust. Selle põhjal hindab inimene tuleviku võimalused ja ehitab siis valmis tuleviku kava. Ja erinevad tulevikukavad mõjutavad üksteist, erineva võimsusega — ent mis peamine, mõjutavad sellest lähtuvalt kogu inimese seisundit ehk siis avalduvad praeguses hetkes. Inimene paljuski näeb pastakat nähes juba ka seda, et sellega on võimalik kirjutada. Seega tõlgitakse olevik tulevikuks.

Peale seda protsessi on inimene tervikuna mitmes ajas.

Siiski — nii minevik kui tulevik on paljuski staatilised, need muutuvad ennekõike siis, kui toimuvad silmnähtavad asjad olevikus.

Inimesel tasub seega keskenduda olevikule, et vastu võtta minevikku ja tulevikku — need muutuvad seda ilmsemaks, mida selgemalt inimene asjade vastuvõtule olevikust suunavad. Minevikku ja tulevikku inimene pigem konstrueerib, kui võtab vastu — ja tegelikult ei oska ta neid mitte kunagi ega mitte kuidagi täielikult olevikust lahti siduda. Isegi autentse inimese puhul, kelle jaoks ei muutu nende sisu — muutub endiselt nende tähendus.

Seega, mineviku ja oleviku sisu jääb samaks, ent nende tähendus kahtlemata muutub — kuna tähendus seob iga inimese jaoks kõigega, mida ta mäletab või ette näeb, oleviku sündmused.

Schopenhauer, lääne filosoof, ütles sellest lähtuvalt, et tundes olevikku, siin ja praegut, vaatlejat — saab tundma õppida vaadeldavat, kuna vaatleja on piisavalt tuntud, et näha, kui tugevalt see moonutab seda, mida vaadeldavana nähakse. See tähendab — tasub vastu võtta olevikku, seesmisi ja väliseid muutusi olevikus, ja mitte keskenduda liigselt minevikule ja tulevikule, vaid keskenduda vahetult nähtavale, ja selle keskendumise käigus õppida selle reegleid ja seaduspärasid. Samas — minevik ja tulevik muutuvad teadvuses kaootiliseks segaduseks, mida nad inimese teadvuse jaoks sisuliselt ongi, ent mida intellekt vahetult vaadelda ei suuda. Intellekt peab leidma inimesele arusaadavatele seaduspäradele objekte ja formuleerima need seaduspärad — seda tegevust, mis on suunatud maailma korrastatuse tabamiseks, kutsutakse mitte olevikus viibimiseks. Ja see tegevus on kahtlemata vajalik, kuna annab meile raamistiku, millega siduda endi kaootilist infot. Ent loovus kaob inimesel, kes jääb sõltuvaks sellest raamistikust ja ei suuda vastu võtta uut — uus on alati siin ja praegu toimuv, mitte kunagi minevik ega tulevik.

Tänapäeva teadusel ongi see nõrk külg, et erapooletule vaatlemisele pannakse vähe rõhku. Vaatluse tulemused lükatakse lihtsalt järsult tagasi, kui need ei vasta sellele, mida paljud usuvad. Mitte, et see poleks senini kõikide aegade teaduse nõrk külg olnud ;) Või noh, peaaegu..

Ühesõnaga — üks ignorantia on see, kui eirata juba teadaoleva või vähemalt intellektualiseeritud (mineviku ja tuleviku) tõttu olevikku ehk uut; teine on see, kui oleviku ehk kordumatu tõttu eirata võimalust projekteerida ratsionaliseeritud või intuitsiooni poolt sümboliseeritud kujul minevikku ja tulevikku, eirata võimalust paigutuda millessegi olevikust mõõtmatult suuremasse.

nipitiri, 2005-12-26 17:07:30

lugesin just linki, mille leidsin "Püha tabamise teemast:

nj 2005-12-26 15:43:26
http://www.hot.ee/esi/karmaanum.html

ja nüüd Heeliumi 2005-12-26 16:46:17
takkaperra...

*

sõnad hoopis teised...
aga tahaks küsida midagi...
midagi sellises piltide võrdlemise teemas...
et leia kümme erinevust...
vms
:)

Heelium, nipitiri, 2005-12-26 17:39:24

Mina ei viitsi seda lõpuni lugeda.

Võtta sõna “idealiseerimine”, kasutada seda imelikus tähenduses ja jõuda imeliku järelduseni...

“Idealiseerimine” on autori jaoks millegisse *halvasti suhtumine*, seda ei ole *hästi suhtumine*. Mõlemad on tegelikult seisukohad. Seega on teksti suunitlus mõttetu — täiesti mõttetute argumentidega püütakse inimesi hoida *pooltest* tunnetest ja võimendada teisi.

Mina arvan, et mõlemad on elu loomulik osa. Ja maa on osa Kõiksusest. Kristlased arvavad, et Jumalat ei tohi kritiseerida — mina arvan, et seisukoht tasub luua objektiivne.

Teema on, köidik ja heidik, 2005-12-26 17:42:28

Ärge unustage!

Heelium, Joosu, 2005-12-26 18:24:36

Minu artiklit on võimalik teisiti tõlgendada.

Loogika tegeleb ennekõike järgnevaga:
A => B
Mis tähendab, et kui A (kus A on misiganes, mida saab väita või mis lihtsalt on), siis alati ja paratamatult ka B.

Matemaatika laieneb järgnevale:
A ~> B
Mis tähendab, et kui A, siis tavaliselt ka B.

Seda uuritakse läbi induktsiooni:
Kui A ja B seost (A ja B esinevad koos — nt. tass kukub esineb “koos” tass puruneb juhtumiga, kusjuures kukkumise aeg on varasem ja koht massikeskmest kaugemal, kui purunemise aeg ja koht — ent siiski on inimese teadvus piisavalt laiahaardeline, et näha, et sisuliselt esinevad need koos) on näinud palju kordi, ent mitte kunagi A ja !B (A juhtub, ent mitte B), siis ta eeldab, et Ai => Bi (kus i on indeks ja sisaldab aja ja ruumi koordinaatide kohta infot, kusjuures Ai => Bi on sündmuste paar esiteks, konkreetne aja ja ruumi koordinaatide omavaheline asend teiseks). Kui juhtub tihti A ja B, ent mõnikord A ja !B, siis on matemaatiline seos — A ~> B. Kui juhtub alati A ja !B ja mitte kunagi A ja B, ehkki kõik peale A olemasolu on nii seatud, et B võiks juhtuda, siis tähendab see, et A => !B. Hakkasin seost true=false naljapärast tao'ks kutsuma (et saada kolm booleani asendit — “true”, “false”, “tao”). Kolm tõeväärtust siis :)

On ka seos A = B — see kehtib siis, kui A => B ja B => A mõlemad kehtivad (ma kasutasin seda Russelli paradoksi vaatlemiseks võrrandina true=false, kuna seal on nii, et A on sisend, B on väljund, kehtivad seosed A=true => B=false, A=false => B=true, samuti A=B, seega A=true => A=false ja A=false => A=true, kuna väljund on samaaegselt sisend, seega kuna A=false = A=true, siis mõtlesin sellele nii, et true=false on olukorra täielik kirjeldus).

Minu artikli põhiküsimus on, et kas aja puhul on kehtivad seosed:
* A => B
või
* B => A
või
* A = B
või
* A ~ B ehk siis A ~> B ja B ~> A
Kus A on mineviku hetke kõikide olukordade kogusumma, B on oleviku hetkede kogusumma.

See on siis küsimus “aja suunast”.

Heelium, 2005-12-26 19:06:59

Niisama, enda fantaasiaid:
http://arutlused.raati.net/Viki/index.php/Kr%C3%BCpteerimine

nipitiri, Heelium, 2005-12-26 22:19:54

Mina ei viitsi seda lõpuni lugeda.

olgu nii... :)
läksin järjest lugedes üldistusega ilmselt liiale ka...

*

sisend - karmanumatäitumus - väljund
liigkiindumatus
zen

*

minevik - olevik - tulevik
erapooletu vaatlus
(see või teine) ignorantia

*

Heelium, nipitiri, 2005-12-27 00:30:05

See kirjutis, mida ma ei viitsind lugeda...

...objekti idealiseerimisest rääkis. vastu pakkus teise objekti idealiseerimise — sest see, mille nimel loobuda, peaks artikli järgi millegi abstraktse kasuks toimuma. nii sain aru. ühest äärmusest teise kutsub see kedagi ;)

nipitiri, Heelium, 2005-12-27 11:05:45

mulle tulid silme ette just nii mineviku kui tuleviku mõjud olevikule...
mingis lähenduses...
mingis mõttemustris...
*
kasu peale ma ei mõelnud...
ja kas ta just kutsus ühest äärmusest teise või seletas, et toimub kõikumine äärmuste vahel...
nagu pendel...
?

Padre J., 2005-12-27 13:53:40

Kala jaoks jalgratta leiutamine paistab olevat noore Heeliumi põhitöö.

33338, 2005-12-27 16:06:47

millepoolest kala sis karust kehvemonn?

nipitiri, 2005-12-27 16:54:11

Siis kui õues on külmad ilmad
ja pime ja sajab lund,
laste jalgrattad kuuris
magavad talveund.

...

/J.Kaplinski/

nipitiri, 2005-12-27 17:58:31

*
http://www.m-p-c.org/Kalendar/
Sv. Prohor P~inski (Pchinski)
*
http://www.soros.org.mk/konkurs/058/mk/umetnost2/Sl17.html
ilus koht... :)
makedoonlaste pühamees siis siit...

Heelium, Padre, 2005-12-28 00:50:35

Kala jaoks jalgratta leiutamine paistab olevat noore Heeliumi põhitöö.

Ma saan aru, et sul on täpsustavaid linke jalgratta ehituse kohta?

Padre J., 2005-12-28 16:47:50

Internetis on ka peegliteenus olemas:
http://j-walkblog.com/images/doyourworst.jpg

/ tervituseks interneti prügitädile /

Padre J., 2005-12-28 16:53:48

Ma saan aru, et sul on täpsustavaid linke jalgratta ehituse kohta?

Eks seda arusaamise võimet ole jah erinevalt jagatud ;-)

Kehtib võrrand (x*jutt)=z/(y*taip)

33338, 2005-12-28 18:18:36

kas kaladel nimetatakse ujjmi nüüd jallgadeks? vxjj on tegu ujmerattaga?

KAPP, adflgkh.jkdhfhf@mail.ee, 2005-12-28 20:36:56

kas ei ole mitte nii,et sa lihtsalt oled olevikus.
kogu aeg.ilma kujutlusvõimeta sa isegi ei saaks aru mis see aeg on.mitte kunagi ja mitte kellelgi
pole olnud ühtki kogemust,mõtet ja tegu mis ei oleks toimunud praegu.

33338, 2005-12-28 21:32:57

saab ólla ajas ehk mineviku ja tuleviku vahel. olevikku kuj kesstavt aéga pole tegelikult olemas. olevik ja kestev olevik on vajd keeleline mxjste ehk enesepettus.

33338, 2005-12-28 21:33:40

kesstavt > kesstvat
kestev > kesstev

***