Minevik ja tulevik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 601 kommentaari.

levi, 2005-12-16 21:00:29

Aeg on olemas. Aja olemasolu tõendab inimesest sõltumatu liikumise olemasolu.

Heelium, v.l., 2005-12-16 21:00:51

Mitmed mõtlejad väidavad, et aega pole olemaski

Ma arvan, et on võimalik täheldada sellist effekti, nagu “liikumine”. Ruum on alati kujutlus — ka füüsikaline ruum on kujutlus, sest tegelikult on olemas ainult füüsikalised (ja vb. muud) kehad & nende omavahelised seosed. Samuti aeg — on olemas hetked ja nende omavahelised seosed, ent ei eksisteeri sellist ruumimõõdet, nagu “aeg” — lihtsalt sellepärast, et ruumi üleüldse ei eksisteeri. On lihtsalt seosed — ei tea siis, kas põhjus-tagajärg või lihtsalt tulevik-minevik tüüpi seosed. Ja kui tulevikul ja minevikul poleks mingit põhimõttelist vahet, siis tekiks osakeste asemele lihtsalt ..ee ..stringid :) Üldse muutuks asjad huvitavamaks — ja tekiks selline staatiline pilt. Samuti saaks võimalikuks mingid aja lisadimensioonid. Igasugu naljakaid asju saaks võimalikuks (ma tegelesin terve päeva nende kõikide kujutlemisega ega saanud vähimalgi määral ühele poole — üsna lõbus ajaviide igaljuhul).

Ajast, tulevikust ja minevikust oli viimase paari aasta jooksul Akadeemias mitmeid artikleid.

Ma olen nendest vist ainult aja lühilugu lugenud, mis oli vist juba ammu (ma ei usu, et see uus oli, kui lugesin, ja sellestki üksjagu möödas) ...võiksid seega lühikokkuvõtteid teha, see sobiks siia ideaalselt :)

Padre J., 2005-12-16 21:03:29

Mida teravapiirilisem on tulevik juba inimeste teadvuses, seda enam ta mõjutab minevikku. Aednik ehk ei istutagi lille, kui ta teab, et mõne kuu pärast tehakse aia asemele kiirtee või sõidetakse sellest sõjaväega üle.

Kui seda väärt näidet nüüd veidi teravamalt silmitseda, siis ei jää märkamata pisuke ja ehk ebaoluline detail, et kõik kirjeldatu toimub tingivas kõneviisis ja tulevikus.

Isegi kui kujuteldavad sündmused toimuvad üksteise järel, ei ole üks neist tulevik ja teine minevik.

v.l., 2005-12-16 21:04:28

Tulevikku peetakse millekski, mis ei ole teada...

Tuleviku ettenägemine või ennustamine või prognoosimine ... sõltub sündmuste seoste teadmisest. Teada on et ikka tulevad talv-kevad-suvi-sügis-talv...

On inimesi, kes kuulutavad tulevasi sündmusi ette...
Tegelikult oleme kõik üldises infoväljas või võrgustikus. Kuidas keegi seda infot kätte saab on juba omaette küsimus. Aga seal on kogu info - nii “mineviku” kui “tuleviku” kohta.

(Meenus üks iseäralik lugu aastakümneid tagasi ühes pealinna kontoris. Seal oli isik, kes lõbustas kontorirahavast sellega, et ütles neile näkku vaadates nende tulevikku ette. Ligi tuli ka üks noormees, kes lõõpivalt küsis, et mis temale öelda on ennustajal. See vaatas poisile otsa , läks näost tõsiseks ja ütles, et talle pole midagi öelda. Selle järel noormees astus kontorisr välja ja otse auto ette. Selle hetkega noormehe elulugu lõppes)

Lilleke, levi, 2005-12-16 21:06:05

Tegemised ja tegematajätmised ei kasva millekski tulevikus.
Kellegi tegemistest(minevikus) on välja kasvanud levi ja Lilleke? Või pole see nii?
Ma vist ei saa sinust täpselt aru.
Kui viitsid siis aita natuke järgi mind.

Heelium, 2005-12-16 21:07:10

Küsimusest, kas aeg on mingil kujul olemas, saab tegelikult rääkida peamiselt siis, kui enne ära defineerida, mida “aja” all mõeldakse.

Mina tajun igaljuhul pidevalt igasugust liikumist — küsitav, kas liikumist saab lineaarse aja alla kokku võtta ja põhjuse-tagajärje seoseks muuta, aga liikumine on nö. silmnähtav. Aja substants samas võib olla palju keerukam, kui selle tüüpilised kujutlused. Aja kui mateeria liikumise ja muundumise käigus tekkivate erinevate olekute omavaheliste seoste siis (ma räägin mateeriast, aga mõtlen kõike, mis on “aja ja ruumi sisene”, kes soovib, võib sealt ka vaimud jms. välja lugeda — lihtsalt “mateeria” on hea lihtne sõna ja ei tohiks segada kedagi, isegi kui tegu on ideede või nende avaldumisega).

Priit Kelder: jõudsid juba enne mind aja ja ruumi olematuse ära mainida siin, nii et rääkisin ehk ülearu — ent ehk sõnastasin mõne jaoks arusaadavamalt :)

Heelium, 2005-12-16 21:08:54

Kui seda väärt näidet nüüd veidi teravamalt silmitseda, siis ei jää märkamata pisuke ja ehk ebaoluline detail, et kõik kirjeldatu toimub tingivas kõneviisis ja tulevikus.

Ehee. Tingiv ...aga räägi mulle mittetingivas kõneviisis üks väike lugu, mis käsitleks sinu mõtteid esimesel elupäeval — ma arvan, et seda tuleks Sul rekonstrueerida, lausa prognoosida.

v.l., 2005-12-16 21:09:51

Heelium, v.l., 2005-12-16 21:00:51

Neid artikleid oli üsna mitu ja mul pole neid numbreid käepärast (laenutasin raamatukogust). Tegin küll märkmeid, aga kas neid nii järsku üles leian.

Padre J., 2005-12-16 21:12:27

OK, tühja selle tingiva kõneviisiga.
Arvata oli, et see kogu tähelepanu endal tõmbap.
(näide tuleviku ennustamisest ;-)

Aga kuidas OLULISE osa ehk tuleviku ja minevikuga jääp?

Heelium, Lilleke, 2005-12-16 21:18:37

Kellegi tegemistest(minevikus) on välja kasvanud levi ja Lilleke? Või pole see nii?

Aga kui see keegi oleks näinud oma tegemisi(minevikus) sellise nurga alt, et poleks omanud mingit lootust kedagi üles kasvatada?

Võib-olla inimesed sünnivad hoopis maa all, mullast, tänu sellele, et inimese idee on õhus; tõmbuvad vaikselt kokku ja omandavad aja jooksul enda kuju ja tervise; seejärel vähenevad vaikselt, kuni jõuavad teatavasse pensioniikka ja lõpetavad siis vaikselt sünnitusmajas ...mis ei oleks üldsegi välistatud, arvestades ka tugevaid mõjusid tulevikust (st. minevikust siis). Tulevik kahtlemata kubiseb mateeriast, mis sisaldab palju inimese koodi.

Inimese reaalajas tegevus paistab igaljuhul tulevikuga sama palju arvestavat e. sellest sõltuvat, kui minevikuga. Kohati arvestab see küll ka illusoorsete tulevike ja minevikega, nagu ka olevikuillusioonidega, sõltudes üldse mingitest “olematutest” asjadest.

Siiski on ilmne, et mingil kujul tulevik mõjutab minevikku, ja mitte vähe. Ja see mõjutus võib mõnel pool olla palju tugevam, kui siin, Maal.

Heelium, Lilleke, 2005-12-16 21:19:33

ee ..tegemisi(tulevikus) tahtsin öelda :)

Padre J., 2005-12-16 21:21:46

Siiski on ilmne, et mingil kujul tulevik mõjutab minevikku, ja mitte vähe.

Milles see ilmnemine ilmutub?

Heelium, Padre J, 2005-12-16 21:22:26

Isegi kui kujuteldavad sündmused toimuvad üksteise järel, ei ole üks neist tulevik ja teine minevik.

Jätaks välja “tulevik” ja “minevik” ja säilitaks ainult seose “peale” ja “enne”. “Tulevikus” asemel “peale olevikku”, “minevikus” asemel “enne olevikku”.

Loomulikult ei toimu kujutletavad sündmused enne või peale ühtegi reaalset hetke, kuni neile pole kujutletud reaalset aega. Nii, nagu ei ole selge, kas aednik istutab selle lille põhja- või lõunapoolkeral.

Padre J., 2005-12-16 21:24:30

Jätaks välja “tulevik” ja “minevik” ja säilitaks ainult seose “peale” ja “enne”. “Tulevikus” asemel “peale olevikku”, “minevikus” asemel “enne olevikku”.

Võid minu poolest mõisted ükskõik kuidas ümber nimetada.

Sisuline apsakas sellest ei muutu.

Heelium, Padre J, 2005-12-16 21:25:07

Milles see ilmnemine ilmutub?

Selles, et kui Sa näed kiirelt enda suunas liikuvat suure massiga objekti, siis sa muudad võimalikult kiiresti asukohta — teades väga hästi kiirete suure massiga objektide tulevikku (mida suurema massiga objekt, seda kaugemale selle tulevikku üldiselt kergesti näha saab üsna eksimatult, st. hea mäluga siis :D ...sama kehtib muidugi ka mineviku kohta).

Padre J., 2005-12-16 21:27:41

Kõigepealt, mulle tundub et sa Heelium peaks aeglaselt kümneni lugema ja üritama fikseerida, kas sa räägid reaalsest maailmast, inimese tajudest või tema ettekujutustest?

Praegu on kõik segi nagu puder ja kapsad.

Siis on tõesti võimalik, et olevik mõjutab minevikku ja tulevik on epsiloni vennapoeg.

Heelium, Padre J, 2005-12-16 21:28:11

Kusjuures, ma ei tahaks praegu eriti füüsika valdkonda ronida (mõni füüsik veel tuleb ja rikub kõik ära:D), ent mikrofüüsika vallas on suht palju nähtusi, kus tulevik mõjutab minevikku — neid pole küll eriti üldistatud, st. neid saab põhimõtteliselt seletada ju sellega, et tulevik on arvutatav, ent siiski...

Padre J., 2005-12-16 21:29:27

Selles, et kui Sa näed kiirelt enda suunas liikuvat suure massiga objekti, siis sa muudad võimalikult kiiresti asukohta

Ja kuidas saab sellest näitest jõuda järeldusele, et olevik minevikku mõjutab?

Padre J., 2005-12-16 21:31:06

ent mikrofüüsika vallas on suht palju nähtusi, kus tulevik mõjutab minevikku —

Mõni näide oleks abiks.

Ja loodetavasti vettpidav näide, mitte arvutusmetoodika suhtelisusest tingitud näiline tagurpidi seos.

Lilleke, Heelium, 2005-12-16 21:36:04

Sõna ‘'oleks'’ teeb kõik olematuks:)
või vähemasti kaheldavaks.
Minevikus ei olnud ‘'oleksit'’
olid sündmused mille tagajärjed olevikust tulevikku ulatuvad.
Oli ja on sündmuste ahel, millele me pidevalt kriipse tõmbame(minevik-olevik-tulevik)

Inimese reaalajas tegevus paistab igaljuhul tulevikuga sama palju arvestavat e. sellest sõltuvat, kui minevikuga. Kohati arvestab see küll ka illusoorsete tulevike ja minevikega, nagu ka olevikuillusioonidega, sõltudes üldse mingitest “olematutest” asjadest.

Nõu.......eriti viimase osaga.

***