Minevik ja tulevik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 601 kommentaari.

nipitiri, 2005-12-20 14:31:08

Padre J., 2005-12-20 14:24:26

jutustad sellest äkki järgmise arikli juures?

Padre J., 2005-12-20 14:34:20

Tea, kas see nüüd nii hirmus oluline on?

Lihtsalt väike näide sellest, kuidas pealiskaudsus võib kentsakaid tulemusi anda.

A teisalt, kui nii kirjutaja kui lugejad asjast samamoodi aru saavad, siis pole ju katki midagi.

toomas, Wilma, 2005-12-20 14:56:52

Wilma, 2005-12-20 13:34:01
Aga miks mitte nimetada mõistetamatut mõistetamatuks.

Minu arust on see kah väga õige valik, ainult et ma saan aru ka nendest, kes seepeale kostavad, et “kuhu jääb siis teadmiste arenemine”, mõistmatu tükkhaaval mõistetavaks muutmine.

Aga ikkagi: ma usun, et maailmas on asju, mis on inimesele põhimõtteliselt mõistetamatud ja nende sobivaks koondnimetuseks on Jumal. (Näiteks inimesele mõistetamatud, aga Heeliumi “draakonile” kui inimesest intellektuaalselt kõrgemal seisvale liigile juba mõistetavad, ehkki ka “draakonile” jääb osa mõistetamatuks ja nii edasi, kuni selle rea lõpetab loogiliselt Jumal, kellele-millele on kõik mõistetav).

See on nii, et kui mõistad, et on olemas mõistetamatu, siis selle mõistetamatu mõistmisega teed mõistetamatu väga üldises mõttes siiski mõistetavaks.

See tähendab: kui tunnistad Jumalat kui mõistetamatut, muutub maailm tõesti mõistetavaks.

toomas, uitmõtteid Wilma teksti juurde, 2005-12-20 15:06:50

Aeg on muutuvus, kaduvus, vananemine, surm. Aeg on illusioon, valede isand.

Järelikult.

Jumal peab olema siis staatika.

Miks muidu kirik end ankruks pakub??

Jah. Miks muidu käia ikka ja jälle ja uuesti ühel ja samal Pühal Missal. Miks muidu mõtiskleda ikka ja jälle ja uuesti samade asjade üle evangeeliumis. Miks muidu ikka ja jälle ja uuesti tunda, et kõike seda tehes oled sa täiesti kompromissitult ja vängelt ajal jalus.

Kogu loodu on püsitu.
Kes julgeb edasi mõelda?

Eks edasi mõelda või mitmes suunas.
No kui näiteks sellest Heeliumi loost mõjutet olla, võib edasi mõelda, et aeg ise on ka väga püsiv, igavene, et aeg sobib Jumalaga väga hästi kokku.

Kas Ta tõesti sündis Taeva ja Põrgu abielust?

Miks nii?

See seletaks Fatima Imet. Mõndagi.

Kas pead silmas ennustust Venemaa pöördumisest?

Kivist peab olema süda, mis Venemaa pärast ei veritse.

Nii on, eriti ka meil eestlastel nii Venemaa kui meieendi pärast.

Kuidas Rimbaud mõista, kes kirjutas:

l'enfance, l'herbe, la pluie, le lac sur les pierres, le clair de lune quand le clocher sonnait douze... le diable est au clocher, à cette heure. Marie! Sainte-Vierge!... - Horreur de ma bêtise.

(Lauri Leesi tõlge:
Hüvasti lapsepõlv, rohumaad, vihmasabin, mägijärv, kuupaiste hurm, kui kell lõi tornis keskööd...Samal kellaajal käis tornis ka Saatan ise. Maarja! Püha Neitsi! — Mis lollusi ma vatran!)

Ole kena, kirjuta veidi lahti. Põnev!

Heelium, 2005-12-20 15:07:51

Prolog is a relational programming language that handles queries having multiple solutions without asking the programmer to manage them. This aspect is called nondeterministic programming.

toomas, Heelium, 2005-12-20 15:14:29

Nüüd selle peale küsin, et mis Sinu arust määrab ära loomuliku inimkeele. Mille poolest loomulik inimkeel ja “tuleviku võimalik draakonikeel” sarnanevad ja erinevad omavahel ja matemaatika kui tehiskeelega võrreldes.

(Mina defineerin inimkeele kui katkematu öeldavate sõnade voo nii ühes inimeses üksi kui inimkoosluses.)

toomas, Heelium, 2005-12-20 15:18:13

Ühesõnaga: inimkeel kui inimes(t)e elamise sumin.

Padre J., 2005-12-20 15:21:48

(Mina defineerin inimkeele kui katkematu öeldavate sõnade voo nii ühes inimeses üksi kui inimkoosluses.)

Järelikult on inimkeel saatanast.

toomas, Heelium, 2005-12-20 15:21:53

Kusjuures see keel kui inimeste elamise sumin võib tähendada küll väga palju erinevaid asju, kuid kõiksust tervikuna ei ole ta hõlmama põhimõtteliselt võimeline.

Aga: kas tehiskeeled nagu matemaatika on?

Heelium, nipitiri, 2005-12-20 15:23:18

ps. ma olen mõelnud millelegi, mida võiks relatsioon-orienteerituseks kutsuda. oop'i võimalikule laiendusele. aga ma ei taha sellest praegu rääkida :) tglt see on päris konkreetne idee — suht palju olen skemeerinud seda. üks osa millestki, mida ma mõtlen. aga suhe-orienteeritus kõlab viletsalt, ehk suhtesuunitlus. natiivse-võõrsõna segu on tihtipeale tobe.

toomas, Padre J., 2005-12-20 15:23:57

No ei tea. Inimese elamine tervikuna Saatanast küll ei ole. Kui keelesumin Inimest olemuslikult saadab, siis keel kah mitte. (Inimene on hea ja võib olla ainult Saatanast mõjutatuna halb.)

Heelium, toomas, 2005-12-20 15:24:53

Asi, mida ma mõnes enda tõestuses ja mujal räägin — saada aru füüsikalise reaalsuse mateeriakonfiguratsioonide tähendusest (mõnes kohas kasutan sõna “tunne”). Sealt saaks ehitada — midagi, mis oleks üks-ühele vastavuses. Võimalik muidugi, et inimene ei suuda üldse naljalt nii lihtsatele asjadele mõelda, mida see sisaldaks :D

toomas, 2005-12-20 15:29:26

Ühesõnaga: ma defineerin keele mitte kui suletud märgisüsteemi (lõpliku hulga häälikuid, mis märgivad põhimõtteliselt lõplikuna ette kujutamisele alluvat tähendushulka), vaid kui teatud inimese elamisega kaasneva fenomeni a la hingamine, vere ringlemine jne., mis muuhulgas kannab suurt hulka tähendusi, aga mida ei määratle need tähendused (vaid mida määratleb “sumin” ise).

nipitiri, Heelium, 2005-12-20 15:31:24

:)

see viidatud lõik oli artikli lõpus sõnademänguks defineeritud...
*
ma ise mõtlesin rohkem seda, et programmeerimiskeeled on ikkagi arvutiga suhtlemiseks...
missest, et meie siin ja praegu suhtleme arvuti(te) vahendusel...

Padre J., 2005-12-20 15:33:58

No ei tea. Inimese elamine tervikuna Saatanast küll ei ole.

Oot-oot, kussa hää mees nüüd selle elamise tervikuna peale hüppasid? Jutt käis ikka inimkeelest. Keel ei võrdu elamisega tervikuna.

Katkematu sõnadevool eksitab inimest, eksitaja on aga Saatan.

Või pole nii?

nipitiri, Toomas, 2005-12-20 15:38:12

see “sumin”...
akki kõik kohalviibijad ei tea või ei mäleta sententsit, millest Sa selle tuletasid... :)

Padre J., 2005-12-20 15:38:34

ps. ma olen mõelnud millelegi, mida võiks relatsioon-orienteerituseks kutsuda.

Äkki oleks tark olemasolevate vahenditega tutvuda, selmet jalgratta leiutamisest mõelda?

toomas, Padre J., 2005-12-20 15:39:44

Katkematu sõnadevool eksitab inimest, eksitaja on aga Saatan.

Minu arusaamises on katkematu sõnadevoog lihtsalt inimelu üldjuhul defineeriv tunnus - “sumin”.

Loomulikult võib esineda olukordi, kus see eksitab, aga on ka olukordi, kus ta seda kindlasti ei tee.

Kusjuures “katkematu” on muidugi mõeldud väga üldises tähenduses - praktiliselt sünnist (koogamisest) kuni surmani. See ei tähenda, et sõnadevool ei võiks olla pikki ja väga pikki katkestusi.

—-

Ühesõnaga: põhiline on see, et astun vastu mõttele, et keele defineerib paratamatu häälikute/tähenduste märgiseos, et ühele keelele vastab teatud kindlapiiriline tähenduste hulk.

Heelium, nipitiri, 2005-12-20 15:40:32

See sõnademäng on päris kategooriline.

Kui seda tõsiselt võtta, siis feministid teevad teadust nii:
Nüüd palun meile üks selline teooria.

Mulle ausaltöeldes suur osa sellest feminismist ei meeldi. Minuarust peaks see rohkem naistele rõhuma, mitte ainult meestest rääkima.

toomas, nipitiri, 2005-12-20 15:41:19

See algne SUM-SUM-SUMIN kehtib muidugi samuti, aga keele kui sõnadevoo puhul on mul “sumin” palju vähem filosoofiline mõiste.

***