Minevik ja tulevik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 601 kommentaari.

levi, Heelium, 2005-12-18 13:06:21

Veelkord: kõik tajud elik tajumised toimuvad olevikus ja ainult olevikus.

levi, 2005-12-18 13:28:04

33338, 2005-12-17 20:41:57

esitan ka tejse üllatava txdemuse. ajavallast.
nimelt pole olemas olevikku! sest kuj minevik ja tulevik ajateljel kokkuvíia, jxuame tinngliku ettkeni, millel púudub ülttse MXXDE. nii onn iga ajaettk sellest kokkupuutte tinngettkest n ühikuvxrra juba minevik vxj tulevik.

ET siis võtan igavesti kestva igahetkelise oleviku (elik oleviku) ja tõmban selle, vastavalt oma tähelepanu ulatusele, laiali ning seon keskele sõlme; ja sõlmest vasakule ja paremale jäävad sõlmedeta ajajooned, siis nimetan sõlme olevikuks ja sõlmedeta ajapooled minevikuks ja olevikuks.

Äkki annaks veel isegi nii teha, et teen sõlme hoopis ajajoone otsa? Kus siis minevik või tulevik asub, 33338?

Või teeks hoopis nii, et mõttelise (ettekujutatava) kesksõlme järgi tuletan vasakule ja paremale jäävad ajajooned (mineviku ja tuleviku) ning siis nende tuletiste abi teen reaalse sõlme, millest tekivad reaalsed vasakule ja paremale jäävad ajajooned?

Või siis siis nii, et üks ajajoon on teise suhtes 90 kraadi all hoopis rippu?

jne.

Inimesel on tõepoolest üllatusena tunduv võime lõpmatusena fantaseerida ja elik oletada asju, mis on küll omaette võetuna põnevad või humoorikad, kuid kuna üks oletus lükkab teise ümber, siis saab vaid järeldada, et üks või kõik on valed või siis kõik oletused hoopis õiged.

Võta siis kinni, mis tegelikult on, kui mõtteoletuste abil reaalsust konstruitada.

Po, 2005-12-18 13:58:25

J.B.S. Haldane’s “four stages of acceptance” of a scientific theory:

1. This is worthless nonsense.
2. This is an interesting, but perverse, point of view.
3. This is true, but quite unimportant.
4. I always said so.

Padre J., 2005-12-18 14:47:35

J.B.S. Haldane’s “four stages of acceptance” of a scientific theory:

Sõna “scientific” peaks olema vist tugevalt esile toodud?

Pseudoteaduslikud mõtteuiud jäävad tavaliselt igaveseks esimese punkti juurde pidama.

Asjal on üks huvitav nüanss:

tõeliselt geniaalsed ideed elavad kriitika üle, ebateadus aga kooleb kiirelt enesehaletsusse, lohutades end sellega, et geeniusi pole kunagi mõistetud...

Heelium, levi, 2005-12-18 15:36:03

Sinu mõistes minevikku või tulevikku liikumine eeldaks just teistsuguseid liikumis elik füüsikaseadusi. Neid aga ei ole. Ja kui ka avastataksegi midagi uut, siis suure tõenäosusega jäävad varem avastatud seadused kehtima, kuna nende tõesus on juba eksperimentaalselt tõestatud.

Teed vea selles, et need eksperimentaalselt tõestatud asjad kehtiks ka teiste aja liikumisviiside puhul, st. me alles otsime sealt eksperimentidest seda, mis tõesti aja sellisele liikumisele vastu käiks, nagu viitan (ja pole leidnud).

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-18 15:41:53

inimese kui suhteliselt autonoomse süsteemi reaalsusega

Inimene pole mitte LOODUSEST eraldiseisev “nähtus”.:)

Seevastu LOODUS saab ilma inimeseta väga hästi hakkama.

Meeldib see Teile või mitte.:)))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-18 15:44:11

Nii on täpsem...

inimese kui suhteliselt autonoomse süsteemi reaalsusega

Inimene pole mitte LOODUSEST eraldiseisev “nähtus”.:)

Seevastu LOODUS saab ilma inimeseta väga hästi hakkama.

Meeldib see Teile või mitte.:)))

33338, 2005-12-18 15:57:28

levi,
tulevik pole siisski JÄRÄLDUS, se onn OLETUS.

33338, 2005-12-18 15:58:10

levi,
tulevik pole siisski JÄRÄLDUS, se onn OLETUS. ülttxdemused pole ajalised.

33338, 2005-12-18 15:58:12

levi,
tulevik pole siisski JÄRÄLDUS, se onn OLETUS. ülttxdemused pole ajalised.

33338, 2005-12-18 16:00:27

STV öhendus lonkkab, visst urgitsevad midagi.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-18 16:00:53

Inimene lähtub paraku iseenda kujutelmadest ja otsib mingit ALGPUNKTI, et sellele oma arusaamad UNIVERSUMITEST riita laduda.

Kuid seda ALGPUNKTI ju polegi ... see Teil kokkuleppeline mõiste ainult... /AEG/

Juba ette palun vabandust taolise “õrritamise” pärast.

Olev:)))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-18 16:21:13

Tahtsin eelnevaga vaid öelda, et tänapäeva inimese MAAILMATUNNETUS on vaid üks oletatav reaalsus lõpmatust hulgast omasuguste seas.:))

Padre J., 2005-12-18 16:39:44

Mida inimkond küll ilma Olevi üleinimliku tarkuseta peale hakkaks?

Heelium, 2005-12-18 17:46:46

Tegelikult, jälle psühholoogiliselt rääkides (kuna DT paistab away olevat, siis võib mulle meelepärasemat keelt rääkida:D)...

...kui põhjus-tagajärg seoses asendada sõna “põhjus” sõnaga “motivatsioon”; sõna “tagajärg” sõnaga “tegevus”.

Psühholoogiliselt, inimene:
* Asub hetkes, arvutab minevikku-tulevikku, mõlemat umbkaudu.
* On motiveeritud mineviku ja tulevikuga (mõlemad on rakendatavad motivaatoritena — isegi suht sarnaselt: kui mingi asja suhtes on halb mälestus või halb eelaimdus-prognoos, siis mõlemad sunnivad asja vältima).
* Tegevus ehk tahe, tagajärg, on põhjustatud seega motivatsioonist nii ühes, kui teises suunas.

Saaga, 2005-12-18 18:09:59

Karjatasid kord väikseid pruune mägikitsi ühel kaunil Kreekamaa aasal karjaneiu Argoon ja karjapoiss Heelium.

Argoon punus endale ilusa pärja võililledest. Nähes Heeliumi kadedat pilku, soovitas ta karjapoiss Heeliumil endale loorberipärg punuda.

Häh, loorberipärg, kah mul asi, ma ehitan endale hoopis lossi, kolm korda uhkema, kui see seal mäeveerul - hooples Heelium, käega kõhtu sügades ja jalaga laisalt Apocalytuse poole viibates.

Ja kus see loss sul siis on, mängis Argoon poisiga mängu kaasa.

Seal, selle kõrgema mäe otsas, kas sa siis ei näe.

Näääeeen küll, hiiglama uhke - luiskas Argoon, mängides Heeliumiga kaasa - aaaaaga, kas ta ikka sinu oma on?

Tule kaasa, siis veendud. Kui suureks kasvame ja ma sinu oma kaasaks võtan, saad lossi endale!

Jaaa aaaga ... järsku mulle ei meeldigi sinu lossi vesi. Too mulle enne kannuga prooviks. Pealegi, mul on tõeline janu - üritas Argoon pakkuda Heeliumile pehme maandumise varianti unelmatelossist.

Loivas Heelium end püsti ja hakkas kujuteldava lossi poole astuma. Varsti muutus Argoon valvsaks, siis ärevaks, siis hüüdis Heeliumile järgi, et jäta nüüd ometi, ma sain aru küll, et me ainult mängult sedasi ...

Aga kus nüüd meie Heelium, tema jätkas muudkui teed, olles kindlalt veendunud, et tulevikus ta sinna mäele Argoonile ka lossi ehitab. Kui aga tulevikus loss seal on ja kuivõrd matemaatiliselt on ükstapuha, kuhu suunda aeg voolab, siis miks ta ei võiks täna tuua tulevikust kannuga allikavett imearmsale Argoonile, kes selle lossi omanikuks tulevikuminevikus nagunii saab.

Ja nii nad jätkavadki oma elu tänaseni - Heelium teel tulevikuminevikku vee järele, Argoon vaevlemas olevikujanus:-((

DT, 2005-12-18 18:34:08

esitan ka tejse üllatava txdemuse. ajavallast.
nimelt pole olemas olevikku! sest kuj minevik ja tulevik ajateljel kokkuvíia, jxuame tinngliku ettkeni, millel púudub ülttse MXXDE. nii onn iga ajaettk sellest kokkupuutte tinngettkest n ühikuvxrra juba minevik vxj tulevik.

Pole selles tõdemuses üllatavat miskit - käib teine kenasti Zenoni apooriate kilda.

Õnneks oli ka Planck olemas, kes kõik pidevad teljed-jadad kvantideks ja kvandi tuletisteks hakkis. Muidu istuksime siiamaani kõik staadionil ja ootaksime pingsalt nullkestvusega hetke, mil Achilleus kilpkonna ometi lõpuks kätte saab:-))

Või imestaksime Heeliumi pendeldamist möödaniku ja tuleviku vahel, leidmata nende vahelt olevikku:-)

Lilleke, levi, 2005-12-18 13:28:04, 2005-12-18 18:55:39

Väiksemates nupukestes(loe peakesed) sel põhjusel lühisesse lähevadki, et nii onn iga ajaettk sellest kokkupuutte tinngettkest n ühikuvxrra juba minevik vxj tulevik.

Kirjutad kommentaari olevikus vajutad nupule ‘Lisa’ ja su kommentaarist saab sekundiks tulevik ja siis kohe minevik.
Et nagu sõidaks oleviku seljas minevikust tulevikku......olenemata kui kiiresti ,kihutad oled alati minevik-tulevik piiril ja neid hetki alati eristada ... ei tea, ei tea..

toomas, 2005-12-18 19:42:48

Heelium:
Loomulikult, inimene teeb pidevalt tulevikuvõimaluste vahel valikut, ent minevikuvõimaluste vahel justkui mitte. Siiski mõtleb inimene reaalselt ka sellele, et kuidas ta oleks saanud käituda minevikus — erinevus on samuti puhtalt tundevarjundi küsimus.

Eks negatiivse minevikukogemuse ümbermõtestamine paremaks edasielamiseks ole lausa oma mineviku olevikus ümbertegemine: minu arust saab selles mõttes minevikku küll muuta.

Kui võtta seejuures eelduseks, et minevik on ettekujutus minevikust, siis pole mineviku ja tuleviku määramatusastmel tõesti vahet.

toomas, 2005-12-18 20:07:00

Priit Kelder > Heelium:
Kuid küllap sind ei huvita see aegruumi füüsikaline käsitlus, pigem soovid sa filosoofilist mõttevahetust. Kuid kardan, et tõsist mõttevahetust ei tule, sest teema on liig subtiilne, liiatigi ei võta usklsed siin ju üldse vedu. Nende jaoks (kristlastel) on maailma ajaline kulg ääretult lihtne (kui mitte primitiivne), kujutades üht lõiku, mille ühes otss on maaima loomine jumala poolt, ja teises otsas viimnepäev. Kogu lugu. Ei mingit aega ega arengut. Kus oli usklaste aeg enne loomist?

Kui ma mõtlen, missugune peaks Aja tähendus olema mulle kui kristlasele, siis isiklikult paneksin mosaiigi kokku vist nii, et Priidu antud kirjeldus (Aja relatiivsust on tänapäeval demonstreerinud paljud füüsikud. Hele annab siin meile kõigile, loodan, ammendava selgituse. Mina tean näiteks triviaalseid asju, et kehade kiiruse suurenemisel ja selle lähenemisel valguse kiirusele kasvab keha mass, lühenevad suhteliselt ka keha lineaarmõõtmed liikumissuunal ning kõikvõimalikud protsessid võrrelduna suhtelises paigalseisus asuvate kehadega. Samuti leiab ajaliste rütmide aeglustumine aset väga võimsate gravitatsiooniväljade mõju all, mida loovad aine suured masssid (mis väljendub näiteks nn valgetre kääbuste ja kvaserite kiirguse spektriliinide punanihkes; neil peab selleks olema ka väha suur tihedus ja tõmbejõudude väljad) Aine tiheduse kvalitatiivsel suurenemisel (umbes 10 astmes 94 g kuupcm piirini ja enam) peaksid kvalitatiivselt muutuma ka aja ja ruumi meetrilised, ja vahest ka topoloogilised omadused. Iseasi on veel aja nihked negatiivse kõverusega kosmoseosades (tihedus umbes 10 astmes -31 g/kuupsentim.)) käiks selle osa kohta Loodud Maailmast, mis ei puuduta Inimest kui Looja Koopiat, ning selles osas Loodud Maailmast, mille keskmes on Inimene kui Looja Koopia, on Aja keskmes Inimeste Eluaeg maisest sünnist maise surmani. Teine aeg on minule põhimõtteliselt tähtsam, kuna märgib mu keskse ülesande - Maise Elamise - piiritähised.

***