Minevik ja tulevik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 601 kommentaari.

Lilleke, 2005-12-16 20:08:34

Tulevikus saab õitsele puhkeda vaid minevikus poetatud seeme.
Tegemised ja tegematta jätmised kasvavad või ei kasva välja tulevikus....niivõrd lõplik on minevik.
Me rohkem elamegi minevikus või tulevikus ja peame vähem tähtsaks olevikku.
Otsused teeme silmas pidades minevikku ja vaadates tulevikku.
Miks see nii on....ma ei tea.

levi, lilleke, 2005-12-16 20:15:28

Tulevikus saab õitsele puhkeda vaid minevikus poetatud seeme.

Eksid. Õitsele ei puhke mitte seeme. Enne peab see seeme kõigepealt surema. Elik: selleks, et miski saaks üldse õitsele puhkeda, selleks peab see enne kõigepealt surema.

Po, 2005-12-16 20:16:36

Kui vaadata, kui tihti põhjus ja tagajärg segi aetakse, tundub, et minevikul ja tulevikul pole suurt vahet.

Heelium, Lilleke, 2005-12-16 20:16:51

Või siis silmas pidades tulevikku ja vaadates minevikku :)

Heelium, Po, 2005-12-16 20:20:49

Inimese tegevuse põhjus: varsti hakkab sadama.

Kui tegevuse põhjus on iseenese tulevikusituatsiooni kujutlemine, siis on asjad juba üsna otseselt tulevikust minevikku suunatud — näiteks inimene teab, et viie minuti pärast on vaja mingit objekti asukohas A ja viib selle sinna asukohast B. Ajas tagasi liikudes on jälle näha, kuidas inimene teab, et viis minutit tagasi liikudes on vaja objekti asukohas B ja viib selle sinna asukohast A. Psühholoogilisi protsesse vaadeldes kajastub seal pidevalt nii minevik, kui tulevik, ja mõlemas suunas tehakse üsna optimaalseid otsuseid (ja mõlemad kajastuvad suht lühikest aega). Kui kõrvaldada harjumuspärane arusaam mineviku-tuleviku põhjuseseosest, siis muutub kogu protsess ehk isegi lihtsamaks — st. selle vaatlemine.

Lilleke, levi, 2005-12-16 20:24:14

Ma nii pisiasjadeni ei oska alati mõelda kui sina:)
Ja siiski:)....minevik määrab kas õitseb/ei õitse.

Lilleke, Heelium, 2005-12-16 20:27:11

Kas tead, ma olen püüdnud teadlikult kinni püüda olevikku:))
Oi kui raskeks see osutus....
Kas sa oled proovinud tõrjuda hetkeks minevik ja jätta tulevikku piilumine ja lihtsalt istuda olevikus?

levi, lilleke, 2005-12-16 20:31:07

minevik määrab kas õitseb/ei õitse.

Eksid. Määrangud, kas õitseb või ei õitse, toimuvad üksnes olevikus.

levi, lilleke, 2005-12-16 20:33:27

Tegemised ja tegematta jätmised kasvavad või ei kasva välja tulevikus....niivõrd lõplik on minevik.

Jällegi teiste poolt ettesöödetud ja sinu poolt usutud skeemmõtlemine. Tegemised ja tegematajätmised ei kasva millekski tulevikus.

Heelium, Lilleke, 2005-12-16 20:33:38

Mõtlemise peatamine? Vahepeal kogu aeg tegelesin sellega, võimaldab oluliselt paremini vaadelda asju, kui kogu tähelepanu on hetkes (sest tähelepanu ajateljel jagamine jätab seda hetkesse ikka väga vähe) ...samas edasiliikumise tunne on siis isegi tugevnenud — kui see ka kaoks, oleks vist isegi puhtamalt ainult hetk.

Samas ma ei arva, et õige viis elada oleks kogu aeg ainult hetkes viibida — vahel on see hea, sest kui arvestada, et tähelepanu suureneb ja suureneb sealjuures asjade arvelt, mis niikuinii saaksid vaadeldud või oleksid vaadeldud, siis jõuab vastu võtta oluliselt rohkem muljeid (ja ma ei kasutanudki sõna “infot” seekord :D).

Lilleke, levi20:31:07, 2005-12-16 20:34:21

Kuidas nii??

Heelium, Lilleke, 2005-12-16 20:36:54

Tegemised ja tegematta jätmised kasvavad või ei kasva välja tulevikus....niivõrd lõplik on minevik.

Kui levi vaade kõrvale jätta ja ajatelje hetkede seostega arvestada, siis ka tuleviku tegemised ja tegemata jätmised kasvavad välja minevikus. Mida teravapiirilisem on tulevik juba inimeste teadvuses, seda enam ta mõjutab minevikku. Aednik ehk ei istutagi lille, kui ta teab, et mõne kuu pärast tehakse aia asemele kiirtee või sõidetakse sellest sõjaväega üle. Vilja istutamine sõltub vägagi sellest, kas seda vilja ka tulevikus niidetakse.

Lilleke, Heelium, 2005-12-16 20:44:26

Samas ma ei arva, et õige viis elada oleks kogu aeg ainult hetkes viibida

See poleks vast võimalik:)

Ma olen vaid mõelnud, et miks see olevikus istumine nii paganama raske on.
Miks me näeme olevikku läbi tulevik'minevik kaleidoskoobi(tulevikust eraldi saab küllalt selge pildi maalida ja minevikust saab)

v.l., 2005-12-16 20:47:50

Ajast, tulevikust ja minevikust oli viimase paari aasta jooksul Akadeemias mitmeid artikleid.

v.l., 2005-12-16 20:50:36

Teadusliku mõtteviisiga inimene vastab, et minevik põhjustab oleviku ja olevik põhjustab tuleviku.

Eks seda sama teeevad ka usulise mõtteviisiga inimesed

v.l., 2005-12-16 20:52:22

kumbapidi aeg “tegelikult liigub”

Mitmed mõtlejad väidavad, et aega pole olemaski

Heelium, Lilleke, 2005-12-16 20:54:28

Ma olen vaid mõelnud, et miks see olevikus istumine nii paganama raske on.
Miks me näeme olevikku läbi tulevik'minevik kaleidoskoobi(tulevikust eraldi saab küllalt selge pildi maalida ja minevikust saab)

Olevik üksi on hulk omavahel seostamata ja seega raskesti hõlmatavaid objekte. Olevik koos tuleviku või minevikuga on seostatud.

levi, lilleke, 2005-12-16 20:55:54

Kuidas nii??

just nii. Kui sa seda tõesti teada tahaksid, siis peaksid pisut rahulikult mõtlema selle üle, mis on need tingimused, millised sa sidusid minevikuga ja mis sinu arvates määravad ära tulevase õitsemise/mitteõitsemise. Sinu loogika kohaselt peaksid need minevikutingimused olema minevikus konstantsed (muutumatud). A siia ilmub siis ju ületamatu probleem: kuidas on võimalik, et miski konstantne ongi õitsemine/mitteõitsemine ise.

priit kelder, 2005-12-16 20:57:31

Huvitav teema ja tänud sulle, et selle üles tõid. Kuigi, jah, vastuseid on aja kohta antud juba tuhandete mõttemeeste poolt tuhataastate vältel, kuid ega “maslom kashu ne portish”. Nii et kiiduväärt ettevõtmine.
Püüaksin anda mõned omapoolsed arvamuskillud:
(1) Minevik, olevik ja tulevik näikse olevat aja atribuudid, too aga on minu arvates olematu, väljamõeldud fiktsioon. Aega lihtsalt ei ole olemas. Ent jäigad materialistid väidavad, et aeg on mateeria eksisteerimise üleüldine vorm, mis väljendab olemise kestvust ning on sõltumatu maailmas toimuvatest mis iganes protsessidest.
(2) Kui nii, siis mööngem füüsikute järel (Hele parandab mind, kui vassin), et ajal on mateeria ühe vormina pidev ja ka pidetu karakter, õigemini - ta kujutab pideva ja pidetu sümbioosi, nii et ka kõikide ajas asuvate objektide kestvus moodustab katkematu ja katkeva ühtsuse.
(3) Sellest vaatevinklist ei ole fenomenide jaoks tõesti olulist vahet, on’s aeg suvaliselt kellegi tuju kohaselt käsitatav mineviku-oleviku-tuleviku kooslusena. Võib olla nii või ka naa. Hiinas näiteks ei ole aja küsimust filosoofia klassikalisel perioodil peetud kuigivõrd oluliseks küsimuseks.
(4) Kuivõrd nii aeg kui ruum kujutavad endast mateeria (usklased võivad siinkohal vabalt toppida sisse sõna “jumal”) olulisi atribuute, ei ole neid eo ipso olemas, nagu juba ütlesin. Ruum on ju mateeria olemise vorm, mis iseloomustab selle pidevust, struktuursust, kõikide materiaalsete süsteemide kooseksistentsi ja vastasmõju. Aeg aga väljendab mateeria olemise kestvust, seisundite vaheldumiste järjestust süsteemide muutustes.
(4) Einsteinile tuginedes võib ju ka veel mainida, et nii aeg kui ruum tingivad teineteist ja on interkomplementaarsed. Vägagi sarnane hiinlaste yin-yang'i vahekorrale, kuigi see sarnasus pole ammendav.
(5) Aja relatiivsust on tänapäeval demonstreerinud paljud füüsikud. Hele annab siin meile kõigile, loodan, ammendava selgituse. Mina tean näiteks triviaalseid asju, et kehade kiiruse suurenemisel ja selle lähenemisel valguse kiirusele kasvab keha mass, lühenevad suhteliselt ka keha lineaarmõõtmed liikumissuunal ning kõikvõimalikud protsessid võrrelduna suhtelises paigalseisus asuvate kehadega. Samuti leiab ajaliste rütmide aeglustumine aset väga võimsate gravitatsiooniväljade mõju all, mida loovad aine suured masssid (mis väljendub näiteks nn valgetre kääbuste ja kvaserite kiirguse spektriliinide punanihkes; neil peab selleks olema ka väha suur tihedus ja tõmbejõudude väljad) Aine tiheduse kvalitatiivsel suurenemisel (umbes 10 astmes 94 g kuupcm piirini ja enam) peaksid kvalitatiivselt muutuma ka aja ja ruumi meetrilised, ja vahest ka topoloogilised omadused. Iseasi on veel aja nihked negatiivse kõverusega kosmoseosades (tihedus umbes 10 astmes -31 g/kuupsentim.)
(6) Kuid küllap sind ei huvita see aegruumi füüsikaline käsitlus, pigem soovid sa filosoofilist mõttevahetust. Kuid kardan, et tõsist mõttevahetust ei tule, sest teema on liig subtiilne, liiatigi ei võta usklsed siin ju üldse vedu. Nende jaoks (kristlastel) on maailma ajaline kulg ääretult lihtne (kui mitte primitiivne), kujutades üht lõiku, mille ühes otss on maaima loomine jumala poolt, ja teises otsas viimnepäev. Kogu lugu. Ei mingit aega ega arengut. Kus oli usklaste aeg enne loomist?

levi, lilleke, 2005-12-16 20:58:47

ja üldse - missugune nähtus on õitsemine osakeste, liikumise ning inimese taju seisukohalt.

***