Milleks seda filosoofiat veel vaja on?
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 51 kommentaari.
DiaTheo, 2005-02-14 12:08:45
Tõnu Viik lausub artiklis: Tõdesin, et olen filosoofia vajalikkust valesti seletanud.
Ehk küsimus polegi selles, kas ja kui valesti. Ehk hoopis selles, et ametniku eelistus kuulub rahule - mul on ilma sinuta parem olla, ära tule mu rahu segama segama.
Natuke jääb artiklist segaseks, mida ikka silmas peetakse. Ma kujutan ette, et filosoofiat kui sellist meil ometi õpetatakse, üldharidusliku ainena humanitaarerialadel ometi! Või sedagi enam mitte?
Ilmselt käib jutt Tõnu Viigil ikka rohkem filosoofiast kui profileerivast erialast kõrgkoolides?
Mina olen seisukohal, et filosoofiat kui ühte mõtteprotsessi korrastavat ainet peaks üks tudeng, ja miks ka mitte gümnasist, õppida saama küll. Filosoofe an sich aga tuleks riigi kulul siiski ette valmistada mahus, mis ikka kuigivõrd tegeliku vajadusega korreleeruks.
T.V.: „Kas te võtate siis endale vastutuse nende vabamõtlejate ees, kes pärast näljasena mööda Eestimaa teid ringi hulguvad?“ heitis mulle keegi ette.
Küsiks sellelt ametnikult vastu: Ja kes on võtnud vastutuse enda peale, kui Eestis on hetkel ettevalmistamisel üle kolmesaja, loe ja kirjuta - ÜLE 300 usuteadlase!!! Jagatuna keskeltläbi nelja aasta peale, teeb see tänase päeva seisuga 75 uut usuteadlast lähituleviku aastas!!
Samas peaks see märkus olema võtmeks T. Viigile ka tema dilemmale lahenduse leidmisel - filosoofia tulevik ei sõltu mitte niivõrd tema “tarbimisväärtusest”, kuivõrd sellesama otsustaja-ametniku motiveeritusest!
Motiveeritusest, mis tekitaks ametniku inertsuse künnist ületava potentsiaali! Kahjuks on lugu vist nii meie pisikeses eestis, kus 75 uut usuteadlast aastas vajatakse!
PS
Teemaväliselt - seitsme suurusjärgu võrra üleprodutseeritavate “usuteadlaste” rakendamise ainsaks võimaluseks saab olema sundusuõppe sisseviimine algklassidest alates, muud teed ma küll ei näe:-((
Hele, 2005-02-14 13:34:19
Inimene elab mitte selleks, et olla kasulik, vaid selleks, et õnnelik olla.
Et õnnelik olla, on vaja teada, mida on õnne jaoks tarvis.
Kasulik on definitsioonikohaselt see, mis võimaldab olla õnnelik
või vähemalt vähem õnnetu.
See, mida on õnne jaoks tarvis, ongi kasulik.
Olemaks õnnelik (või vähemalt mitte õnnetu) vajab ka filosoof mitmeid kasulikke asju.
Päris nii siiski ei saa, et ühed inimesed elavad selleks, et olla õnnelikud ja teised selleks, et olla kasulikud.
Seega võiks ka filosoof teistele inimestele kasulik olla (st. aidata neil õnnelikum olla).
Paraku ei aita filosoofia (erinevalt teadusest) toota kasulikke asju,
isegi uusi ja järjest paremaid õnneretsepte mitte.
Ehk peaks siis haridusametnikule esitama filosoofiat pigem kunsti kui teadusena, rõhutades pigem protsessi kui selle tulemust -
et filosoofia eesmärk ongi filosofeerimisest ja sellele kaasamõtlemisest tulenev hää enesetunne,
kõige jumalikum rõõm ühe vanakreeklase arvates.
Ja katsugu keegi siis seletada, et sel pole mõtet või eesmärki.
Sama hästi võiks ametnik ju mõelda muusika või spordi kohta, et milleks seda vaja,
noored terved inimsed kääksutavad pilli või ajavad palli taga, mis sest kasu on,
tehku parem heina või teadust.
Hein või teadus, 2005-02-14 18:29:49
Ja kuna põllumajandust pole nagunii vaja ja teadus on viinud keskkonna hävingu äärele, siis parem ärgu tehku üldse midagi;).
Mis puutub filosoofia vajalikkusesse ühiskonna seisukohalt, siis rumalus on määre, mis aitab ühiskonna ratastel paremini liikuda. Ja kuna eestlased teatavasti eelistavad hästitoimivaid süsteeme, siis riiluse huvides peaks filosoofia Eestis üldse ära keelama;).
Eks need, kes mõelda tahavad, võivad seda ka mujal teha.
Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-02-14 20:03:54
Hein või teadus, 2005-02-14 18:29:49
Eks ostame siis sisse ja loeme raamatust,...selle asemel, et ISE MÕELDA.
Olev:)
Tyna, 2005-02-15 00:12:32
Filosoofiat on vaja inimestel endal igapäevases elus, kasutades seda elutarkust oma eluteel ja eluteele ette satuvate raskuste ületamisel. Minu jaoks on filosoofia kõrgem arusaam elust ja selle pöördkäikudes läbimiseks. Kahju, et seda ei hinnata enam nii kõrgelt. See on muidugi minu arusaam ja uskumine.
kiropraktik, Dia Theo, 2005-02-15 00:33:44
"Küsiks sellelt ametnikult vastu: Ja kes on võtnud vastutuse enda peale, kui Eestis on hetkel ettevalmistamisel üle kolmesaja, loe ja kirjuta - ÜLE 300 usuteadlase!!! Jagatuna keskeltläbi nelja aasta peale, teeb see tänase päeva seisuga 75 uut usuteadlast lähituleviku aastas!!"
Kui suur osa on sellest 300-st tasuta riigiõppes?
Kui palju on Eestis kogudusi ja vaimulikke?
Ma pole tõepoolest osanud statistika vastu huvi tunda, kuid sina näikse teemat valdavat.
Oiatus.
Oi-oi-oi, kui nad nüüd selle armeega mitte ainult lapsi, vaid ka sind ennast ära ei värba:-)
Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-02-15 00:43:00
Minu meelest on filosoofia MEETOD mille abil inimene oma kogemuste raasukesed enda arvates loogilisse järjestusse seab.
Olev;)
Tyna, 2005-02-15 00:49:35
To: Olev
Kasutab oma elu elamisel. Ta võib seda teha alateadllikult enesele teadvustamata.
Inimene on väga salapärane olevus!
Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-02-15 01:07:05
Inimene on väga salapärane olevus!
Jah...ning samas ainult osake KÕIKSUSEST.
Tyna, 2005-02-15 02:27:14
Me keegi ei tea kus on lõpp ja kus on algus, KÕIKSUS on lõputu
DiaTheo, kiropraktik, 2005-02-15 09:55:49
Kui suur osa on sellest 300-st tasuta riigiõppes?
Õigustatud küsimus. Hetkel on Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 214 statsionaarset üliõpilast, magistranti, doktoranti. Lisaks veel Avatud Ülikooli osa, mille kohta mul andmed puuduvad.
Ma ei tea ka, mil määral riik subsideerib-toetab näiteks EELK Usuinstituuti ja Tartu Ususeminari. Võimalik, et otse mitte, aga läbi EELK kindlasti.
Konkurentidena tööturul esinevad aga nad ikkagi.
EELK Usuinstituudis peaks hetkel olema 100 tudengit. Tartu Ususeminari osa on senini ilmselt tühine olnud.
Niiet 300 on igati põhjendet arv, riigi kulul nendest ehk tubli kolmveerand, igastahes üle kahe kolmandiku.
Kui palju on Eestis kogudusi ja vaimulikke?
Vist tuleks küsida, kui mitut uut usu"teadlast" hetkel ja jooksvalt, aastate lõikes, kogudused vajavad. Ma ei tea seda.
Ma tean aga seda, et Saksamaal peab iga ordineeritud vaimulik kartoteeki eakate kirikuõpetajate kohta. Ja nii on iga lahkuva kirikuõpetaja kohale konkureerimas kuni 30 töötut vaimulikku. Ja Hollandis, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal kogudusi muudkui suletakse.
Selle taustal tundub minule pisikese Eesti kohta 75 uut usu"teadlast" aastas ikka üks meeletu arv olevat!
PS
Vaatasin oma teksti järgi - ega ma seal niiväga otse ei väidagi, et kõik 300 riigi kulul õpivad. Kaude võib sellise järelduse tõesti teha. Jätan siiski tuha pähe raputamata, sest paar pisiargumenti on mul oma väite kaitseks veel tuua.
b-b, lausub muretult vahele, 2005-02-15 10:48:05
Oh, ega filosoofid ja teoloogid pole ainsad, kelle tekitamise-väljakoolitamise suhtes on Eestis ilmselge yleproduktsioon. Öelge mulle näiteks, kui praeguses olukorras on Eesti teatrid järjest sulgemishirmus: miks toodetakse järjest juurde ja veel mitmel rindel (Viljandi kultuurikolledž ja Tallinna lavakas) näitlejahakatisi? Miks on nii palju kujutava kunsti õppeasutusi? Ja kõik maksumaksja raha eest? On ju teada, et väga heaks näitlejaks ja maalijaks saavad ehk aint paar inimest. Ses osas teoloogide yleproduktsioon ei olegi veel kõige nutusem: vähemalt on pisike lootus, et kuna neile õpetatakse sutike vanu keeli, tuleb ehk mõni enamvähem hea tõlkija juurde.
Vaja oleks hoopis kõrralikke oskustöölisi jts.
Halleluuja!
;)
b-b, ja järjest muretumaks muutudes, 2005-02-15 10:53:40
Tegelikult - milleks meile yldse ka Eesti riiki vaja on - maailmas ju palju jõukamaid, suuremaid, kultuursemaid, vanemate traditsioonidega riike lademes.. :)
DiaTheo, 2005-02-15 11:06:54
... vilet lüües ja pajuvitsaga kraaviäärseid takjaid niites ...
... milleks meile, neile siis - õigemini, selliseid hädapätakaid nagu B-B ja DT vaja - teid (või neid siis) hetkel parasjagu 6 332 546 789 niigi üle; iga teine meist targem, suurem, kõvem, vägevam, ilusam, tulusam:-))
b-b, kõigutab grandioosselt kasvavas muretuses jalgu, 2005-02-15 11:10:01
.. DiaTheol jutt jummala õige, selliseid hädapätakaid ei vaja keegi, hyppaks õige ojasse.. :)
Ah, ei tasu, solgime puhta Jumala vee ära..
nipitiri, 2005-02-15 11:23:05
lumehelbed tantsivad päikese käes...
neil aega küll...
nad ei tea, et seesama päike nad ka sulatab...
DiaTheo, 2005-02-15 14:10:50
Mina eeldan, et sina, nipitiri, tantsid ilma päikesetagi! Kuigi tead, et lõpuks vaglad su isukalt nahka pistavad:-)))
Ahetagakuidasminuga?
Minuga kõik vastupidi, ma mürgine:-))
b-b, jätkuvalt muretult, 2005-02-15 14:17:43
Ei pruugi vaglad nahka pista, tänapäeval on krematooriumid. Ja kui veel eriti hästi läheb, siis mõnel isikul on enne kremeerimist premeerimine.. ;)
nipitiri, b-b, DiaTheo, 2005-02-15 15:11:31
või vastupidiga mind lõksu meelitama...
mina rääkisin ainult vee ringkäigust looduses...
mürk
vaglad
krematoorium
preemia
——————————————
arendage aga ise edasi... :)
Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-02-14 08:36:53
... Ning filosoofiat pole kunagi sellepärast õpetatud, et sotsiaal-majanduslik süsteem veelgi libedamalt töötaks. ...
Ja tõesti! Filosoofia on ju nagu liiv libedalt töötava masinavärgi hammasrataste vahel- pigem kahjulik kui kasulik.;)))