Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

33338, 2005-08-17 06:54:16

alatéadvus on teretulld vahend igasugu soolapuhujatele inimestearrvel elamiseks. sest SIDE on téadvuse ja alatéadvusevahel olemas. ning kuj soolapuhuja seda sidet kuj närrvi puudutab, vxtab ohhver tálle kaélamääritu vasstu. see on ka ülttse igasuguse propa aluseks.
kunagi úurisin oma kaasskonnaga seda alatéadvuse ja téadvusevahelist sidet, ent loomulikult mitte järäldades, vajd tunnetades. eks ta ebasellgeks jäänd, ent minngi piltt onn ettekujutluses olemas.
midagi kirjutin ka oma°aekkses Txletis (mälujärrgi polld se siisski Póolpäävalehht). erinevalt paljudest tejstest ilmutasin selle oma ametliku nimeall. sest olin juba teattud kohas arrvel. illmus selline pxranda°alune ajakiri veerand sajandit tagasi Tarttus. isand Míilius vel tokksis vallvuripu.tkades paberile.

toomas, tsukts, 2005-08-17 08:12:23

Eile jäi otse vastamata Sinu küsimusele:

Kas tunnistati kehtetuks su vanaema testament või lihtsalt teatati, et tal polnud õigust pärandada vara, mis temale ei kuulunud?

Loos on kolm testamenti:

1942. testament
- tunnistati algul kehtetuks ja siis kehtivaks
1976. testament
- tunnistati kehtetuks
1992. testament
- (eelmisest tulenevalt) osutus ebaoluliseks

toomas, nipitiri, 2005-08-17 08:22:49

anna see “punase värvi” potsik!
potsik võib olla roheline... eks?
*
punases (punast värvi) potsikus oli hoopis sinine värv...

Niimoodi jah.

tegelikult ei saa ikka seosest hästi aru...
ostmise juures oli mu meelest oluline tegevus:
lõpetatud või kestev
ühekordne või mitmekordne...

Ega mulgi see asi selgelt teoreetilistes terminites sõnastatud pole.

Osastav kääne on umbmäärastav kääne. Kui põhisõna on verb (ostan PUNAST VÄRVI), siis umbmäärastus käia nii põhisõna (ostan - kestev, mitmekordne jne ostmine) kui ka osastavas käändes nimisõna kohta (PUNAST VÄRVI - veidi punast värvi jne) - selline on kahetisus käib lihtsalt kaasas verbist põhisõnaga.

Kui aga põhisõna on teine nimisõna (PUNAST VÄRVI pott), siis põhisõna on igal juhul selgepiiriline (pott) ja umbmäärastus käib ainult osastavas käändes nimisõna kohta (PUNAST VÄRVI - värvi mõiste umbmäärane, hägune või mis sõna tarvitada > värvus).

Olevile, 2005-08-17 08:43:25

Elu mõte pole elu.
Asi ei saa olla iseenese eesmärgiks, mõtteks.
Loe tänast Toomas Pauli artiklit ja mõtle selle üle.

33338, 2005-08-17 08:45:35

ej jxud küll kxjkke sellest punasest värvist ja potsikust méeldejätta aga püjjan sin nad kokkuvxtta nagu mina nejsst arusaan.
1) punast värrvi potsik - potsik on punane, kas tal midagi séesonn, me ej tea ja see pole ka tähhtis.
2) punase värvi potsik - jutt on värrv ajjnest, millega midagi värvitakkse punaseks. potsik ise vxjjb ólla milline tahes.
3) potsik punase värviga - =2)
4) potsik punast värrvi - =2)
5) ostin punast värrvi - tegemist punase värrvajjnega, kas potsikus vxj múulviisil, pole tähhtis.
6) ... on punast värrvi // punane - miss on punane ehk punase värrvusega, pole tähhtis.

mis puuttub osastavasse k'äänd'ässe, sis seda juba varem Tóomale selgitin. et osastav ja sihitav selles k'äändäs kattuvad. sest kuj ma ostan MIDAGI, sis vxjjn ma ossta midagi KINNDLAT ja ka OSA AJJNEST. aga nagu arusajjn, pole mxtet seda uuesti ülespuhuda. kuj prügika.sst on täjjs, sis sínna ikka ej mahu küll midagi júurde. ajnus lahend oleks kuj midagi asendataks aga sellega pole j'ällä Toomas nxus.

toomas, tsukts, 2005-08-17 08:46:32

Kusjuures uuesti ilma jäin ma 60 miljonist ainult seepärast, et keelduti täpselt seadust järgimast, vaid lähtuti seadusesätete asemel ametnike poolt ise endale kehtestatud reeglitest, mis ei langenud seadusega kokku.

Seadus ütles "1940-1991 tehtud endiste omanike testamendid ei kehti" ja "Kui vara taotletakse testamendi alusel, tuleb see esitada". Meie suguvõsa sai oma 1942. aasta testamendi tegelikult kehtima nii, et omavahelised suhted, mille määras see testament, klaariti omavahel ise ja testamenti (mida seaduse järgi ei arvestatud) ei esitatudki, vaid esitati lihtsalt tagastamise avaldused üheskoos selle testamendi vaimus - sellel alusel sain ma ka reaalselt kätte 60 miljoni nõudeõiguse.

Siis hakati enda tehtud vea “parandamiseks” nõudma, et 1942. aasta testament esitataks ja mina 60 miljonist ilma jääks, sest kuigi seaduse ("1940-1991 tehtud endiste omanike testamendid ei kehti") järgi 1942. aasta testament ei saanud kehtida, oldi lihtsalt Keskkomisjonis otsustatud, et 1941-1944 endiste omanike testamendid kehtivad.

Ja kõige tagatipuks: kui mina siis üritasin oma 60 miljonist siiski mitte loobuda, sest selle oleks siiski välistanud see, et oleks arvesse võetud 1976. aasta testament, mis ei olnud endise omaniku testament, ei võetud seda testamenti mult seadusest ("Kui vara taotletakse testamendi alusel, tuleb see esitada") hoolimata vastu, kuna väideti, et Keskkomisjon on otsustanud: “Vara tagastamisel ei tule arvesse ükski 1940-1941 ja 1944-1991 tehtud testament, mitte ainult endise omaniku testamendid”.

Kahekordne süstemaatiline seaduse eiramine!

Jah. Seadus “1940-1991 endiste omanike testamendid ei kehti” on ise otseselt põhiseaduse vastane (vrd. põhiseaduse säte “Pärimisõigus on tagatud”), aga kui kord see seadus kehtib, siis ei saa ometi võtta mingi Komisjoni poolt vastu risti vastupidiseid “seadusi” nagu “...aga 1941-1944 endiste omanike testamendid kehtivad” ja “...aga ka muud kui endiste omanike 1940-1941 ja 1944-1991 tehtud testamendid ei kehti”. Kui nii on, mis seaduskord siis üldse kehtib!

Ja sellise seadusetuse raames liigutati riigis ringi tunduvalt suuremaid summasid kui minu 60 miljonit.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-17 08:51:14

Njah, OV 01:49, 2005-08-17 02:18:14

Hea Njah- minu elu mõte ja eesmärk ongi ELU. Kõlagu ta siis pealegi loosungina, kuid midagi muud mulle enam jäänud pole.

Seega saangi rääkida AINULT ISEENDAST.

Mõnusat suveilma ja rõõmsat meelt Sulle soovides

Olev:)))

toomas, 2005-08-17 08:53:01

Numbrimees:
mis puuttub osastavasse k'äänd'ässe, sis seda juba varem Tóomale selgitin. et osastav ja sihitav selles k'äändäs kattuvad.

Selle peale muidugi ütlen mina, et eesti keeles ei sihitavat käänet ega sihitist ei ole, kuna sellele üheselt vastav vormielement keeles puudub.

33338, 2005-08-17 09:00:52

jahh, ma arrvan et kuj ka tejsteskeeltes OOLIKALT ottsi, sis ka nejjs pole sihitist.

toomas, 2005-08-17 09:02:46

On küll paljudes keeltes sihitis, kui hoolikalt otsida. Näiteks ladina keeles akusatiivi käändes nimisõna verbilaiendina, inglise keeles verbile järgnev laiendnimisõna üldjuhul jne.

toomas, Olev, 2005-08-17 09:08:26

Päikest Sulle!
Valgust Sulle!

33338, 2005-08-17 09:11:21

akusat"iiv on süüdistav, mitte sihitav.

toomas, 2005-08-17 09:12:43

No kui Sa ei loe sõna “sihitav” sõna “akusatiiv” sünonüümiks, kuidas Sa sel juhul defineerid sõna “sihitav” sisu?

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-17 09:15:12

Asi ei saa olla iseenese eesmärgiks, mõtteks.

Elu pole mitte ASI vaid just nimelt EESMÄRK ja kogu MÕTE...katkematu ahel sünnist surmani, millel tegelikult puudub algus ja puudub ka lõpp.

/Sünd ja surm on ainult sümbolid, tähistamaks seda lõputut teekonda...nagu verstapostid/.

Olev:)))

P.S. Lähen nüüd Toomas Pauli artiklit lugema. Tänud Sulle.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-17 09:19:34

Ikka rõõmsat meelt ja VALGUST Sulle, Toomas!

Olev:)))

toomas, 2005-08-17 09:45:44

Kirjutan vahelduseks meie eelmise peapiiskopi Eduard Profittlichi SJ 1890-1942 kohta:

33338, 2005-08-17 09:48:53

näjjb siisski nii et elu éesmärkk pole mitte ELU ise, vajd sellega TOJJMETULEK ja selle KORRALDAMINE. seda iga üksikisiku elamise sejsukohast. mujdu onn elu aga osa lóoduslikust rinkkäjgust kuss ükks osis asendab teattud ajapärast tejse ja nii edasi. tekib kusskil lünkk, täjdätakkse se ruttu múu eluollusega.
inime on selles rinkkäjgus tühine prügi (tähhtis aga ise enndajaokks), kes lisaks enndale kuj prügile loob ja kogub ka ise prügi júurde. nagu lehhm kes kevadel rohelússep'ääsädes vxjb ennd lxhhkisxgida.

33338, 2005-08-17 09:50:04

lxhhkisxgida > lxhhkixgida

Eduard Profittlich SJ, 1890-1942, 2005-08-17 09:54:27

Eduard Profittlich sündis 11. septembril 1890 Birresdorfis, Reinimaal, talupoja peres. Alustas teoloogiaõpingutega 1912, astus 1913 Jeesuse Seltsi, pühitseti preestriks 27. augustil 1922, omandas 1924 Krakovi Ülikoolis filosoofia ja teoloogia doktori kraadi. Teenis vaimulikuna alates 1924 Poolas, 1925 Saksamaal ja 1930 Eestis. 1931 nimetati Eesti Apostellikuks Administraatoriks. 27. detsembril 1936 pühitseti piiskopiks. Pärast Eesti okupeerimist Venemaa poolt taotles Saksa saatkonnalt luba katoliku preestrite ja nunnade Saksamaale sõitmiseks, kuid jäi ise Tallinna. 27. juunil 1941 arreteeriti ja küüditati Venemaale, kus mõisteti novembris surma, kuid suri 22. veebruaril 1942 Kirovi vanglas enne surmaotsuse täideviimist.

Peapiiskop Eduard Profittlich oli valmis vastu võtma märtrisurma usu eest. Kirjas sugulastele ja tuttavatele 8. veebruarist 1941 kirjutas ta, et karjase koht on oma karja juures, kus ta jagab karjaga nii rõõme kui ka kannatusi. Ta kirjutas, et on suur rõõm kogeda Jumala ligiolekut, kellele me oleme andnud kõik, ning et ta on valmis andma Jumalale kogu oma elu: "Minu elu - ja kui vaja, siis ka surm - on elu ja surm Kristuse eest."

toomas, 2005-08-17 09:56:14

Meie järgmine Apostellik Administraator Philippe Jourdan pühitsetakse ametisse 10. septembril sel aastal.

***