Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-16 22:20:56

andrus, 2005-08-16 10:59:46

Kirik on kristliku traditsiooni KANDJA. Milleks TA peaks MILLESKI LAHUSTUMA, Andrus???

Olev:)))

/Just alustasin lugemist/

33338, 2005-08-16 22:21:12

aga kell juba 22:21, ka mull onn aeg Ele ja Tóomajúurde pxhhkupugeda.

33338, 2005-08-16 22:22:12

täna poen kohe nende vahele.

Ti, 2005-08-16 22:34:21

*
seda luuaga eide ettekujutust pole küll mina välja mõelnud

Mul jälle seostub ‘väikse nõia’ ja Matvere lauluga:

“Nõia elu, nõia elu,
jaah, see on kõige parem!
Ah, kui hea on olla nõid,
kui sa vaid õppind oled..
Nõia elu, nõia elu..”

/No kudagi nii vist oli.. :))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-16 22:53:27

Filosoofia on mõtteteadus.
Kas on viimasel ajal puudu mõttest...või teadusest...ei tea.

Teadus on olnud alati...ka mõtteid ilmselt leidub.

MÕTLEMINE on PUHTAST TEADUSEST alati sammukese EES olnud...seda ka tänapäeval.

Eks tegelikult nad üks
protsess on.

Olev:)))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-16 23:15:42

toomas, Hele, 2005-08-16 21:06:14

Järelikult oled Sa lugenud Jüri Valge artiklit, Toomas.

Olev:)

Hele, 2005-08-16 23:49:02

33338, 2005-08-16 22:21:12

et siis reaal on 33338 arust pxhhk :)
jaa, Peettri jutusst onn tollkku olld

PL, 3338, 2005-08-17 00:21:26

2) TÉADV tüvi on tuletisena palju noorem tüvest TÉAD. ja TÉAD tüvi olevat suguluses tüvega TEK, viimasest ka TEGEMA.

PL: Ohhooo! Vaat see on alles väärtuslik etümoloogia. Et kohe nii võimsalt tegema<=>teadma
/PL

4) TÉADUS pole siisski TÉADLIKKUS millestki. ehhki ka téadus onn ähmaste píiridega, on se siisski mitte tunnetuslik, vajd järälduslik.

PL: Praktikas peaks tan ikka kuidagi tunnetuslik kah olema.
/PL

5) see mida näämä unes, EJJ OLE alatéadvus ehk villm alatéadvusest. ehhki se kenasti kxlaks. alatéadvus nagu alatéadvuse side téadvusega ejj avalda ennast ejj illmsi ega unes. sellepärast jätan vällja ka samàanikäsitluse, jäägu se Peettri lu.lluks.

PL: Ja mis see siis oleks?
/PL

6) TÉADVELEj'äädäs - kujdas oleks selle nimetav? Peetter näjjb olevat uue “alatéadvusliku” ning mitte°eestiliku sxnaloond.

PL: Teadvelolu...?
/PL

PL, 3338, 2005-08-17 00:25:33

Muidugi teaks inimesed tõeliselt teaduslikus ühiskonnas, mis on nende elu sisim mõte ja eesmärk.

Ma saan aru küll, et see on väike pila, aga PL, see, millest sa räägid, on eelkõige filosoofide nägemus teadusest ja teaduslikust ühiskonnast.

PL: Eksid. See on müstikute nägemus elust.
/PL

Hele, 2005-08-17 00:28:29

Kus Peetrist räägid ... :)

DiaTheo, 2005-08-17 00:36:40

Need sisemise teaduse geeniused on ikka ühed ... ühed ... väänlevad-vingerdavad keerdussid küll!

Ise teavad, aga meile ei ütle! Aina keerutavad ja keerutavad!

Kas teid ei paluta küllalt alandlikult?

No ... palun-palun-palun!

Või peaks rohkem maksma? Kui palju siis?

Teeme korjanduse - minult kohe hakatuseks kroon-kakskümmend na botšku! Küll lisajaid leidub!

Ehk nüüd päästate selle välimise tarkuse maailma teadmatusest lõpuks ära ja ütlete meile kõigile selge ja kõlava häälega välja, mis siis on elu mõte ja eesmärk!

Njah, PL lugu, 2005-08-17 01:25:42

"lääne teadus ei tea tegelikkusest praktiliselt mitte kui midagi."

Kuidas ei tea midagi? Lähiümbrus on juba üsna tõhusalt läbi uuritud ja mudeldatud. Kaugem ümbrus (nii geograafiliselt kui ka peen- v jämestruktuurselt) küll vähemal määral, aga inimmõõtmelisus ja lähiümbrus on ka see tegevusareen, kus inimene ise peamiselt toimetab. Seega on uuringud keskendunud just peamiselt inimese enda suhtes olulisemale osale maailmast.

Lääne inimene ei ole praktiliselt veel mitte keegi – kuna temagi ei tea endast veel miskit. Sest too „teadus“ ei räägi talle sellest.

Kas anatoomia, psühholoogia, füsioloogia, rakubioloogia jne. polegi teadused. Sry, no muidugi pole nad ju “teadused”, mis justkui teaduse nägu ette manades tegelikult suht umbluuga tegelevad.

Sõna „teadus“ on oma tüve kaudu sugulane sõnadega „teadvus“, „teadmine“, „teadvelolu“, „teadlikkus“ jms.

Nad kõik on teatud laadi tuletised sõnast ‘teadma’. Elik kõik nad viitavad mingit moodi teadmise aspektidele.

Näiteks laps oma arengu „maagilises“ järgus, mil tema „mina“ pole veel selgelt eristunud, peab lähemat osa maailmast ikka veel iseendaks.

Selles suhtes on ta veel ebaadekvaatne, sest hoolimata mõttelisest samastumisest pole ta võimeline seda tegelikku endavälisust haldama.

Aga seal, kus valitseb maagia, ei saa hakata arenema tehnoloogia, sest loodus pole veel muutunud sedavõrd objektiks, et aru saada temast kui „mehhanismist“. Alles seejärel on võimalik õppida „loodust valitsema“, nii nagu laps, kelle „mina“ esmakordselt eristub tema kehast, õpib valitsema oma kehaliigutusi.

Ka maagia on omamoodi algeline tehnoloogia püüdmaks mõjutada endaväliseid objekte/subjekte endale soodsas suunas toimima. Algeline selles mõttes, et püüab seda teha mitte otsese füüsilise mõjutuse, vaid kaudse rituaalse asendustegevusega.

Kui need rituaalsed tegevused on ajalises korrelatsioonis looduse enda tsükliliste protsessidega, siis näiliselt asi justkui tõepoolest toimiks, kuigi tegelikku mõju pole.

„Seesmine“ teadus sellega ei piirdu. Ta on avastanud, et objektid on ka seespool, kusjuures me ei koge neid mitte ainult eneseteadvuses (kui omi mõtteid, tundeid, tajusid jms ärkvelolus), vaid ka näiteks unenägudega unes.

????
Kui ma näen unes sedasama tuba, milles päevalgi ärkvelolles ringi tatsan, kas siis seda tuba on kaks eksemplari, üks väline ja teine sisene? V lihtsalt unenägude generaator kasutab unenäos visualisatsiooniks sedasama ettekujutust päristoast, mille ärkvelolles meeleorganite signaalidest taju ruumasetust mudeldav mehhanism kokku mudeldab? Ja kasutades unenäoliseks visualisatsiooniks samuti sedasama tajumehhanismi, ainult meeleorganite asemel võetakse stiimulid mälust.

Paljugi sellest, mida näeme unes – eriti nn selgetes unenägudes – on ärkveloluteadvusele kättesaamatu ehk „alateadlik“.

Jah, unenägude generaator arvestab neid koostades ka hetkestimulaatoritega. Nii meeleorganitest kui ka kehasisestest allikatest pärit signaalid võivad olla unenägude süžee koostamise aluseks. Samuti on unenäod omapärased eelmise päeva “ärapanijad”, kus enne pikaajalisse mällu salvestamist mängitakse möödunud päeva sündmused veelkord läbi.

Tüüpiliseks sedasorti teadlikuks sisenemiseks alateadvusse on šamaanirännak – kus šamaan alles paljude retkede käigus õpib „maastikul orienteeruma“.

Teadvuse sisemuses pole aegruumseid “maastikke” selles mõttes, nagu seda ärkvelolu välisreaalsusest tajume. Kui seal midagi tundub olevat, siis on see puhtalt aegruumitajumehhanismi ärakasutamine fantaasia poolt unenäolise ettekujutuse moodustamiseks.

See on unenägudeta ehk süvauni. /—/ Need aga, kes on nii sügavale sukeldudes suutnud siiski teadvele jääda – subjektiks, lahus süvaunes nähtavast kui objektist -, pajatavad sellest kui teadvusest, milles pole vorme, pole meelelisi objekte, vaid on „teadvus ise“ oma puhtal, vormitul ja tohutu dünaamilisel kujul.

Kui unenägudega une puhul kaasneb üsna vilgas ajutegevus kuni pärsitud motoorsuseni välja, siis süvaunes see kõik lakkab. Aga kuidas saab “näha” midagi, millel puuduvad igasugused vormid, mille piirjoontest tajud kinni saaks haarata? Ning veel väita, et see vormitu ühetaolisus olla ülidünaamiliselt muutuv?

See on maailm enne plahvatust Olematusest Olemisse.

Ja mille alusel veel selline ärplev tõlgendus tõde peaks olema?

Ajapikku ilmneb siis siingi teatud objektiivsus, kogemuse kui „katse“ korratavus, tulemuste kokkulangevus – teaduslikkus.

Aga miks on need korratavused mitte ainult koolkonniti, vaid ka üksikinimeste tasemel üksteisest erinevad?

Tekib küsimus, miks siis „väline“ teadus „oma lõpliku tõeni“ ikka veel jõudnud pole? Miks ta ikka veel vahetab mahasurevate akadeemikute põlvkondade rütmis „paradigmasid“, sumades ajutiste või kohalike „kolkatõdede“ soos? On tal olnud seks liig vähe aega?

Ilmselgelt on välisreaalsusel palju detailirohkemad nüansid varuks kui inimese enda fantaasial ettekujutuste loomiseks. Lisaks on inimvälise reaalsuse ulatus mõõdetav miljardites valgusaastates, samas kui inimese pea läbimõõt on keskeltläbi ainult 20cm.

Sest see meeleline, tõsikindel tegelikkusekamakas, mida tavateadvus ärkvelolus otsekui tajub, kipub uneelus „ujuma“ ja „haihtub“ süvaunes hoopis.

Sest unenäos pole inimfantaasia suuteline sedavõrd detailirohket ja filigraanset ettekujutust looma ja hoidma kui vastavat infot otsekanaliga meeleorganitest saabub.

Me ei tohiks näha seda „ülihõredat“, „seest tühja“ lauda – ja ometigi näeme, kusjuures veel üsna ühtmoodi.

See, mida me lauast näeme on selle pinna aatomitelt meie silma hajunud valgusfootonid, mille alusel moodustame oma siseettekujutuses mudeli lauast. Ja mida me ei näe, on teiseltpoolt lauda pärit, kuid samuti lauda moodustavatelt aatomitelt/molekulidelt hajunud footonid, mis meie silma sattumata viitavad selle laua läbipaistmatusele.

Kuigi aatomid on lauas küll suht hõredalt, pole nad seal regulaarse struktuurina nagu kristallides, vaid üsna hajutatult, mistõttu laua paksuse tõttu jääb ikka mõni neist lauda läbivale footonile ette ning läbi pääsevad liiga vähesed, et laua pinnalt hajuvate footonite taustal silmas märgatavaks tajuks muutuda.

Ja peale selle on ju veel ka psühhodeelikumid – teadvust avardavad keemilised ühendid.

Mille poolest need alkost erinevad? Mõjuvad vaid pisut teistsugustele ajustruktuuridele, aga tajumehhanismi sekkudes moonutavad seda samuti. Ja kaifiv tajuja iseennast kõige mõõduks pidajana arvab sedasi reaalsust ennast muutunud olevat. Tegelikult ainus muutuja oli tajuja taju ise. Umbes sama, mis mustkunstniku asemel ise endale illusioone luua.

Kunagise LSD-revolutsiooni juhte Timothy Leary kuulutas, et iga ameeriklane peaks omama kas või üht LSD-kogemust – et mitte terve elu kobada pimedas.

LSD on üsna riukalik ollus. Tavainimesest kipub järgi jääma psüühiline ahervare. Samas teatud neuropatoloogiate puhul võib isegi tervendavalt mõjuda.

Teadus on võimeline tagama surematust veel ühel viisil, peatades nt geenimanipulatsioonide abil keha vananemise; või siis uuendades või siirdades geenitehnoloogiate abil vananenud või haigeid organeid.

Olles likvideerinud surma, jäädakse ilma ka sündimistest, aga see on juba väga suur kaotus.

Samas surma ei saa ka lõputult narrida. Ühel hetkel jõutakse siiski faasi, kus elu taastavad protsessid ei suuda enam korvata elu lagundavaid protsesse ning järgneb paratamatu degeneratsioon.

Teadus võiks kiiremini vabastada inimkeha aegruumi kütkeist, aretades nt teleportatsiooni tehnoloogiad füüsikalise vaakuumi kaudu liikumiseks mis tahes maailmaruumi punkti. See avardaks tohutult hinge loomevõimalusi.

Kas ohtram matkamine on inimese loomisvõimalusi avardanud? Kas tänapäeva turist on loovam näiteks ürghõimlasest?

Ja teleportatsiooniga hakkavad kaasnema jäävusseaduste ja kadudeta infoedastuse probleemid. Algpunktis peab kogu inimese seisumass kuhugi neelduma, muidu tekib tuumapommiga võrreldav plahvatus. Kogu inimkeha struktuuri kajastav info peab struktuuri säilitavalt kiiresti sihtpunkti üle kanduma mürast moonutamatult ja seal siis täpselt aatom aatomi haaval esialgse struktuuri koopia moodustama, selleks kuskilt sama massi jagu energiat ja “karvasusi” neelates elik seal plahvatab antipomm.

Ka vaakumi nullnivooenergia ei taha selleks sobida, sest Plank'i konstant on inimesega võrreldes tohutult väike. Pealegi toimuvad sealsed fluktuatsioonid alati aine-antiaine paarikestena. Niiet kuhu see antiaine ülejääk sokutada, et ta äsja taasmaterialiseerunut taas olematusse ei annihilleeriks...

Njah, levi 10:06, 2005-08-17 01:45:07

"Küsimus ei ole ju miski allpoolt teadvust olev vaid *väljaspool teadvust olev*. Seega on täpsem kasutada mõistet *mitteteadvus* (vrdl Soomes üha enam kasutust leidnud piilotajunta), eriti siis, kui räägime psühhika struktuurist."

See soomlaste piilotajunta tundubki olema kõige adekvaatsem termin sellele, mida alateadvuse all mõistetakse. Elik teadvus on ühtne tervik, mis siiski jaguneb isiku jaoks tajutavaks ja tajumatuks (peidetud) osaks. Kusjuures nende osade jaotus võib olla funktsiooniti ajas muutlik. Kord koondub tajuteadvuse tähelepanu ühele osale, kord teisele jne. vastavalt tekkivatele vajadustele.

Et tähelepanuvõime on piiratud, siis on optimaalne, et jaguneb peamiselt strateegilist laadi ülesannetele, samas kui koostatud plaanist lähtuvaid vajalikke rutiinseid tegevusi tehakse reeglina puhtalt sisseharjunud automatismi kasutades, selleks tähelepanu eraldi koormamata...

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-17 01:49:12

...mis siis on elu mõte ja eesmärk!...

ELU

Olev:)))

Njah, toomas 20:54, 2005-08-17 01:57:35

"Eesti keelt on vaja uurida selleks, et eesti keel oleks eestlastele parim"

????
Kas ta pole seda ka ilma uurimata? Uurimine võimaldab tuvastada ja süstematiseerida selle keele kasutamist...

Njah, Hele 21:47, 2005-08-17 02:04:22

"ostan PUNAST VÄRVI - PUNAST VÄRVI purk
purk punast värvi?
"

Ei. Punast värvi purk. Elik purgi pind on kaetud punase värviga, mitte pole punane värv purgi sees...

Njah, toomas 21:55, 2005-08-17 02:09:33

"Eesti keele osastava käände mõttes on vahekorrad
ostan PUNAST VÄRVI vs. ostan PUNASE VÄRVI
ja
PUNAST VÄRVI pott vs. PUNASE VÄRVI pott
omavahel kergesti korrelatsiooni viidavad
"

Kui esimene paar on tähenduse poolest võrreldavad, siis teine sugugi mitte ning tähendavad hoopis erinevaid olukordi. (vt. eelmist kommi...)

Njah, OV 01:49, 2005-08-17 02:18:14

"...mis siis on elu mõte ja eesmärk!...
ELU
"

Aga Olevi mõte ja eesmärk? Olev?
/Millal Sult midagi asist peale loosungite ja sünonüümsete eufemismide tuleb?/

33338, 2005-08-17 06:35:09

Peetter,
TÉADUS on kogu mxjste, mille osad KXJKK on JÄRÄLDUSLIKUD (ehk LOOGILISELT TULETUSLIKUD). ükkski téadus tajumist ej tunnista. nagu kohus arrvamist.
küll on juhhtumejd kuss on sellevasstu eksitud, kujd see on juba inimlik ega vähända eraldisejjsva téaduse väärttust. valexpetused onn aga omaette valttkonnd, sest valldavalt on ned sihilikult valed, mitte inimese ogaruse vili.

33338, 2005-08-17 06:45:57

Peetter,
kuj keeleajaloos tagasimínna, sis oletatakse et alkkselt polld sxnades sisekadu (teeb < tegeb < teke- < TöK- < T*K < T* <). samuti on muuttuvamad täjjsäälikud kuj sxnatüve tähänduse mittekanndjad (KRT üttleb súlle ette et tegemist on kuradiga, UA seda aga ejj üttle, eriti kuj murrdetti vxjb esineda OA). nii minnaksegi tüvede lihtsustamisel ajna löhemate ning lihhtsamate silppidejúurde. ja ni tegemisel kuj ka téadmisel táandub se oletatavale alkktüvele T* (* väljändab mejjle mitte téadaolevat täjjs ehk sideäälikut).
tegelikult me seda mujdugi ej tea. sest osa nejsst vxjjb ólla minevikus tejsest kéelkonnast ülevxettud ning vajd lihhtsa koosstisetxttu tunndub olevat mejje pxline tüvi. kuna kinndlust pole, sis kirjutingi et oleVAT.

***