Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

juut-põdrakarjus, 2005-08-25 21:34:08

Lausa sõltumatta teemast kisub igaüks oma lemmikteema suunas :)

Lausa müstika :o))))

toomas, 2005-08-25 21:36:24

Mailale pai! Ja aitäh.
Ja kõigile aitäh olemasolemise eest.
Ja vabandust rumala kommi eest.

toomas, 2005-08-25 21:39:55

Hakkame jah kõik hoopis võluriteks,
nagu Ti soovitas.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-25 21:40:09

Maila ja TOOMAS!

:)))

idee fix, 2005-08-25 21:43:04

Lausa sõltumatta teemast kisub igaüks oma lemmikteema suunas :)

Igati normaalne.

Kana võib oma nokka nii või naa sättida, ööbiku laulu ei tule sellest kuidagi.

toomas, 2005-08-25 21:44:06

Aga Levile keerukusest nii palju,
et on kaht erisugust keerukust:
kui kontseptsioon on keeruline, siis on ta tõesti tavaliselt mitte kõige parem,
aga keeruline võib tähendada ka seda,
et materjali on paaalju -
- siis tee kontseptsiooni nii lihtsaks kui tahad,
asi on ikka mahukas ja seetõttu keeruline.

M.O.T.T., 2005-08-25 21:44:55

Suurbritannia teadlaste kindlasti elavat vastukaja tekitava uuringu kohaselt on kõige intelligentsemate inimeste seas mehi naistest palju enam, kirjutab Times.

Mehed on naistest intelligentsemad keskmiselt 5 IQ-testi punkti võrra, mistõttu meesterahvad sobivad paremini täitma «keskmisest keerukamaid ülesandeid», kirjutavad uurijad teadusajakirjas British Journal of Psychology avaldatavas artiklis.

Uurimistööd juhtinud Paul Irwing ja Richard Lynn arvasid, et tõenäoliselt on just intelligentsuse aluseks olevad geneetilised põhjused need, mille tõttu naiste seas on vähem nobeliste ja male suurmeistreid.

Uurijad avastasid 24.000 tudengit hõlmanud uuringus, et kui IQ-testis vähemalt esmaklassiliseks tulemuseks peetavad 125 punkti saanud inimeste seas on mehi naistest kaks korda enam, siis geniaalsusest märku andva tulemuse 155 punkti saavutab ühe naisterahva kohta juba 5,5 meest.

Manchesteri ülikoolis psühholoogiat õpetav Irwing möönis, et uurimistöö tulemused tekitasid tas ebamugavust, ent teadlasena peab ta tunnistama, et targemate inimeste seas on tõepoolest mehi märkimisväärselt enam.

Uuringu kaasautor Lynn väitis varem sel kuul teadusväljaandes Psychologist, et naiste ja meeste erinev keskmine intelligentsustase põhineb aju suurusel.

«Meestel on naistest umbes 10 protsendi võrra suurem aju ning suurem aju annab suurema ajuvõimsuse. Seega on loomulik, et mehed on naistest keskmiselt intelligentsemad,» selgitas ta.

idee fix, 2005-08-25 21:45:17

Olev, räägi mis hirmsaid asju sa miilitsana korda saatsid, et Jumal sind nõdrameelsusega nuhtles?

33338, 2005-08-25 21:46:58

Majla,
mikks peakks mina kujj üksikinime midagi akkama urgitsema kuj see peakks olema enesestmxjstetav s'äädusanndjate enndipooltt?
ja kujj, sis kujdas? telekas on ju kliki vxjmuall, levinumad raadiod ja lehed samuti. üksik prügi vxjb räkki kujjtahes arukat juttu, tojmetaja lihhtsalt ej lase seda s'üüdimatult läbi. ja onngi mu.tt.
näjttäks Postimees pole minnd 15 aasstajooksul korrdagi avaldand, Päävalehht vajd öhe nupukese ja sedagi sellepärast et minu kirjutis lannges ühhte tojmetajaomaga ning paremat polld ettkel vxtta.
súlle on visst ka uudiseks et énne sxlttumatuse mahaäälätust kéeldus minnd avaldamast 14 lehhte. vajd Rappla avaldas, sedagi neti vällja°anndes.
ja samuti oli ka énne 1992.a pxhis'ääduseäälätust. siis avaldas 12'st vajd Voorema.
kuj tulevad järrgmised riigikogu valimised, siis vxjjd taas véenduda kujdas roheline tuli onn lahhti klikierakonndadele, üksikutele korraldatakse vajd korra kolòosi kóosolek. pean silmas klikkarite Eesti raadiot ja telekanalejd.
nii et klikk onn ennd rahhva rünnakutevasstu kenasti kajttst. korrd Vesstman pääl, siis Piibelehht ja nii se erakonndadevaheline jama rahhva arrvel (ja sinu na"iivsel toel) jättkub aasstast aasstásse.

toomas, Numbrimees, 2005-08-25 21:48:36

No mida Sa räägid! Milles Maila süüdi on, ah?
Pea hoogu!

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-25 21:51:56

Tundsin tavaliste inimeste vastu lugupidamist...ju siis sellepärast. :)

juut-põdrakarjus, 2005-08-25 21:51:58

Kana võib oma nokka nii või naa sättida, ööbiku laulu ei tule sellest kuidagi.

Just nimelt. Isegi kui ta nimetab ennast ööbikuks, lusciniaks, bülbüliks või veel kuidagi. Isegi kui tal on kinnisidee, et ta laululindude kuningas on, ainlt see kananokk :o)))

idee fix, 2005-08-25 21:52:06

üksik prügi vxjb räkki kujjtahes arukat juttu, tojmetaja lihhtsalt ej lase seda s'üüdimatult läbi. ja onngi mu.tt.

Vaata sina nummrimees ajad enda meelest arukat juttu, tavainimese silmis oled paras tola. Tegelikult ka.

Nii et oma lühikeseks jäänud poliitikukarjääri pärast ei maksa küll rahvast või klikki süüdistada, vaid ikka ennast.

toomas, 2005-08-25 21:57:15

kõrvale vasemale: hääd ööd!

33338, 2005-08-25 21:57:52

Toomas,
mejjl oli Majlaga mxttevahetus rahhvuslusest ja eesstlusest. kuna Majla liigitas ennd sinumóodi sxlttumatuse reetturitekillda (et sxlttumatust Eestist saakks liiduvabariikk), sis mina väjttsin et reetturitel pole xjjgust ennd pidada rahhvuslasteks ega eesstlasteks. nad onn ja jäävad reetturiteks riikklusemxttes.

33338, 2005-08-25 21:59:14

xjjge, Toomas, ómme viimane pääv najstes, vaja puhata. ja sull kaa varssti ju türkk tili merkesis uus aassta°allgamas.

juut-põdrakarjus, 2005-08-25 22:05:48

nad onn ja jäävad reetturiteks riikklusemxttes.

Riigist saab rääkida alles siis kui on olemas riigivalitsejad. Eestis need olid ja nemad organiseerisid iseseisvuse äraandmise. Ja tõmbasid endaga kaasa rahvast.

Ning sina ei takistanud neid, kuigi põhiseadus andis sulle sellise võimaluse.

Niiet kõik me oleme ühesugused - kes reetis, kes vaikis ja nüüd parastab.

EA, tulejumala tamm, 2005-08-25 22:11:23

Eesti vanim ja suurim tamm, 680 aastat vana ja 5m läbimõõt!

Üks vanemaid ja huvitavamaid Kirjandusmuuseumis rahvasuust talletatud pärimusi on Tamme-Lauri tamme kohta kohalikus murdes kirja pandud Axel Sinimetsa suust. 1939. a. teatas ta sõna-sõnalt järgmist: “Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid vahel ka hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu. Nimi on tulnudki sõnast Laurits - tulejumal. Ka tamme lähedal olevat talu om nakatu kutsuma Tamme-Lauriks.”
Niisiis elas vanarahva arvates tamme sees tulejumal Laurits. Püha Laurentsius ehk Laurits on olnud katoliiklaste pühak, keda seostatakse tulega. Mis aga puudub veendumusse, et tammes elab tulejumal, siis ulatuvad niisuguse arvamuse juured juba Euroopa eelkristlikusse aega. Roomlastel oli puu pühendatud Jupiterile, muinasskandinaavlastel Thorile, leedulastel Perkunasele. Kõik need on olnud nimetatud rahvaste usundis piksejumalad.
Kusjuures Kuusalus on ka Lauritsapäev 1 tähtis pääw :)
*************

EA, Tülivere tamm, 2005-08-25 22:16:45

Looduskaitse all oleva Tülivere tamme juurde tuleb minna Kuusalu valda Allika külla. Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. 1999. a. mõõtsin puu tüve rinnasümbermõõduks 587 cm ja kõrguseks 21 m. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma.
Puu kohta on Kirjandusmuusemis tallel hulga rahvajutte. Üks vanemaid neist, kirja pandud 1895. a., annab teada, et õõnsus ilmus nähtavale 1891. a. Siis murdis sügismaru ühe tamme suure, maapinna lähedalt algava haru. 1911. a. on keegi kohalikest üles märkinud pikema loo pühast ussist, kes elanud tamme juurte all. Mao nimi olnud Piilu. Pererahvas viinud talle pidevalt toiduohvreid. Siis toodud talusse minia, kes sellest kombest midagi ei teadnud ja jätnud ussi toitmata. Kohe surnud talus härg, maolt aga palutud kolm päeva lepitust. Viimaks roomanud uss tamme alt välja. Ta lakkunud härga ja see ärganud jälle ellu. Eesti folklooris on palju lugusid pühast ussist - nastikust, keda hoolega toideti ja kes majale ja perele õnne kindlustasid. Temast oli ka praktilist kasu. Nastiku olulisemaks toiduks on hiired ja seal, kus liikus nastikuid, püsis hiirte hulk tasakaalus.
1939. a. on kohaliku elaniku Gustav Lehesalu suust üles kirjutatud ütlus, et see puu olevat vana hiietamm. Puule viidud piima ja muid ohvreid. Usutud, et kui Tülivere talu peremees sureb, langeb tammelt maha üks oks. 1962. a. on folkloristid kirja pannud kohaliku elaniku meenutuse, kuidas Tülivere talu noor perenaine viinud 19. sajandi lõpus põlle all ohvriks värskelt tapetud looma liha, ise seda häbenedes.
Nüüdsel ajal olen parimaid lugusid Tülivere tamme kohta kuulnud Tülivere talu praeguselt vanaperemehelt Johannes Jäetmalt. 1999. a. jutustas 76-aastane mees, et tema suguvõsa on siin elanud vähemalt neli põlve. Ligi veerand sajandi jooksul, mil ta ise tamme naabruses on elanud, ei olevat tamme välimus peaagu üldse muutunud. Ainult avaus on ahtamaks läinud, sest korpa kasvab tüvele aina juurde. Ka tamme sees olev õõnsus on laienenud, sest pehkimine jätkub. Rahvajuttu tamme all elanud maost ta ei mäletanud. Küll aga teadis ta seda, et veel sajandivahetusel olevat tammele endale toiduohvreid toodud. Paluke uudseleivast pidi kindlustama viljaõnne, kausike lihaleent karilooma tapmise korral karjaõnne.
Muidugi teadis ta kõnelda ka kuulsat lugu, mida mitmed kohalikud elanikud on varemgi jutustanud. Tamm olnud abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Kui mees ja naine nii tõsiselt tülli olid pööranud, et miski muu nõu enam ei aidanud, saadetud paar õhtul õõnsusesse. Õõnsus oli sedavõrd kitsas, et sinna mahtusid kaks inimest vaid püstijalu, teineteise ligi seistes. Hommikuks oli tüli igal juhul möödas. Tülide lepitamise järgi olevatki puu saanud nimeks Tülivere tamm.
—-
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

DiaTheo, 2005-08-25 22:19:57

Meie loogikaprovessor arutleb, nagu oleks viimase loogikaraasu minetanud.

Jutt parteidest ja parteilisest alluvusest ja lolli eesti rahva lootusetust nõiaringis tammumisest: loll rahvas valib lolli valitsuse, nii lolli, et isegi lolli rahva jaoks ülemäära lolliks osutub ...

Me ei ela ei Rootsis ega Inglismaal, kus, ole kui tark tahes, ikka saab järgmiseks kunigaks keegi kuningapere liikmetest.

Parteides allutub, kui allutub (on selline sõna tõepoolest olemas?), liikmeskond vabatahtlikult liidri(te)le. Aga mitte sünnipärasest järjepidevusest tulenedes, vaid liidri senisest renomeest tulenedes. Ja liikmed on sellepärast liikmed, et tunnetavad liidrit nende endi eest rääkivat, ainult veelgi targemini!!!

Niipea - oki-oki, ehk mitte lausa “niipea”, küll aga kolmandal-neljandal põhimõttelisel korral - kui märgatakse, et keegi räägib liidrist targemat juttu, kergitatakse uus rääkija peatselt liidrite sekka. Sest see on liikmetele kasulik!!!

Keegi ei taha joosta-hääletada liidri eest, kelle resultatiivsus nadi on, kes loll on (Numbrimehe keeles)!

Niiet, Numbrimees ... sa ju võid tark mees olla, aga ... kas ikka oled? Poliitikuna, ma pean silmas. Kas poliitilise tarkuse tunnuseks pole mitte ainuüksi heade ideede omamine, vaid ka teede leidmine nende ideede realiseerimiseks?

***