Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

toomas, 2005-08-25 15:30:50

Eelmine kord läksin Suurupist mööda randa Väänaranna poole, kuni rand läks nii läbitamatuks, et keerasin metsa, jõudsin Neitsi Maarja Välule ja lõpuks Almare lähedale teele välja. Sealt läksin Vääna-Viti suvilasse

Seekord hakkasin tulema vastassuunast - Naagest mööda Väänaranda Vääna-Viti poole.

toomas, 2005-08-25 15:33:04

"Mis te arvate, kas ma jõudsin Neitsi Maarja välule, ah?"

juut-põdrakarjus, 2005-08-25 15:33:30

Eesti riiki võib nimetada vägivallatuks, võrreldes näiteks Venemaaga. Erinevus on küllaltki suur, et seda mõistaksid ka juut ja levi.

Eksole, me ei räägi Vabadussõjast?
Aga kui räägime vägivallatusest ehk siis tuletame meelde Lihulat?

Kas me ikka väärime vabadust?

Paistab, et ei vääri. Me ju toetame oma valitsust ja riigikogu, kes tahavad ilma rahva osaluseta heaks kiita EU föderatsiooni põhiseaduse.

Hele, 2005-08-25 15:34:11

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-25 14:40:46

Näib, et tasel
oli siiski õigus. :((

Ei pruukinud olla - nagu näha, võib sama reaktsioon ka ilma reaalse põhjusetta tekkida. Mulle tundub, et asi on lihtsalt iseloomus. Eks see ole meil igaühel omamoodi.

toomas, Ants, 2005-08-25 15:35:57

Jesuiit. S.J. Societas Jesu.

EA, 2005-08-25 15:38:26

Ti
Eesti praegune situatsioon on ilmselt veel väga kaugel domineerimisvabast kommunikatsioonist.
Suur hulk olulisi ühiskondlikke vastuolusid on jäänud väljapoole avalikke arutelusid.
Majandusreformide tagajärjel on tekkinud ‘võitjad’ ja ‘kaotajad’, mis pole seni õieti väljendunud poliitilises ebastabiilsuses ( v.a. üksikud hoiatusstreigid).
——————————————————
Nõus, hästi kirjutatud. Vohab julm rahakultus ja inimese väärtust mõõdetakse raha ja palga järgi. Tasakaal pole veel tekkinud. Vaeseid ei peeta inimesteks.

Rahvus peab saavutama sisemise ühtsuse ja jõu.
Kuid need probleemid lahendatakse rahvuse siseselt. Ei pea kutsuma vennalikku abi suurelt naabrilt.

Eeslil on küll ükskõik, kuid välised jõud okupatsiooni näol ei too temalegi mingit kergendust.

toomas, 2005-08-25 15:41:47

Ei jõudnud.

Aga kohe siis, kui olin mõeld, et näed tulen nüüd hiljem Viiasse ja kirjutan siia retoorilist hüüatust sisaldava kommi

toomas, 2005-08-25 15:33:04
“Mis te arvate, kas ma jõudsin Neitsi Maarja välule, ah?”

hakkas minuga juhtuma imelikka asju:

juut-põdrakarjus, 2005-08-25 15:44:26

Hea lugu, aga vastan Rooma vanasõnaga: “Kes ei toida oma sõjaväge, see toidab võõrast sõjaväge!”

Ja vaatamata sellele vanasõnale jäid Roomast alles vaid... vanasõnad.
Aga kui pidada tähtsaimaks argumendiks nuia ehk peaks siis muretsema endalegi tuumanuia. Mis on väärt 2000 kuulipildujat, mida me Saksamaalt pidime saama 2000 ‘Satanaga’ võrreldes. Kuigi jah... on öeldud ka nii: Vägivald on asjatundmatute viimane väljapääs...

Eeslil tõesti ükspuha:) Aga tegelikult ei pane vaenuvägi eeslile üldse mingit koormat selga, vaid paneb nahka.

Jaah? Kas sa tead seda eestlaste vana lugu karjapoisist, kes kogu aeg käis rääkimas, et hunt on karjas?
Ja kes on see vaenlane, kes meid nahka tahab panna?

Siit edasi minnes: Kui vallutajad sulle või eeslile head palka maksaksid või head nosimist annaksid, siis teeniksid võõraid rõõmuga?

Minu raha on rootslaste käes hoiul, süüa ostan ma soomlastelt... Aga suhtlen ma eestlastega, kes teenivad neidsamu rootslasi ja soomlasi rõõmuga... või on need äkki omad?

Sellise riigi kohta, kui ta asuks kuskil Ladina-Ameerikas, ütleksid sa - Banaanivabariik.

toomas, 2005-08-25 15:48:03

Ma nimelt sattusin Väänaranda pärast liivaranna lõppu edasi mööda rohu- ja kõrkjaranda Suurupi poole edasi minnes mingile, oli see siis kartuli või moonipõld või muu niisugune ja otsisin sealt väljapääsu.

Ja siis imelik oli see, et leidsin väljapääsu, heitlesin raskes võsas ja jõudsin uuesti samale põllule tagasi.

Ja siis teistpidi ja ikka sama.

Alles lõpus pääsesin minema.

Nii et ei maksa ette mõelda, missugusi retoorilisi küsimusi tulevikus tahad Viiasse kirja panna:)

NB! Eksirännakult jäi meelde üks õitsev ohakas, mille õiel oli lapsuliblikas. Hiljem kohtasin lapsuliblikaod ohakatel ka tegeliku Neitsi Maarja välu juures, kui Almarest möödusin. (Käisin seal Almaares eraldi sees küsimas kaa, et kas on Almaare, et kas olin Numbrimehest õigesti aru saand või mitte.)

Jõudsin Vääna-Viti suvilasse kenasti kohale.

Palju kihvte kohamälestusi sealtkandist oli vahepeal uuesti aktualiseerunud.

Vaat selline kohajutt.

Hele, 2005-08-25 15:50:08

juut-põdrakarjus, 2005-08-25 14:18:49
Mina näiteks ei saa valida USA presidenti, aga temal on NATO ühe ja seejuures mõjuvõimsaim liikmesriigi juhina täielik õigus ja võimalus saata mind sõdima kuhugi maakera kuklapoolele.

Tegelikult (praegu õnneks veel) ei ole tal seda võimalust vastu sinu tahtmist.

Ühe mu sugulase elukaaslane on praegu Iraagis. Ma küsisin neiult, et miks ta ometi sinna läks. Neiu vastas, et keeldumise korral olnuks poisil militaarkarjääriga lõpp. Aga kuuli või vangimajaga teda siiski ei ähvardattud.

toomas, 2005-08-25 15:53:39

Levi on Pirita Loo tõlgendusega, et “ma olin suure raha peal väljas ja paras et nii läks” mulle raskelt liiga teinud, sest ma olin risti vastupidi mitte raha peal väljas.

Vastik!

Hele, 2005-08-25 15:56:46

toomas, 2005-08-25 15:48:03
Ma nimelt sattusin Väänaranda pärast liivaranna lõppu edasi mööda rohu- ja kõrkjaranda Suurupi poole edasi minnes mingile, oli see siis kartuli või moonipõld või muu niisugune ja otsisin sealt väljapääsu.

Ja siis imelik oli see, et leidsin väljapääsu, heitlesin raskes võsas ja jõudsin uuesti samale põllule tagasi.

Ja siis teistpidi ja ikka sama.

Alles lõpus pääsesin minema.

Selliseid kohti on, “essütaja” ütleb mõni nende kohta. Ma enne ei võtnud neid lugusid tõsiselt, kui olin kaart ja kompass pihus ühest ja samast kivist kahe tunni jooksul kolm korda mööda kõndinud. Ma olin siis üsna laps, arvan, et nüüd seda enam ei juhtuks, aga mine tea...

EA, 2005-08-25 15:59:26

juut
Paistab, et ei vääri. Me ju toetame oma valitsust ja riigikogu, kes tahavad ilma rahva osaluseta heaks kiita EU föderatsiooni põhiseaduse.
——————————————-

Ilma Euroopata ei suuda me vastu seista Venemaale.

Paraku.

Peame leidma liitlasi ja mitte jääma üksi, nagu EW oli.

Euroopa annab nosimist ka vaestele, ettevõtetele, abirahasid, toetab loodushoidu, väikesaari, piirialasid jne. Küllap me jõuame ka heaoluühiskonnani.

Põdrakarjusele - sind ei jäeta üksi, me oleme sinuga solidaarsed. Ära anna alla. Ära kaota lootust ja usku eestlusesse ja inimsusse. Kõik ei aja taga kasumit.

õnnistust ja jõudu sulle!

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-25 16:00:03

Hele, 2005-08-25 15:34:11

Küllap vist nii ongi. Olen mina kah teatud inimese pihta lajatanud, aga ikka mingi konkreetse teo pärast teise inimese suhtes...aga nüüd olen hämmingus.

Püüdsin temale isegi helistada ca pool tundi tagasi, kuid keegi ei vastanud. Loodan, et Ta oma upsakusest üle saab ja siiski telefoni kätte võtab.

Mu telefon ju ometi siin avalik olnud.

Minu andmetel peaks Ta minu sugulane olema ja mul on VÄGA... VÄGA PIINLIK.

Olev

levi, 2005-08-25 16:02:46

Ti, levi, 2005-08-25 13:10:33

Me räägime erinevatest asjadest. Sina räägid isiklikest huvidest elik üksikisikute ja grupiarvamustest ning inimeste suhtumistest teistesse, mina aga vabadusõigustest ja riigi poliitilisest süsteemist, mille kaudu vabadusõigusi tagatakse ja on tagatud, s.t. mille kaudu kõigil on tegelikult võimalus osaleda selles ja teises, teha enda hääl kuuldavaks jms. Selline süsteem on olemas ka päriselt. A on lihtsalt inimesi, kes selle olemasolust ja selle võimalustest ei tea midagi või ei tea lihtsalt piisavalt. Muide, ka poliitikute seas on inimesi, kes seda ei valda. Kõik ei peagi, piisab, kui on olemas hea süsteem ja inimesi, kel on tahe ja kes võimaluste olemasolu näevad. Need, kes ei näe, ei saagi veel tõsiselt osaleda ja kaasa lüüa riigielu juhtimise korraldamises.

Igas süsteemis on alati ka inimesi, kes kaitstes ise vabadusõiguste realiseeritavuse ideed, avaldavad tegelikult ühel või teisel moel vastupanu vabadusõiguste realiseerimise püüdele või faktile. See on eelkõige kogemuste, tarkuse ja isikliku arengu küsimus. Seetõttu on see aga midagi muud, kui süsteem, mille läbi on kõigil võrdsed võimalused, v.a. väiksed erandid selleks, et haige ei satuks arsti rolli ja automehaanik ei raviks haigeid (nii nagu eelnevalt ka mainisin).

toomas, 2005-08-25 16:05:35

Kui ma 1. veebruarist alates vanaema asemel Talu tagastamise asjaajamist hakkasin korraldama, siis V.L. ja V.A. suhtusid minusse nagu kannupoissi, sest “nemad olid teinud suure zhesti ja oma varast poole sellepärast, et riik J.L. 1942. aasta testamenti alguses ei tunnistanud, ”ära andnud". Mina pidin selle halvustava suhtumise positsioonilt - “tegelikud pärijad olema ainult meie - V.L. ja V.A.” - lihtsalt alla neelama - vanaema testamendi vastu ma ju minna ei saanud.

Siis tuleb riik ja kuulutab seejärel, et 1942. aasta testamendi vastuvõtmata jätmine oli hoopis viga. Ning V.L. ja V.A. kiirustavad testamenti sisse andma ning kõike seda, mis vahepeal kogu perioodil 1991 - 1. veebruar 1993 on juhtunud pole enam üldse olnud.

V.L. ja V.A. saavad oma tahtmise: J.L. 1942. aasta testament võetakse ikka lõpuks arvesse.

Elvi Lauk saab oma A.L. avalduse “vea” parandatud.

V.L. ja V.A. hüvitavad oma algse zhesti A.-M. K. järglastele, nii et ei pea minu kui kannupoisiga isegi mitte üks kord suhtlema.

Ja kõik kogu suguvõsas on minu peale shokeeritud: “Häbi!!! Mida see mees õige mõtleb, et ei ole V.L. ja V.A. suure kingi peale üldse mitte tänulik.”

Ning see, et kogu 1. veebruari otsuse asendamine 14. veebruari otsusega on algusest peale kõige otsesemas mõttes seadusvastane, ei ole absoluutselt kellelegi peale minu mingi argument.

Võta oma 1/21 ja pea mokk maas!

toomas, 2005-08-25 16:09:09

Aga nüüd on nii, et suures osas ainult seepärast, et ma keeldusin 1. veebruarist 1993 kuni 14. juunini 1993 toimunut niimoodi ära unustamast nagu Riik (Elvi Lauk jt.) ja Suguvõsa (V.L. jt.) soovis, oln ma oma vaimuhaiguse põrgust siiski välja murdmas... jah, julgen seda tõesti siin kirjutada... see julgemine on tähtis asi.

levi, Hele, 2005-08-25 16:17:38

Hele, 2005-08-25 13:18:06

Kõik need inimesed ei tea täpselt, millest nad räägivad. Nad on kõrvalseisjad, kes opereerivad (sic! kõrvalseisjatena) müstika ja pljude muude mõistetega, püüdes selle abil seda selgitada. Aga see ei ole ega saagi olla müstika. Teissõnu: müstika on müstiline elu, mida tajutakse eluna, kuid selle kirjeldamine ei ole müstika. Pealegi paljud kirjeldajad ei oma ka kogemusi, mistõttu need kirjeldused on a'la ‘tule eile meile’. Piltlikustamiseks sobiks siia ehk võrdlus arstitudengist, kes küll loeb ja õpib, kuid arst ta siiski veel ei ole.

Ainus müstika, mis üldse müstika on, on kõigile tajutav ilma raamatute ja juhisteta, ehkki teadmatu olukorra saabudes abi nõutamine ei ole halb, vaid lausa soovitav. Eelkirjeldatud abi ei ole ka müstika, kuid see-eest võib olla müstiline.

Muide, elu müstilisuse nägemine ei sõltu ja EI saa sõltuda inimese enda tahtest ja püüdlustest, rääkimata jõuga ligitõmbamisest. See antakse vabalt, nagu öeldakse, ja täiesti hetkel, mil sa seda ei oota, ega saagi oodata. Seda oodata on lihtsalt rumalus, sest seesama reaalsus, milles elavad kõik - usklik või mitte - ongi müstiline, ehkki inimene ei pruugi seda üldsegi teadvustada.

toomas, 2005-08-25 16:17:51

Ja nüüd lähen tagasi Levi 1938. aasta Põhiseaduse vastu kirjutatut kommenteerima:

-see on mulle elutähtis, et Suguvõsa poolne 1938. aasta Põhiseadusest lähtumine perioodil 1991-01.02.1993 leiaks tunnustust, muidu ma enda au ja väärikuse eest seista ei saa (=kuna mul poleks eetilist alust, mille aluselt protestida J.L. 1942. aasta testamendi seadusvastase sisseandmise ja arvessevõtmise vastu pärast 1. veebruari 1993 esimest otsust).

levi, Hele, 2005-08-25 16:20:21

Hele, 2005-08-25 13:18:06

Selles on sul kahtlemata õigus, et Ti räägib muinasjutte.

***