Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

toomas, Hele, 2005-08-16 21:07:34

Või tuleb uurida teisi keeli selleks, et saada uurimistulemustest kinnitust, et need teised keeled pole eestlase jaoks nii head kui eesti keel?

Ei, seda mitte. Minu kirjeldatud (keeletüpoloogilises) mõttes on kõik keeled, nii eesti kui ka vadja ja inglise keel täpselt võrdväärsed.

kaak, 2005-08-16 21:11:52

Eesti keel oleks parem ilma nende idiootlike õõde, ööde, ääde ja üüdeta.

Sellisel juhul oleks see näiteks kompuutri keelena löömatu.

Kehvemat IT keelt kui inglise keel ei oska isegi ette kujutada.

Ja üleüldse tundub, et eesti keel on arenenum kui need inglishid ja fransseed.

Saksa keelest rääkimata.

Kui eestlastel üldse tasub millegi üle uhke olla, siis on see eesti keel.

Hele, Toomas, 2005-08-16 21:12:53

Toomas: Kui teadvustada eraldi kõiki neid erakordseid väärtusi, mida eesti keel evib erakordse erandina 6000 maailma keele seas oma struktuuri poolest,

Ma poleks üldse arvanud, et eesti keel maailma keelte seas objektiivselt nii eriline on! Aga mille poolest ta siis on nii erakordne erand, mis on eesti keele struktuuris need erilised asjad, mida pole MITTE ÜHESKI teises maailma keeles kõigest sellest 6000-st?
Siis peab ju olema olemas mingi osa kogetavast reaalsusest, mida saab väljendada ainult eesti keeles - ja kes eesti keelt ei oska, sellel jääbki see väljendamatta...

toomas, 2005-08-16 21:14:31

Tubli, kaak!

A las õõ-d ja öö-d olla.

Need on nii eriskummalised.

Ja portugallastele-brasiillastele saab öelda, et vada, teil nädsa märgib õ nina-ood, aga meil nädsa hoopis sellist täishäälikut, mille keel on nagu o, aga huuled nagu e, või kuidas see oli.

toomas, Hele, 2005-08-16 21:17:56

Põhiline on ikka osastav kääne eriliselt ekstreemsel kujul (mida pole nt. soome keeles) -

ostan PUNAST VÄRVI - PUNAST VÄRVI purk
ostan PUNASE VÄRVI - PUNASE VÄRVI purk

(soome keeles “purgi”-variante pole)

- ja NUD vs. TUD (mida ka pole sellisel kujul soome keeles)

koera SÖÖNUD kass
kassi SÖÖDUD koer

= subjekt-objekt-tüüpi suhete (nii “sihitise” kui ka “lähetise” mõttes) asemel kehtivad keele põhistruktuuris sootuks teised

toomas, Hele, 2005-08-16 21:20:50

Siis peab ju olema olemas mingi osa kogetavast reaalsusest, mida saab väljendada ainult eesti keeles - ja kes eesti keelt ei oska, sellel jääbki see väljendamatta...

Ei. See ei ole õige mõte.
Kõik keeled suudavad oma põhiolemuses anda korduvate grammatiliste mudelite kujul mida tahes inimesele väljendamiseks (mõtlemiseks, suhtlemiseks) vajalikku. Lihtsalt keeled teevad seda erineval viisil, kusjuures on palju keeli tüüpiliste viisidega ja mõned nagu Gaussi kõveral ebatüüpiliste viisidega. Eesti keel on nt. subjekt-objekt suhete osas Gaussi kõvera servas.

Hele, kaak, 2005-08-16 21:28:00

Täpihäälikuid eesti keelest välja rookida on esiteks võimatu ja teiseks mõttetu.

Täpitähtede jaoks saab teisi märke kasutada,
õ - 6, ä - & ö - @ja ü - y näiteks...
aga ise eelistan eesti klaverit.

Kui seda veel polnud, siis defineerisin nii:
alt-a=ä, alt-o=ö, alt-u=ü, alt-q=õ
ja shift juurde andis suured tähed nagu ikka.

Aga eesti keelde tõlgitud windoosa... suvandid, tegumid ja nende haldurid ... no karju appi!

Hele, Toomas, 2005-08-16 21:40:32

toomas, Hele, 2005-08-16 21:20:50
Eesti keel on nt. subjekt-objekt suhete osas Gaussi kõvera servas.

Kas see tähendab siis, et eestlastel on ka subjekt-objekt suhete tunnetus ise Gaussi kõvera servas? Näiteks müstika (kui subjekt-objekt suhte ületamise) mõttes eriti lootustandev või vastupidi?
Keele struktuur määrab ju suht tugevasti teadvuse struktuuri.

toomas, 2005-08-16 21:41:49

õäöü on head, aga š ja ž puhul võiks ehk juba lubada ka sh ja zh - need on eesti keeles nii haruldased tähed. või tuleks arvata teisiti? siis peaks olema ka ...nädsa ctrl-alt c katusega ch-d ei annagi! peaks olema š ja ž kõrval ikka ka katusega cehhi!

toomas, 2005-08-16 21:42:38

aga minu reetmine Pirita 60 Loos eesti rahva (Eesti Vabariigi) poolt jääb jõusse. nii on.

kaak, 2005-08-16 21:43:16

Miski pole võimatu, Helekene.

Hullemaidki asju tehtud.
Kas sellel on mõtet, see on muidugi iseasi.

On ju mujalgi totrusi ñ, å ja muud...aga las nad olla.

Lihtsalt mõtlesin, et on lihtsam.
On ju isegi osa keeltest kirillitsasse ümber pandud.

toomas, 2005-08-16 21:43:37

kusjuures põdesin kõvasti, enne kui julgen nüüd otse seda tõde kuulutada

toomas, Hele, 2005-08-16 21:46:02

Kas see tähendab siis, et eestlastel on ka subjekt-objekt suhete tunnetus ise Gaussi kõvera servas? Näiteks müstika (kui subjekt-objekt suhte ületamise) mõttes eriti lootustandev või vastupidi?
Keele struktuur määrab ju suht tugevasti teadvuse struktuuri.

Ma ei ole ausalt öelda lõpuni aru saanud, mida see osastava käände keskene loogika ikkagi otseselt subjekt-objekt-suhete väljendamise osas täpselt võiks tähendada. Jään vastuse võlgu.

Hele, Toomas, 2005-08-16 21:47:33

toomas, Hele, 2005-08-16 21:17:56
ostan PUNAST VÄRVI - PUNAST VÄRVI purk

see pole muide enam seesama värv!
üks on kraska ja teine tsvet,
paint ja colour...

purk punast värvi?

kaak, Toomas, 2005-08-16 21:48:07

Ma mõtlesin, et võiksid kirjutada Presidendile sellest alatusest.
Aga vaevalt temagi suudab aidata...kui isegi Kingo ei suutnud.

toomas, kaak, 2005-08-16 21:49:23

Miks peaks lihtsalt ladina tähtedega piirduma?

Nii võiks ju nt araablastele ette heitma hakata, et miks nad nii keeruliselt kirjutavad.

Või jaapanlastele, ehkki vastupidi (kui kirja oled omandanud) on ju jaapani keele lugemine palju lihtsam kui ladina ortograafia keelte lugemine, nagu siin kunagi sai arutletud.

Väidetavalt olevat ju nt. hiina kiri praegu euroopa-ameerika ees suur konkurentsieelis.

33338, 2005-08-16 21:49:42

šžzčc on lausa jubedad keelele, mis nejjd ülttse ej vaja ning rahhvale pole omased. ja mitte minngid muud tähäd nende asemel mitte midagi ej paranda.
VÄRRDJAD VÄLLJA MÁAKEELEST!

toomas, kaak, 2005-08-16 21:50:36

Ah, ma kirjutan parem via-sse, palju ehedam efekt! -Ja tänud siinjuures Teile kaaslastele!

toomas, Hele, 2005-08-16 21:55:09

ostan PUNAST VÄRVI - PUNAST VÄRVI purk

Hele:
see pole muide enam seesama värv!
üks on kraska ja teine tsvet,
paint ja colour...
purk punast värvi?

Siin on nii, et grammatika ja leksika piir läheb eesti ja vene/inglise keeles erinevast kohast:
eesti keele grammatikaerinevusele vastab venes-inglises leksikoniüksuste erinevus.

Tähtis eesti keele kui naba seisukohast on see, et meie keele grammatikaeristust ei hakataks “suurtest keeltest” eeskuju võttes (kus see puudub) liiga vähetähtsaks pidama.

Eesti keele osastava käände mõttes on vahekorrad

ostan PUNAST VÄRVI vs. ostan PUNASE VÄRVI

ja

PUNAST VÄRVI pott vs. PUNASE VÄRVI pott

omavahel kergesti korrelatsiooni viidavad.

33338, 2005-08-16 21:56:17

máakeel on küllaltki kehvasti ülesehitatud. jusst piiratud arvu ääliku öhenditetxttu. see ej vxjmalda suhhteliselt lühikesi sxnu kujjgi palju lúua. kipuvad ikka tulema 4 ja enamasilbilised vxj liittsxnad vxj vajab pxhisxna täjjändejd. lahendiks onngi mejje kéelde sobimatud v'xxrsxnad, ehhki sageli on nad rahuldamatult ebamäärased. aga kuna rahvas on keeleliselt ülimalt arimatu, sis nad ej tajppagi kujdas nad ise oma keele täjssteevad.

***