Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

toomas, 2005-08-23 16:41:08

Noh, kas nüüd võin minna? :)
(Küll ma saan mõne päeva pärast koosa, kui m.h. loeb, mis kellaajaga ma selle kommi kirjutan! :)))

Nii et tsäuki nüüd tõesti!

levi, Toomas, 2005-08-23 16:46:07

toomas, Levi, 2005-08-23 13:57:50

Levi: Sul oleks aeg juba märgata, et kui 1942.a testamendis sisalduv nõudeõigus tähendas nõudeõigust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise suhtes, siis ON see KEHTETU selle tegemise hetkest alates. Ei J.L ega ka A.L. (seenior) saanud ega oleks saanud määrata EV-s tulevikus kehtiva õiguse olemust, tähendust ja õigsust. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole J.L 1942 sellel osal, mis puudutas nõudeõigust eelmärgitud tähenduses, mitte mingisugust õiguslikku tähendust. J.L ja A.L. astusid selles osas lihtsalt ämbrisse elik tehti ebaõigesti, et see sinna sisse pandi.

Toomas: Aga ometi oli mul kehtiva Omandireformi Aluste Seaduse raames vastavalt A.-M.K. esitatud avaldusele ja tõenditele (nagu seda kinnitas 1. veebruari õiguspärane otsus) õigus ühele osale tagastavatest Alt-Puki talu varadest.

——-

Kas sul, kui täiskasvanud inimesel on siis raske aru saada, et SELLEST EI PIISA! See oli haldusorgani seisukohalt eksitus, mis kõrvaldati.

See oleks sama, kui sind näiteks mõistetakse mingis süüdistuses õigeks, kuid hiljem see õigeksmõist tühistatakse ja asendatakse esimesega, ning siis sa väidaksid, et kuna mind tunnisttai alguses õigeks, siis ma olengi õigeksmõistetud.

levi, Toomas, 2005-08-23 16:50:30

Omandireformi Aluste Seaduse õigusruumis pole mul neid argumente ka oma õiguste kaitsmiseks vaja.

ORAS ei saa olla mingit omaette õigusruumi. Õigusruumi loob õigus.

Samuti ei saa olla olemas õigusruumi, mida lihtsalt EI OLE OLEMAS! EW aegset Õigusruumi EI OLE OLEMAS! Püüa seda ükskord aktsepteerida ning jäta fanatseerimine oma jonni õigustamiseks.

to levi, 2005-08-23 16:51:30

Kas sul, kui täiskasvanud inimesel on siis raske aru saada, et SELLEST EI PIISA! See oli haldusorgani seisukohalt eksitus, mis kõrvaldati.

See oleks sama, kui sind näiteks mõistetakse mingis süüdistuses õigeks, kuid hiljem see õigeksmõist tühistatakse ja asendatakse esimesega, ning siis sa väidaksid, et kuna mind tunnisttai alguses õigeks, siis ma olengi õigeksmõistetud.

V.L.-lt pärast 1. veebruari otsuse vastuvõtmist J.L. testamendi alusel uue menetluse alustamine oli ebaseaduslik.

to levi, 2005-08-23 16:55:19

ORAS ei saa olla mingit omaette õigusruumi. Õigusruumi loob õigus.

ORAS vastab õigusele, mis lähtub 20. mai 1990 “Eesti Vabariigi Ajutise Valitsemise Seadusest”.

See õigus ei vasta 1938. aasta Põhiseadusele, 29. märtsi 1990 Ülemnõukogu Presiidiumi Otsusele ega 20. augusti 1991 Taasiseseisvusdeklaratsioonile.

Samuti ei saa olla olemas õigusruumi, mida lihtsalt EI OLE OLEMAS! EW aegset Õigusruumi EI OLE OLEMAS! Püüa seda ükskord aktsepteerida ning jäta fanatseerimine oma jonni õigustamiseks.

See, mida Sinu järgi EI OLE OLEMAS!, on 1938. aasta ja 1992. aasta Põhiseadustele nii eraldi kui koos võetuna tuginev õigusruum, mis vastandub õigusele, mis lähtub 20. mai 1990 “Eesti Vabariigi Ajutise Valitsemise Seadusest”.

EA, 2005-08-23 16:55:32

Njah, EA 13:04, 2005-08-19 21:52:49

“Mingit tahtlikku loomist pole olemmas.
Allikas lihtsalt voolab. Elujõgi voolab. Kõik lihtsalt toimub.”

Juba sööd äsjaöeldud sõnu?
“Igaüks on enda ise loonud”...
——————————————————

Ei söö sõnu.

Igaüks on ennast ise loonud, aga tahtmatult.
See juhtub siis, kui ollakse hajameelsed.
See on nagu eksimine, kogemata.

levi, to levi, 2005-08-23 17:02:42

to levi, 2005-08-23 16:51:30

V.L.-lt pärast 1. veebruari otsuse vastuvõtmist J.L. testamendi alusel uue menetluse alustamine oli ebaseaduslik.

Sugugi mitte. Tuvastusmenetluse otsustusi võib otsuse vastuvõtnud organ ka ise tühistada, v.a. juhul, kui see on keelatud ja selleks on ette nähtud vastavasisuline (eri)menetlus.

to levi, levi, 2005-08-23 17:05:28

Kas tühistamise puhul tuleb ära näidata tühistamise alus?
14. juuni otsuses 1. veebruari otsuse tühistamise alust ära näidatud ei olnud.

levi, to levi, 2005-08-23 17:23:13

to levi, 2005-08-23 16:55:19

See, mida Sinu järgi EI OLE OLEMAS!, on 1938. aasta ja 1992. aasta Põhiseadustele nii eraldi kui koos võetuna tuginev õigusruum, mis vastandub õigusele, mis lähtub 20. mai 1990 “Eesti Vabariigi Ajutise Valitsemise Seadusest”.

Eksid. Õigusruumi ei loo üksnes põhiseadus. Samas peaksid sa väga hästi teadama, kui asja tunned ja aus oled, et su väide on stamp, mida on vaja üksnes selleks, et millegagi ennast siduda. Samas on see tegelikult täitsa tavaline poliitiline demagoogia, ehkki puhtpraktilistel kaalutlustel oli see vajalik.

Kuid me oleksime võinud end siduda kasvõi mistahes muu riigiga, kehtestades ikkagi 1992.a. PS-i (s.t. välja oleks jäänud viide 1938.a põhiseadusele) Midagi ei oleks sisuliselt muutunud. Ja mis siis oleks teistmoodi ( kui me oleks liitunud kellegagi) võrreldes 1938.a põhiseadusega. Mitte midagi ei oleks muutunud - kõik oleks kulgenud sama rada pidi. Niiet seose rõhutamine 1992.a ja 1938.a PS-i vahel ei näita meile mingit erilist seotust EW-s tol ajal kehtunud õigusruumiga. Selleks on õigusruum omandanud juba liiga erineva sisu. Selles mõttes

Muide ka 1938.a PS-i kohaldamine ei tuleks kõne alla. Miks? A sellepärast, et tänane õigusruum ei ole 1938.a PS-ile tuginev õigusruum. Veelkord: tegemist oli poliitilise otsustusega puhtpraktilistel kaalutlustel. Nii nagu mõnel võib esineda elus olukord, kus ta puhtpraktilistel kaalutlustel on sunnitud lihtsalt valetama, ehkki ta teab, et see, mida ta ütles, ei ole tegelikult õige.

to levi, levi, 2005-08-23 17:27:07

Karm õigusloogika ütleb Sinu emotsioonidest ja ideoloogilisest suunitlusest hoolimata:

1992. aasta Põhiseaduses ON! viide järjepidevusele 1938. aasta Põhiseadusega

ja Sinu savisaarlik tõlgendus, nagu 1992. aasta Põhiseaduse riik võiks olla “uus riik”, mis tekkis läbi Taasiseseisvusdeklaratsiooni, on juristile sobimatu wishful thinking.

No more comments.

levi, to levi, 2005-08-23 17:35:03

to levi, levi, 2005-08-23 17:05:28

Kas tühistamise puhul tuleb ära näidata tühistamise alus? 14. juuni otsuses 1. veebruari otsuse tühistamise alust ära näidatud ei olnud.

Kas see on siis piisav põhjus, väitmaks, et tühistamine oli ebaõige?

levi, to levi, 2005-08-23 17:49:33

to levi, levi, 2005-08-23 17:27:07

Karm õigusloogika

Õigusloogikaga ei ole siin küll mingit pistmist.

...ütleb Sinu emotsioonidest ja ideoloogilisest suunitlusest hoolimata:

<i>1992. aasta Põhiseaduses ON! viide järjepidevusele 1938. aasta Põhiseadusega

Nii on, kuid ma juba selgitasin, et see oli vajalik puhtpraktilistel kaalutlustel (muuseas ka vara välisriigilt vara tagasisaamine), mitte aga selle riigi ja õigusruumi jaoks, mis on TÄNA ja mis oli 1992.a. Seega: viide 1938.a oleks võinud 1992.a PS preambulast vabalt ka välja jääda. NB! Mitte kui midagi ei oleks muutunud, ka õigusruumi jaoks.

Sinu savisaarlik tõlgendus, nagu 1992. aasta Põhiseaduse riik võiks olla “uus riik”, mis tekkis läbi Taasiseseisvusdeklaratsiooni

Ausalt öelda, ma ei tea savisaarlikust tõlgendusest midagi. Olen täietsi sõltumatu. Kuid pean ütlema, et sellisel juhul on Savisaarel kahtlemata ka õigus.

on juristile sobimatu wishful thinking.

Kuna olen apoliitiline, siis on sinu ennustus minu kastistamiseks ja oletused wishfull thinkingust küll vett vedama läinud.

Ja mis sobimatu? Et siis iga jurist peab ennast poliitikaga siduma või; või juhinduma seaduse (PS-s märgitud vabadusõigustest ja kohustustest) asemel poliitilistest kaalutlustest ja ideloogiatest? Et ma ei tohis siis omada iseseisvat mõtlemist ja veendumust selles, mida ma õigeks pean? Ma küsiksin hoopis selle peale: kellele oma on see soov, et ma ei tohiks omada eelmainitu suhtes ‘wishful thinking’-t?

No more comments.

A just see on soovitava poliitilis-ideloogilise suunitlusega.

levi, to levi, 2005-08-23 18:45:03

to levi, levi, 2005-08-23 17:05:28

14. juuni otsuses 1. veebruari otsuse tühistamise alust ära näidatud ei olnud.

Ma tõesti seda ei tea, ega saagi teada.

Aga kena oleks, kui sa ütleksid mulle seaduse, mille alusel selline kohustus haldusorganil oli. Proovisin estlexi otsingust otsida (panin tunnussõnaks ‘põhjendatud’ ja ‘motiveeritud’ ja otsutavaks perioodiks ‘kuni 14.06.1993’), kuid mitte ükski õigusakt ei sisaldanud sellist haldusorgani kohustust (s.t. et haldusakti oleks pidanud motiveerima). Muide, otsisin nii riigiõiguse, haldusõiguse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse alt.

*

Aga kui see vastab tõele, et juba tol ajal (s.t. nii 01.02.93 ja 14.06.1993.a) tekkis mõte, et peaks olema motiveeritud, siis miks ei pöördutud kohtusse vorminõuete rikkumise pärast. Seega võib vabalt järeldada, et selline tuginemine motiveeritusele (põhjendatusele) on tekkinud hiljem. Eriti, kui arvestada Riigikohtu praktikat haldusajdes.

Ja nagu sa peaksid mõistma, saab motiveerimata jätmine olla seotud üksnes küsimusega, kas ametnik on süüdi haldusakti vormistamisel. Aga see ei puudta mitte haldusakti sisuõigusust või mitteõigsust!

levi, to levi, 2005-08-23 18:55:12

to levi, levi, 2005-08-23 17:27:07

Karm õigusloogika ütleb Sinu emotsioonidest ja ideoloogilisest suunitlusest hoolimata: 1992. aasta Põhiseaduses ON! viide järjepidevusele 1938. aasta Põhiseadusega

Ma tulin selle teema juurde uuesti tagasi põhjusel, et näidata, et see viide, millele sa viitad, on tegelikult üsna demagoogoline, kuna EI sisalda mitte midagi sellist, mis viitaks sinu poolt väidetule (to levi, 2005-08-23 16:55:19): "See, mida Sinu järgi EI OLE OLEMAS!, on 1938. aasta ja 1992. aasta Põhiseadustele nii eraldi kui koos võetuna tuginev õigusruum, mis vastandub õigusele, mis lähtub 20. mai 1990 “Eesti Vabariigi Ajutise Valitsemise Seadusest”.

A selle sinu poolt mainitud ‘vastandumise’ juurde ma tulen hiljem. Siis, kui uuesti selleks aega saan võtta.

levi, to levi, 2005-08-23 19:04:28

Oi sorri, unustasin kõige põhilisema, ja nimelt selle viite millele ‘to levi’ tugineb.

Väljavõtted 1992.a ja 1938.a PS-st:

1) Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula(!)

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse paragrahv 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.

2) 1938.a põhiseadus § 1:

“Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas”.

/ja see on kogu riigiõiguslik viide!/

levi, to levi, 2005-08-23 19:06:54

Muuseas 1992.a PS-i väljatöötamisel võeti abiks ka muude riikide PS-d, sest 1938.a oma OLI ju kõlbmatu! (kuna aeg ja õigus oli juba teine)

Ants, levi, 2005-08-23 20:01:35

Veelkord: tegemist oli poliitilise otsustusega puhtpraktilistel kaalutlustel. Nii nagu mõnel võib esineda elus olukord, kus ta puhtpraktilistel kaalutlustel on sunnitud lihtsalt valetama, ehkki ta teab, et see, mida ta ütles, ei ole tegelikult õige.

/.../

Nii on, kuid ma juba selgitasin, et see oli vajalik puhtpraktilistel kaalutlustel (muuseas ka vara välisriigilt vara tagasisaamine), mitte aga selle riigi ja õigusruumi jaoks, mis on TÄNA ja mis oli 1992.a. Seega: viide 1938.a oleks võinud 1992.a PS preambulast vabalt ka välja jääda. NB! Mitte kui midagi ei oleks muutunud, ka õigusruumi jaoks.

Restitutsioon on ainult välispoliitikas kasutatav sundvale, mille ei ole mingeid muid õiguslikke tagajärgi?

Seda tahtsidki öelda? Tõesti?

levi, Toomas, 2005-08-23 20:04:26

toomas (ukselt), levi, 2005-08-23 16:06:06

Oh oleks Omandireform ometi olemata jäänud!

Et siis selleks, et sa ei peaks oma rumalust endale tunnistama? /jälle tõmbab katte ette/

See on Raidlate ja Kamade ühine käkk!

See on üksnes sinu sisene käkk, ei kellegi muu.

Kusjuures, see näitab pigem sinu saamahimust ajendatud sallimatust inimeste ning aja ja olude paratamatu muutumise suhtes.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-23 20:06:54

Hääletasin 1992. aasta Põhiseaduse VASTU, ega TUNNUSTA tema kehtivust.

1938.a. PÕHISEADUS kehtib edasi muutmatul kujul, SEST ... on deklareeritud Eesti Vabariigi taasiseseisvumist alates 20.08.1991.a.

SAMAS...1938.a. PÕHISEADUS pole oma kehtivust kaotanud ja KEHTIB SENIAJANI.

NSVL seadused ja tema kohalolek Eestis olid ÕIGUSTÜHISED annektsiooni algusest peale.

Lugupeetud LEVI,...Sa ikka peaksid teadma, et alates 1940-1991 laiutas Eesti Vabariigi ÕIGUSRUUMIS hoopis... TÜHIMIK.

MÄRKSÕNAD: AGRESSIOON,OKUPATSIOON, ANNEKTSIOON

Saab ehk valgustatud ka neis mind huvitavates küsimustes.

Olev:))

levi, Ants, 2005-08-23 20:11:43

<i>Restitutsioon on ainult välispoliitikas kasutatav sundvale, mille ei ole mingeid muid õiguslikke tagajärgi?

Seda tahtsidki öelda? Tõesti?

———

Ei lähe liimile, Ants. :-))))))

***