Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

juut-põdrakarjus, 83333, 2005-08-22 20:44:05

Kas Numbrimees sai selle kirja kätte? Sai? Siis on kõik ju korras :o)

33338, 2005-08-22 20:48:50

nummbrimehel ja nummbrimehel on vahe nagu Lauba Aadolhvil ja Lauba Aadolhvil. isegi ükks paavsst asus selle jamapärast pühakuksáamisetéele.

juut-põdrakarjus, 33833, 2005-08-22 20:54:58

Kas Lauba Aadolhvil ja Aadolhvi laubal on kaa vahe?

M.Kohk, 2005-08-22 22:33:03

Khm-khm.
Vasakult püünele.
Mina pole süvenenud selle arutelu nüanssidesse, isegi mitte detailidesse.
Ka mitte lugenud 95% kommenaaridest.
Ja millekski, kui ma aidata ei suuda.
Ometi on mul oma arvamine, ja see on ühest küljest karm, teiselt poolelt aga mõistev.
Pole kahtlust, et Toomase lõid rivist välja need ammused miljonite virvatulukesed.
Kuid need oleks olnud ka nn väljateenimata miljonid ja ma ei usu, et nad nii tundelist natuuri kui Toomas õnnelikuks oleks teinud.
Paraku toob väljateenimata raha enamasti vaid õnnetust.
Ehk hoopis Toomast kaitsti suurema õnnetuse eest, võiks fatalistlikuult küsida.
Teisalt- kui Toomas oleks soovinud tõesti miljonär olla, siis ilma esivanemate abita, omal jõul ja mõistuse toel oleks ta meie arenevas ja segases ärikliimas ka selleks saanud, ehk isegi mitte tühipalja 60 miljoni krooni, vaid tunduvalt enama omanikuks.
Lihtsalt energia kulus valeks otstarbeks, iseenese korrastamiseks peale noid vastuolulisi signaale uuenenud ühiskonnalt.
Lihtsalt kulutatud energia läks virvatulukeste püüdmiseks.
Aga... kes meist teab, kuidas me ise reaalses sarnases situatsioonis oleks toiminud...

Aga kuigi 60 milli vähem, see-eest 60 sõpra rohkem!

33338, 2005-08-22 22:41:15

ja iga sxbra väärttus rohhkem kuj milljon.

33338, 2005-08-22 22:42:41

ülemaks kuj pärandvara, kállimaks kuj rahakóormad, tuleb mxjsstust tunnistada.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-23 00:07:11

33338, 2005-08-22 22:41:15

ja iga sxbra väärttus rohhkem kuj milljon .

Ja mis minu meelest olulisim on. :)

Rõõmsat meelt ja VALGUST Teile soovides!

Olev:)))

P.S. Ehk ikka kirjutad mullegi, kuigi olen juba oma OTSUSE langetanud ja kirjalikult vormistanud, et üht mulle armsat inimest kaitsta...kui mul tervis juhtumisi LÕPLIKULT ...hmmm..."streikima" hakkab.

Nii on,...levi .:)))

33338, 2005-08-23 07:03:24

Toomas,
üles, üles! missa jääb sinupärast pidamatta, ükks kúulaja peab ikka kohalolema.

33338, 2005-08-23 07:04:22

nxúkogudeajal vxjjs máakinos villmigi mitte näjdata kujj álla 2 vaattajaoli.

33338, 2005-08-23 07:04:44

sellepärast minndigi alati vähämalt kahekesi.

33338, 2005-08-23 07:06:07

ned viimased kommid vxjjb liigitada vilmiTÉADUSEálla.

priit kelder, 2005-08-23 08:23:31

Teema juurde...
(1)Teaduselt võibki oodata edu ning tululikkust inimestele. Selle üle mõtiskledes meenus 19. sajandi prantsuse sotsiolog ja filosoof Auguste Comte. Tema üldistas tol ajastul “moodi läinud” inimkonna ajaloolise arengu kolme stadiumi seadust. Selle kohaselt siirdub inimkond oma vaimse arengu käigus ohjeldamatu religioosse fantaasia meelevalla alt abstraktselt filosoofilisele (spekulatiivsele) maailmakäsitusele ning alles pärast seda kinnistub universumi teadusliku (positiivse) uurimise meetod.
(2) Religioon sümboliseerib inimkonna lapsepõlve, filosoofia tema noorustormakust ja alles teadus kõneleb küpse aru saavutamisest.
(3) Pisut naiivsevõitu arutluskäik prantslasel, ent siiski sümpaatiline.

33338, 2005-08-23 08:29:48

téadusest onn elus kasu vajd siis kuj tema kasutamisega on koosskxlas inimkonna vajjmne küppsus. et vxtta see, miss vaja. praégused luulu"téadused" seda nxuet ej rahulda. jääppki üle kohati toorest jxúdu ja rumalustkasutada. et me téadust jusst nimelt kuritarvitaks ning enda kahjuksrakendaks.

33338, 2005-08-23 08:30:21

aga nüüd taas najstesse. pean réedeni vasstupidama.

toomas, Kohk ja kompanii 60 isikus, 2005-08-23 08:53:26

Aitäh sõbrad, et olemas olete! :)))

toomas, Numbrimees, 2005-08-23 08:54:20

Olen TU juures teadusetegijana, mitte õpetajana, kirjas märkega “töökoht Tallinnas”.

toomas, 2005-08-23 08:55:46

Aga ärge lootkegi, et ma <b>Minu Pirita Maja Loo</i> kohta siin enam sõna ei võta!

toomas, 2005-08-23 08:57:06

Nädsa! Pirita 60 Lugu tuli segama ja ma kirjutasin <> -d valesti:

Pirita 60 Loo asemel on nüüd
Minu Pirita Maja Lugu!

Levi, Toomas, 2005-08-23 09:27:01

toomas, levi, 2005-08-22 13:46:54

1940-1991. aasta elamise osas vanemad oma lastest “lahti saada” Omandireformi järgi ei saanud, kui nad seda oleksid soovinud.

Aga miks ei saanud? Oled sa selle peale mõelnud.

Ot selles asjas on õigus mul ega mitte Sult tõendab siin juba korduvalt kõneks võetud näide:

Adolf Lauba tegi 1976. aastal testamendi oma 1940. aastal õigusvastaselt võõrandatud kinnistute kohta ("õigusvastaselt" tähendab loomulikult eeldust, et kõnealust võõrandamist ei pea omanik oma testamendi koostamisel arvesse võtma!), mille alusel pärisid pärast tema surma kõnealuse omandi tema tütred R.P. ja T.P.

Sa eksid, Toomas. Loe uuesti mu sama kommis kirjutatud märkus:

See ei ole õige, et ei saanud. Pärimisõiguses on selleks tunnustatud teeks testament, millega saab NB! üksnes seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses ‘piirata’ seadusjärgsete pärijate õigust pärida automaatselt kogu testaatori vara.

Omandireformi käigis ei saanud R.P. ja T.P. kõnealust pärandit pooles ulatuses kätte, kuna Omandireformi järgi ei saanud testaator A.L. seetõttu, et ta suri perioodil 1940-1991, oma tahte alusel “lahti saada” oma poegadest A.L.-st ja R.L.-st (kellest ta 1976. aasta testamendiga tahtis lahti saada).

Vastus üleeelmises lõigus.

Levi, Toomas, 2005-08-23 09:31:14

toomas, levi, 2005-08-22 13:58:08

Levi:Toomas, testamendiga ei saa ära võtta pärimise õigust pärimise õiguse äravõtmise formuleeringu kaudu, rääkimata pärimisõiguse (s.t. pärimissuhete õiguslik regulatsioon ja õigusharu) äravõtmisest.

Toomas: Nagu ülaltoodud näitest võib näha, osutus see Omandireformi puhul siiski võimalikuks.

—————

See ei ole tõsi, sest ülaltoodud näitega sa ju soovisid tõestada vastupidist. Sa ütlesid:

toomas, levi, 2005-08-22 13:46:54

Toomas: Omandireformi käigis ei saanud R.P. ja T.P. kõnealust pärandit pooles ulatuses kätte, kuna Omandireformi järgi ei saanud testaator A.L. seetõttu, et ta suri perioodil 1940-1991, oma tahte alusel “lahti saada” oma poegadest A.L.-st ja R.L.-st (kellest ta 1976. aasta testamendiga tahtis lahti saada)

***