Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

toomas, Hele, 2005-08-22 15:01:49

viimased päevad suurt vabadust

Maila, toomas, 2005-08-22 15:03:16

Ja kui Sa sugulastelt midagi ära võtta/välja nõuda ei tahtnud ja ka suguvõsa au on tähtis, siis oleks ammu juba pidanud selle teema ümber arutamise lõpetama.

Maila, toomas, 2005-08-22 15:06:50

"Minu Pirita maja lugu"

Maja jaoks on vaja enamat kui ainult krunti. Kuidas see äriplaan edeneb?

toomas, Maila, 2005-08-22 15:08:28

Vaat sellega ei ole ma nõus kohe küll mitte!
Siin on ühe suguvõsa au ja vara kallale tulnud mitte nad ise, vaid riik ja ametnikud, kes muidugi tahaksid kogu asja ajada “pärijate omavahelise kasuahnuse ja läbisaamatuse” arvele.

toomas, Maila, 2005-08-22 15:10:06

Noh, eks siis kui krunt käes on, paistab.

Maila, toomas, 2005-08-22 15:13:06

Siin on ühe suguvõsa au ja vara kallale tulnud mitte nad ise, vaid riik ja ametnikud, kes muidugi tahaksid kogu asja ajada “pärijate omavahelise kasuahnuse ja läbisaamatuse” arvele.

Selle põhjal, mis ma siin lugenud olen, ei ole ma selle viimasega nõus kohe kindlasti mitte.

Levi, Toomas, 2005-08-22 15:23:25

toomas, levi, 2005-08-22 14:59:41

Aga selles on Sul õigus: Tsiviilkoodeksit mul siin Lasnamäel käepärast ei ole.

Ma ei ole ju seda väitnudki.

Aga selle TsK leiad sa täiesti vabalt raamatukogust.

Ette võin sulle öelda vaid niipalju, et sa kas ei ole seda 1976.a testamenti näinudki või sa küll oled, kuid sa oled sellele andnud jällegi seadusest mittetuleneva tähenduse, või see, mida sa nägid ei olnud üldsegi testament.

Kui see 1976.a testament, millest sa räägid, oli notariaalselt tõestatud, siis võis see vabalt olla võltsitud või kui ei olnud, siis oli tegemist algusest peale kehetetu dokumendiga, mis võis vabalt kanda ka lihtsalt nimetust ‘testament’; ja kui see nn ‘testament’ ei olnudki notariaalses vormis, siis astus A.L (seenior) lihtsalt seaduse mittetundmise tõttu ämbrisse, tehes algusest peale kehtetu tehingu.

Levi, Toomas, 2005-08-22 15:27:35

Kui sa ei tea, kust seda infott kõik välja lugeda, siis võid raamatukogust küsida järgmisi raamatuid:

1)ENSV Tsiviilkoodeks. KOmmenteeritud väljaanne, 1969
2) NSVL ÜK pleenumi ja ENSV ÜK pleenumi määruste valikkogu 1960-1986

Ülejäänu peaks sõltuma juba sinust endast.

toomas, Levi, 2005-08-22 15:31:37

Sorri. Sa demagoogitsed. Võiksin Sulle öelda, et võiksid minna sellesse kohta, kus Tallinnas tehtud 1976. aasta testamente säilitatakse, aga ei ütle.
Oleme parem mõlemad omavahelise rahuolukorra säilitamiseks sel teemal veidi aega vait!

Maila, toomas, 2005-08-22 15:40:53

Kas kogu teema on nüüd sellega lõplikult lõpetatud?

Levi, Toomas, 2005-08-22 15:44:18

Demagoogitsed ikka sina:

toomas, levi, 2005-08-22 14:59:41

Ütle mulle siis parem ette, kas Eesti NSV Tsiviilkoodeks tõesti sätestab, et testamendiga ei tohi võtta seadusjärgselt pärijalt ära pärimisõigust.

Vot see on alles demagoogia. Või sa tõesti kujutad endale ette, et seaduse mõttest ei ole võimalik muidu aru saada, kui et seal peab olemas kõik, mida tohib ja mida ei tohi.

Ma mäletan isegi, et omaette lõiguna oli pärimisõiguse äravõtmist võimaldavad testamentide lubatavus eraldi kirjas.

Kehvasti mäletad. Pärimisõiguse piiramine (ehk subjektiivse pärimisõiguse äravõtmine) oli küll olemas, kuid mitte selles tähenduses nagu sa omistad A.L-le ja nagu sa väljendad.

Minu märkus selle kohta, et sa võiksid ise raamatukogust need raamatud välja otsida, ei ole sugugi demagoogia, vaid antud siatsioonis ainuõige soovitus sulle. Pealegi ei ole raamatukogu mingi suvaline koht ja kel janu sel jalad. Ma usun, et ka Lasnas on mingi raamatukogu. Niiet, kui oled asjast huvitatud, siis peaksid jalad selga võtma. Seda enam, et sa rajad suure osa väljamõeldud õigustusi just sellele 1976.a ‘testamendile’.

toomas, levi, 2005-08-22 17:09:12

Olen Rahvusraamatukogu õiguskirjanduse lugemissaalis ja loen Eesti NSV Tsiviilkoodeksi 539. paragrahvi lõiget 2:
<i>Testaator võib testamendiga ühe, mitu või kõik seadusjärgsed pärijad pärimisõigusest ilma jätta.>/i>

Levi, Sul on fuindamentaalne arutlusviga Adolf Lauba 1976. aasta testamendiga seoses:

kui Adolf Lauba taotles oma testamendiga NSVL okupatsioonivõimu saboteerimist eeldusel, et okupatsioonist hoolimata kehtib 1938. a. Põhiseadus, siis ei olnud talle Tsiviilkoodeks muud kui Balti Eraseaduse (Eesti Vabariigi “Tsiviilkoodeksi”) ebaseaduslik vormikitsendus, mille sisu üle ei tulnud tal üldse mitte midagi juurdlema hakata.

Tema testamendi puhul pidi olema ainult täidetud klausel “testament peab olema kooskõlas testamendi ajal kehtinud seaduse nõuetega” niihästi 1938. aasta Põhiseaduse järgi (Balti Eraseaduse nõuded) kui ka (igaks juhuks) NSV Liidu okupatsioonivõimu seaduste järgi (Eesti NSV Tsiviilkoodeksi p 539 l 2).

Side lõpp siit arvutist.

Suundun kella kuue Pühale Missale.

33338, 2005-08-22 19:01:49

nagu püha vajkkus on siin máadvxtt. pajstab et olete asjad sellgeksaand. ehhki kxjkk osalised ej taha rahalugemisest lóobuda.
ise olen sell nädalal rasskelt xjvatud ja ehhk vxtab nädala vxj rohhkemgi kuj kxjkk tükid kokkukogun ja minngi ajnult múlle enndale pildi kokkusead. eks siis küsin vajadusel täpsustuseks vel Tóomalt üle.
aga praégusest tegelen pissteliselt múuga.

33338, 2005-08-22 19:02:46

> ajnult múlle enndale arusáadava pildi

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-22 19:18:25

Hea Levi! Mida mina ootan teaduselt...antud juhul õigusteaduselt?

Ma kavatsen kogu oma vara pärandada oma pojale, kes lahkus siitilmast 27.11.2003, aga tegelikult PEAB selle pärima tema ema...kes materiaalsete raskuste käes tegelikult vaevleb ja millist nähtust MA EI TAHA ENAM NÄHA.

MÕISTAD???

Kui mõistad, siis palun kirjuta...loomulikult saan aru, et Su nõuanne poleks mingil juhul heategevus, kuid materiaalset hüvitust nõuande eest mul Sulle pakkuda ei ole.

Mida ma peaksin tegema...hää Levi?

Rõõmsat meelt ja VALGUST TEILE KÕIGILE soovides!

Olev:)))

33338, 2005-08-22 19:27:30

Olevi küsimusega tekkis kohe 2 küsimust:
1) kass on vxjmalik pärandada surrnule, kuj tema surrm on téada?
2) kass on vxjmalik pärandada surrnule, kuj tema surrm POLE (veel) téada? mis saab siis pärimiskirjaga kuj se surrm välljatuleb? kas pärimisxjjgus lähäb surrnukaúdu suguluslíinim'ööda edasi?

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-22 19:29:46

33338, 2005-08-22 19:27:30

JAH.

juut-põdrakarjus, 2005-08-22 19:55:00

33338, 2005-08-22 19:27:30

Kui testament on tehtud enne pärija surma, siis pole mingit probleemi, aga teadlikult surnu nimele vist testamenti ikka teha ei tohi, sest surnu pole isik.

33338, 2005-08-22 20:20:22

Toomas,
kuna oled juba misstand, anna téada kuss ja kellena sa nädalapärast akkad nóori ja ló.lle píinama? kas séekorrd juba PROHV"ESSORINA ja TU’s vxj ...?

nääd ise kuhu mejje koogutamine läänä keelte°ees on viind - UT (ja Enndel) üttleb et TU=UT. ehk 19=91.

33338, 2005-08-22 20:22:35

ja arrvavad et kuj 33338'asemel kirjutavad ümmbrikule 83333, sis ma saan selle tinngimatta kättä!

***