Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

33338, 2005-08-20 19:10:57

asja teeb aga uvitavaks see et Kalxm"aal jäävad suksid éllu, akadèemikud surevad aga küllma ja nä.llga.

33338, 2005-08-20 19:12:03

mikks? sest suksid on TÉADLASED!!! akadèemikud ej tea tegelikust elust aga sittagi.

elu väljaspool TV-d, 2005-08-20 20:09:01

_asja teeb aga uvitavaks see et Kalxm"aal jäävad suksid éllu, akadèemikud surevad aga küllma ja nä.llga._

Kui ma sellest inimkeelt meenutavast pudrust õigesti aru sain, siis hinnatakse siin ellujäämise võimet.

Sis tuleb mainida, et mikroobid teevad nii suksidele kui akateemikutele pika puuga ära.

Numbrimees loomulikult ka, sest propageerib tarakani eluviisi ja tarakani juba kirrvega ei püia.

33338, 2005-08-20 20:12:32

ei püia > ej püjja

tsukts, 2005-08-20 20:17:26

elu väljaspool TV-d, 2005-08-20 20:09:01

Sa ära unista ka kameeleone. On teilgi hea võimalus ellu jääda.

33338, 2005-08-20 20:17:47

russid ävitvad oma keeltt - igr"okk ehk männgur on nejjl nüüd KEJJMER.

tsukts, 2005-08-20 20:19:01

Uups... näpp trikkis, mis meeles mõlkus... tegelt tahtsin olla viisakas ja nni asemel tth kirjutada :o)

Njah, Hele 01:15, 2005-08-20 21:16:13

"Kesse seda ütles, et ei suuda? Enn Kasaku teooria kohaselt just niiviisi see kogemine Tal käibki, et lollolemise kogemiseks loob Ta lolli inimese"

Kui hädasti kogemiseks vahendajaid vajab, siis ta ise küll ei suuda. Vahendatud kogemus on alati kehvem kui originaal...

Njah, 33338 19:10, 2005-08-20 21:40:32

"asja teeb aga uvitavaks see et Kalxm"aal jäävad suksid éllu, akadèemikud surevad aga küllma ja nä.llga.
mikks? sest suksid on TÉADLASED!!! akadèemikud ej tea tegelikust elust aga sittagi
"

No egas kohalikes oludes ellujäämisoskus veel kellestki teadlast tee. Siis oleks ka paljud prügikollid Nobeli laureaadid.

See oli sovetlik komme igasuguseid ametinimetusi ilustades kõiki -teadlasteks ja -insenerideks ringi nimetada...

Hele, Njah, 2005-08-20 21:42:29

Njah, Hele 01:15, 2005-08-20 21:16:13
Kui hädasti kogemiseks vahendajaid vajab, siis ta ise küll ei suuda. Vahendatud kogemus on alati kehvem kui originaal...

See kogemus ongi originaal. Ennast lollina tundev inime ongi see osa Jumalast, millega Jumal lollolemist kogeb.

toomas, Maila, 2005-08-20 21:44:09

Maila:
Ametniku ütlus, et kui te testamenti sisse ei anna, siis A.L. pärib 1/3, ei ole ei ähvardus ega sundimine, vaid avaldust arvestades olekski võinud nii juhtuda.

Aga see oleks varanduslikult olnud ju probleem ainult V.L. jaoks, mitte minu jaoks - mina oleksin oma sel juhul tagastatavast “40 miljonist” 1. veebruari otsuse “60 miljoni” asemel Vanaema tahtele vastava maja Piritale kindlasti ehitada suutnud. Nüüd aga jäin täiesti kõigest ilma.

Täna marju korjates ning metsas ja rannas uitades mõtlesin hoolega järele, et eile kirjutasin siia tegelikult ühe väga olulise, mõnes mõttes vabastava fraasi. Kordan seda uuesti ja rasvaselt:

Ma ütlen siinkohal Pirita 60 Loo kohta kokkuvõtteks.

Minu jaoks ei olnud Omandireform õnnemäng “Kas saab või ei saa!” (Maila), vaid ebameeldiv asjaajamine, millesse minu suguvõsa oma isiklikel motiividel oli mind kaasa tõmmanud (vanaema viimne tahe, V.L. soov ajada tagastamisega “Laubade suguvõsa au asja”, Adolf Lauba kunagised soovid mitte tunnustada okupatsioone jne.).

Ma ei suutnud tollal olla oma suguvõsa soovidest nii sõltumatu, et ma oleksin suutnud järgida oma isiklikku tahet ja asi katkestada.

Miks ikkagi ei oleks V.L. võinud pärast seda, kui Elvi Lauk oli oma ähvarduse teinud, sellega leppida, et A.L. saab oma miljonid. Miks minu ohverdamine oli talle vastuvõetavam valik. Kas see läks tõesti rohkem kokku Juhan Lauba tahtega, mida ta nii veendunult taga ajas? Alguses, kui veel ORASt järgiti ja 1942. aasta testamenti V.L. käest vastu ei võetud, ütles ta mulle: “Papa testament realiseerus niikuinii - meie isa võttis ju talu kohe üle”. Ja nüüd kui ORASt enam ei järgitud ja 1942. aasta testamenti sisse andma ärgitati, seda juttu ei olnud enam kuskil ja nagu hiljem selgus, pidasid V.L. ja V.A. testamendi sisseandmist lausa enesestmõistetavuseks ja minu rahulolematust olukorraga minu psüühilise haigusega seotud probleemiks. Mnjaa...

Ja mulle tuli metsas ette veel ka see oluline seik:
esimese kohtussepöördumise jätsin ma katki jälle uuesti Elvi Lauki otsese vahelesegamise tõttu:

ma kirjutasin, et üks põhjus, miks ma enne kohtuistungit avalduse tagasi võtsin, oli suguvõsa sees talumatult kõrgele kruvinud pinged minu kohtusseminemise pärast.

Need tekkisid seepärast, et minu taotlusest oli töökoha kaudu saanud teada Elvi Lauk, kes seepeale helistas V.L.-le ja olevat talle öelnud - nagu V.L. minu lähisugulastele edasi ütles - et mina lähen kohtusse V.L. ja V.A. vastu (mida mul tõesti kavas ei olnud!).

bparrannnddusss, 2005-08-20 21:44:37

ei püia > ej püjja > püüa

bparrannnddusss barandus,, 2005-08-20 21:46:21

ei püia > ej püjja > püüa > eij büüa

toomas, Maila, 2005-08-20 21:56:51

On Sul kordagi olnud mõistmist ja empaatiatunnet Elvi Laugu suhtes? Tead Sa mist tast on saanud? Oled Sa mõelnud, et võibolla tema oli madalapalgaline ametnik, kes võis kaotada oma tervise miljonite lootusest pimestatud reaalsustunde kaotanud pärijate kemplemises.

Ühena esimestest asjadest pärast seda kui ma mõne aasta pärast 1993. aasta märtsi sündmusi oma haigusest veidi kosuma hakkasin, kirjutasin Elvi Laukile kirja, milles oli kirjas, et ma olen talle isiklikult asjad andeks andnud, kuna ta oli selles loos ka ise sundseisus (täpselt kirja sisu ei mäleta). Andsin selle kirja talle isiklikult üle. Ta mäletas veel Pirita lugu ja sellega seotud segadusi umbkaudu.

toomas, Njah, 2005-08-20 21:57:49

Aitäh kahe akna soovituse eest.

toomas, 2005-08-20 22:08:11

Keegi äkki mäletab delfist minu kahe aasta tagust Kollase Ämbriga suvilas marjul käimist ja Ülemise Mustsõstra otsimist.

Raporteerin, et täna oli ämber sama, aga põõsas, millelt toona Ülemise Mustsõstra noppisin, sel aastal ei kandnud.

—-

Ja nende kahe marjulkäigu vahele jääb siis see areng, et ma Pirita 60 Loost saan rääkida mitte enam ainult valimatu sõimuna tshehhi keeles, vaid arutades konkreetseid asjaolusid ning nende tähendusi.

Selle eest, et nii on läinud, olen tõesti väga tänulik!

toomas, Maila, 2005-08-20 22:11:09

See oli kindlasti väga õige tegu,
et seal lõpparve tegid.

idee fix, 2005-08-20 22:19:27

kes seepeale helistas V.L.-le ja olevat talle öelnud - nagu V.L. minu lähisugulastele edasi ütles - et mina lähen kohtusse V.L. ja V.A. vastu (mida mul tõesti kavas ei olnud!).

Ja mis sul siis kavas oli?

toomas, 2005-08-20 22:21:37

Nõuda riigilt kompensatsiooni.

idee fix, 2005-08-20 22:22:28

Mis see riik asjasse puutus?

***