Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

toomas, Maila, 2005-08-19 21:44:26

Viga oli, et ta oli unustatud kokkulepetesse kaasamast ning kahjuks ei võtnud te kuulda ka ametnike soovitust temaga ise kohvikus kokku leppida.

Ei. A.L.-ga püüti ühendust võtta, aga temaga ei saadud kontakti.

Njah, EA 13:01, 2005-08-19 21:44:32

"Oota miljon aastat, siis näed :)))
Aga mitte purgis, vaid meres:)
"

Miljard aastat on vähe reaalsem aeg elutekkeks.

Võta tervik - olemine ja olematus. Olemine on vaid pool, õigemini väike osa.

Olemine tuleb ju olematusest, allikast, kõige allikast

Olematus on ju olemise puudumine, mitte vastupidi...

toomas, Maila, 2005-08-19 21:51:15

Ametnikud ilmselt oleksid lähtuvalt avaldusest pidanud nõudma talt täiendavaid dokumente ning kuni nende esitamiseni või avalduse tagasivõtmiseni ei oleks saanud õigustatud subjektiks tunnistamise otsust kinnistu suhtes vastu võtta.

—-

Kuna ORAS ei räägi midagi endise omaniku laste pärijatest vaid nimetab konkreetselt, kellel on õigus maid tagasi taotleda, siis minu loogika ütleb ka, et nõukogudeaegse testamendiga pärimisõigusest ilma jätmine ei tule ORAS puhul arvesse.

Need on suhteliselt keerulised ja vastuolulised küsimused tõesti. Minu arust peaks minu seisukohad olema kaitstavad, kuid nende lahtikirjutamine siin kommentaariumis läheks ehk pikale. (Vähemalt just nüüd praegu.)

toomas, 2005-08-19 21:52:09

Soovin kõigile head ööd!

Njah, EA 13:04, 2005-08-19 21:52:49

"Mingit tahtlikku loomist pole olemmas.
Allikas lihtsalt voolab. Elujõgi voolab. Kõik lihtsalt toimub.
"

Juba sööd äsjaöeldud sõnu?
Igaüks on enda ise loonud”...

levi, Toomas, 2005-08-19 21:58:13

toomas, levi, 2005-08-19 14:40:19

Nagu sinagi, Levi, ei saanud ka mina ühel hetkel enam üldse aru, MIKS nägi ta 1976. aastal tegelikult vaeva sellise testamendi koostamisega või miks oli 1942. aasta testament/kohtuotsus nii keeruliselt formuleeritud ja eraldi kohtuotsusena vormistatud.

Väga vabalt võib see olla su tõesugemetega fantaasia.

Näitlikustan. Oletame, et sa oled kohusetundlik kodanik. Kõnnid tänaval, järsku märkad, et üks poiss rüseleb eemal ühe vanainimesega. Jooksed kohusetunde ajel vanainimesele appi. Jõuad lähemale, poiss märkab sind ja jookseb minema. Vanainimene kukub maha ja hakkab valust oigama. Küsid: mis viga on, kust valutab, mis ära võeti või tehti jne? Ta vastab vaid, et võttis leiva, võttis leiva ja ......Rohkem ei vasta, vaid oigab edasi. Järsku märkad, et vanainimese käed on verised. Pähe turgatab mõte, et nähtavasti poiss vigastas vanainimest. Sa võtad taskust kiiresti mobiili, helistad politseisse ja kiirabisse. Politsei ja kiirabi jõuavad kohale enam-vähem ühel ajal. Kiirabitöötaja uurib vanainimest, sina selgitad samal ajal politseile sündmuste ja poisi väliskirjeldust....Üks politseinik on kiirabitöötajate juures, kes tegelevad vanainimesega... Kiirabitöötajad tõstavad vanainimese kiirabiautosse ja nad sõidavad ära. Kui sa oled politseinikule andnud ka enda andmed, sõidavad nad minema – selles suunas, kuhupoole poiss jooksis....Sa kõnnid edasi.

Järgmisel päeval jalutad sama marsruuti. Oled juba mõne kvartali jagu kõndinud, kui järsku märkad, et eemal ühe maja juures loobib üks poiss midagi vastu seina. Mõtled automaatselt: näe, laps mängib palli. Lähed mööda teed, mis sellesama maja kõrvalt mööda suundub, edasi. Majale lähenedes märkad, et see poiss, kes midagi vastu seina viskab, on kangesti sarnane selle poisiga, kes vanainimesega rüseles. Lähed ligi, poiss lõpetab loopimise, küsid ta käest, kas ta oli seesama, kes ühe vanainimesele viga tegi. Samas märkad, et poiss hoiab käes mingit imeliku ümara kujuga asja, millel palju teravad nukke (meenutab meremiini kuju, kuid on läbimõõduga ca.5 cm).Palli põle kuskil. Märkad poisi kätel ja riietel verd, mis on juba pisut hüübinud, aga siiski veel küllaltki värske olemisega. Pähe turgatab mõte, et poiss vigastas vanainimest ja kätel on vanainimese veri. Küsid uuesti. Poiss ei vasta. Poiss paneb jooksu. Sina järele, püüad ta kinni. Helistad politseisse, kes ta endaga kaasa võtab. Sa lähed minema. Kodus räägid loo ka lähedastele, pakkudes võimalikke variante. Sulle tundub olevat võimalik, et poiss tahtis vanainimeselt midagi jõuga ära võtta, mistõttu ta teda vigastaski. Või et tungis muul põhjusel kallale ja vigastas teda või isegi ennast. Teed mitmeid oletusi, kuid kuidagi ei saa lahti mõttest, et poiss vigastas vanainimest. Su oletused põhinevad su teadmistele kuuldud juttudest, loetud raamatutest, nähtud filmidest jne. Lased mõttes läbi kõikvõimalikud kõik sarnased sündmused, millest oled kuulunud, lugenud või filmides näinud.
Saad kutse uurija juurde. Lähed. Uurija juures seletad, mida sa nägid ja mida arvad, mis juhtus. Räägid ka verest kätel ja riietel. Küsid uurija käest, kas tal on juba teada, mis ja miks juhtus ning miks veri oli....Uurija vastab, et praegu on veel vara järeldusi teha. Mõtled, et mis siin nii keerulist on, kõik on ju lihtne – fakt on, et poiss tungis vanainimesele kallale ja vigastas teda. Ilmselt ka midagi ära võttes. Mõtled: no on alles lapsed, täitsa julmaks on see elu läinud, kindlasti kasvatamatu laps. Tõuseb viha, mis seguneb kurbusega - tõiga suhtes, miks elu üldse selline on. Mõtled veelkord sellele seigale ja järeldusetele. Rohkem sind uurija juurde ei kutsuta.
Ühel heal päeval saad kutse kohtusse. Poisi süütegu arutatakse kohtus. Sind on kutsutud tunnistajana. Oled kohtusaalis. Loetakse ette süüdistus, millest selgub muuhulgas ka asjaolu, et poisi ja vanainimese vahel tekkis rüselus seetõttu, et vanainimene hakkas poisile vastu, kui poiss üritas tühjenda vanainimese kotti ja ta käest väljavõetud toiduaineid jõuga tagasi saada. Saad teada, et poiss oli varastanud vanainimeselt ühe leiva. Sind nähes pani poiss jooksu. Vanainimesel kehavigastusi ei olnud, ka poisil mitte. Rohkem sa midagi uut teada ei saa. Sa annad oma tunnistuse, räägid ka verest kätel ja riietel...Teised seda vere lool ei peatu. Poiss tunnistatakse süüdi......Kohtuistung kuulutatakse lõppenuks. Sa lähed koju. Koduteel meenub sulle mingi imeliku asjaga mängiv poiss, loopides seda midagi vastu seina, ning poisi ja vanainimese kätel ja riietel olev veri. Kogu see asi – eriti veri - jääb su südame peale kripeldama ja ei anna sulle rahu....sellest ei räägitud kohtusaalis üldse! Arutad asja paari oma tuttavaga, kes pakuvad sulle oma variante sinu poolt nähtud asjaolude kohtus mittemainimise osas....Pakutakse küll seda, et keegi mätsis midagi kinni, uurijale ja kohtunikule oli makstud, kõik mängisid üksteisega kokku, ka prokurör. Üks tuttavatest ütleb, et ah, teada värk, teine kiidab takka... Aga sulle tuleb jälle meelde poiss, kes mängis...su südamele jääb ka nähtud vere mõistatus kripeldama, ehkki sa ei välista tuttavate versioone...

Njah, EA 15:29, 2005-08-19 22:10:44

"Olemasolu ei põhjusta ainult teadlik soovimine, vaid nälg, janu, himu. See on ebateadlik eluspüsimise instinkt"

Ega Sa juhtumisi eluspüsimist elu tekkimisega segi aja?

Võtta mikroskoop ja vaadata tundide ja päevade kaupa, kuidas mikroobid, viirused, bakterid ja rakud üksteist tapavad, tapavad ja tapavad.
Ja siis mõtiskleda selle üle.
Ning püüdke seda seostada Jumala armastuse ja loominguga

Jumal ise olla meid ja neid selliseks loonud. Niiet seosta sellega...

Maila, toomas, 2005-08-19 22:13:55

ikkagi hoopis see, et mult ei võetud seadusvastaselt A.L. probleemi lahendamiseks vastu 1976. aasta testamenti.

Testamendi notariaalse koopia oleks saanud saata tähitud postiga, oodata otsus ära ja vaidlustada see kohtus. Kohtus oleks siis vist selgunud, et kuna ORAS nimetab konkreetselt, kes võivad olla tagastamise subjektid ja ei nimeta omaniku laste pärijaid ega testamente, siis oleks otsus arvatavasti jõusse jäetud. Mingi lootus oleks olnud ehk A.L. subjektiks kuulutamise tühistamise nõudmisel avaldusele lisatud dokumentide nõuetele mittevastavuse tõttu.

Ma arvan, kui Sa esitad täna kohtusse hagi kahjunõudega ametnike 1993.a. oletatavate ähvarduste ja seaduserikkumiste alusel, siis ähvardusi Sul ei õnnestu tõestada, kuna ametniku tegutsemine oli üsna ootuspärane. Ka ei õnnestu Sul tõestada, et testamenti sunniti vägisi sisse andma. Selle eest, et 13 aastat tagasi vastu võetud ekslik otsus (1.veebr.) rikkus Su tervise, vaevalt et õnnestub kompensatsiooni saada. Ja ekslik see oli võttes arvesse, et A.L. oli esitanud avalduse Pirita talu tagastamisele.

Maila, toomas, 2005-08-19 22:16:44

Ametniku ütlus, et kui te testamenti sisse ei anna, siis A.L. pärib 1/3, ei ole ei ähvardus ega sundimine, vaid avaldust arvestades olekski võinud nii juhtuda.

levi, Toomas, 2005-08-19 22:23:32

toomas, levi, 2005-08-19 14:40:19

Siin ei proovinud ma mitte niivõrd näidata oma teadmisi juurast (mis mul asjahuvilisena pole muidugi mitte süstemaatilised!), vaid oma mitu aastat kestnud detektiivitöö tulemusi Adolf Lauba poolt koostatud 1942. aasta ja 1976. aasta dokumendi tegeliku tähenduse lahtimuukimisel.

Kui nii, siis püüa aru saada, et nende tegelik õiguslik tähendus saab selguda reaalselt (e. tegelikult) üksnes õiguse abil. Praegu, nagu näib, sa tuletad nende tegeliku tähenduse ühelt poolt osaliselt õiguse, mida sa ei hästi tunne, iseseisva interpreteerimise läbi, ning teiselt poolt ideoloogiliste eelistuse kaasabil. Siit võivad tekkida absurdsed järeldused. Toomas, on väga oluline, et sa seda mõistaksid.

Inimene võib uurida seda ja teist, aga kui ta ei uuri teadmistepõhiselt ja erapoolikult, siis on üsna reaalne võimalus, et tal võib jääda midagi kahe silma vahele. Asja uurimine saab olla üksnes siis tulemuslik (kasvõi oletatavaltki perspektiivne), kui on olemas alus elik pidepunkt, mille läbi asjaolude olemasolu või uuritavate asjaolude vastavust või kvaliteeti saab üldse hinnata. Teisisõnu: õige lahenduse tuvastamiseks on vaja võrreldavat ja alust elik pidepunkti, millele toetutakse ja mis on eelduslikult õige (mida aktsepteeritakse õigena). Nii on näiteks suhestamise läbi võimalik kontrollida faktiliste asjaolude vastavust õigusele (nt. mingile seadusesättele). Järgmine etapp võrreldava vastavuse ja sobivuse väljaselgitamisel tunnustatud pidepunktiga on, kui seda tehakse teatud kontrollmehhanismide abil. Sellist sobivuse kindlakstegemise vahendit on mõttekas kasutada, eriti, kui tegemist on kaaluka ja mitte eriti üheselt või vaieldava küsimusega, mille suhtes langetati selline otsus, millega ei nõustutud. Eri valdkondades on erinevaid ‚kontrollmehhanisme’. Õiguse valdkonnas võib nendeks olla näiteks teatud institutsioonid, erinevad komisjonid ja kohtud jt.

33338, 2005-08-19 22:41:25

kujdas Toomas tahi pärandaja tahetrikku, oleks palju sellgemolld kuj Toomas oleks esitand ükkstejse järäl vajjd txjkku. kess millal mida tegi, mis sääl sejjsis, miss séllajal kehhtis, miss millal muuttus jne. kuna aga kohe allgul akkas kubisema tunndelistest innangutest, sis ma ka lóobusin selle Vatikani testamendi jällgimisest.

Njah, toomas 20:47, 2005-08-19 22:43:19

"tõesti üliebamugav on kogu aeg meeles pidada, kuhu järg jäi, ja sinna mälu järgi tagasi minna"

Selle vastu aitab hästi kui hoida korraga lahti 2 lehte. Ühest loed järge ja teises saadad komme. Nii on ka lihtsam tsitaate kopipasteda ega pea üht mõnikord üsnagi pikka lehte pidevalt üles-alla kerima.

/Mailale niipalju, et kas saaks seda suurt valget lehe algusest kõrvaldada. Praegu peab tihti lehe täpselt poole peale kerima, enne kui esimene elumärk vastu tuleb./

Muidugi, võib-olla peab see justnimelt olema distsiplineeriv vahend, et “ärge järjest vanemaid komme kommenteerige, ilma et te vaataks, mis konteksti teie komm täpselt satub”

Sry, aga kuna ma siin hommikust õhtuni ei passi, on ka suht vanade kommide hilisem kommimine paratamatu ega saa alati arvestada, milleni vaidluste kontekst teistel juba arenenud on.

Lisaks võib mind reageerima panna mõne väljaöeldu suhtestumine vaidluse üldkontekstist erineva, kuid samuti olulise kontekstiga. Reeglina ma lisan enne vastust tsitaadi, millele mõttele reageerisin ja reaktsioon käib vastava tsitaadi kohta. Mõnikord vaidluste üldkonteksti arvestades, mõnikord mitte...

Hele, Njah, 2005-08-20 01:15:05

Njah, Hele 11:16, 2005-08-19 21:06:06

Kole imelik värk selle jumalaga: olla teine kõik maailmas oleva valmis tennu, kuid sellist piskut nagu tehtut ennast kogeda/taibata ei suuda.

Kesse seda ütles, et ei suuda? Enn Kasaku teooria kohaselt just niiviisi see kogemine Tal käibki, et lollolemise kogemiseks loob Ta lolli inimese.

toomas, 2005-08-20 07:15:17

Ma ütlen siinkohal Pirita 60 Loo kohta kokkuvõtteks.

Minu jaoks ei olnud Omandireform õnnemäng “Kas saab või ei saa!” (Maila), vaid ebameeldiv asjaajamine, millesse minu suguvõsa oma isiklikel motiividel oli mind kaasa tõmmanud (vanaema viimne tahe, V.L. soov ajada tagastamisega “Laubade suguvõsa au asja”, Adolf Lauba kunagised soovid mitte tunnustada okupatsioone jne.).

Ma ei suutnud tollal olla oma suguvõsa soovidest nii sõltumatu, et ma oleksin suutnud järgida oma isiklikku tahet ja asi katkestada.

Minu põhiline etteheide Eesti Vabariigile on, et ta mind kui oma kodanikku minu suguvõsa väga suurte eetiliste ambitsioonide eest ei kaitsnud.

Maila, toomas, 2005-08-20 07:19:48

levi
Praegu, nagu näib, sa tuletad nende tegeliku tähenduse ühelt poolt osaliselt õiguse, mida sa ei hästi tunne, iseseisva interpreteerimise läbi, ning teiselt poolt ideoloogiliste eelistuse kaasabil.

Erinevalt levist mina ei arva, et Sa oleks testamentidest valesti aru saanud. Lihtsalt 1992.-93.a. katse omandireformi käigus testamentidega mängida (kord esitan ühe, kord teise, vastavalt soovile) ebaõnnestus, kuna ei piisanud tol hetkel ei advokaadi teadmisi ega külma närvi.

Maila, toomas, 2005-08-20 07:23:05

Minu põhiline etteheide Eesti Vabariigile on, et ta mind kui oma kodanikku minu suguvõsa väga suurte eetiliste ambitsioonide eest ei kaitsnud.

Ja nii tulebki välja, et tegemist oli pärijate omavahelise kokkupõrkega, mille tagajärgede eest Sa süüdistad ametnikke ja riiki.

toomas, 2005-08-20 07:27:27

Ametnikele panen ma süüks nende seadust rikkuvat käitumise 1993. aasta märtsis.

Riik ei ole süüdi õiguse tasandil, vaid filosoofilises mõttes.

toomas, 2005-08-20 07:30:21

Lihtsalt 1992.-93.a. katse omandireformi käigus testamentidega mängida (kord esitan ühe, kord teise, vastavalt soovile) ebaõnnestus, kuna ei piisanud tol hetkel ei advokaadi teadmisi ega külma närvi.

V.L. see testamentidega mängimine ju õnnestus:
ta sai oma vara tagastatud.

Mina isiklikult testamentidega ei mänginud.

toomas, 2005-08-20 07:32:17

Nii et Pirita 60 Lugu on lõppkokkuvõttes ikkagi küsimus oma suguvõsa liikmeks - eestlaseks - olemise taagast, mis on mulle liiga ränk koorem.

toomas, Maila, 2005-08-20 07:35:19

Ja nii tulebki välja, et tegemist oli pärijate omavahelise kokkupõrkega, mille tagajärgede eest Sa süüdistad ametnikke ja riiki.

Ametnikel oli Omandireformis tõesti kõigil eeldus, et pärijad konkureerivad omavahel (kuna “on saama peal väljas”). Meie suguvõsas kindlasti see konkureerimine Pirita 60 Loo juures puudus (kui välja arvata A.L., kes aga oli 1976. aasta testamendiga omandisuhete osas suguvõsast välja arvatud).

***