Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

toomas, 2005-08-19 09:47:31

Teine lugu on Pirita talu omamisega ja siin tulebki sisse see suur “käkk”, mille Adolf Lauba oma isa 1942. aasta ja iseenda 1976. aasta testamendi “Saksa ja Nõukogude okupatsiooni juriidiliselt saboteeriva” vormistamisega keeras.

Seaduse järgi defineerib kinnisvara omamise vastav kanne kõnealuse kinnisvaraomandi kohta kinnistusraamatus, kuid ühel juhul - pärimise korral - tekib kinnisvaraomand ka ilma kinnistusraamatusse kannet tegemata: pärija on põhimõtteliselt oma kinnisvara omanik pärimise hetkest, ehkki ta oma vara käsutada (nt. müüa) saab alles pärast seda, kui ta on üldjuhul nõutava kande kinnistusraamatusse siiski teinud.

Adolf Lauba “juriidiline sabotaazh” selle põhimõtte ära kasutamises 1942. ja 1976. aastal seisiski.

Nii hästi Juhan Lauba talu kui ka Adolf Lauba enda kinnisvarad olid 1940. aastal võõrandatud, kuid seda ei tehtud mitte Eesti Vabariigi 1938. aasta Põhiseaduse ja koos temaga kehtinud seaduste (Eesti Vabariigi Õiguskorra) kohaselt, vaid 17. juunil 1940 Eesti okupeerinud Nõukogude võimu sunni all (pole tähtis missuguste seaduste alusel täpselt).

Selline 1938. aasta Õiguskorra vastane akt oli ka maa natsionaliseerimine ?20. juulil 1940, mille tulemusel kehtivatelt kinnistusraamatutelt võeti maa omanikke määratlev õigusjõud ja nad kuulutati selle asemel selles osas lihtsalt arhiivimaterjaliks.

Adolf Lauba, kaval nagu ta oli, lähtus aga eeldusest, et 17. juuni 1940 okupatsiooni tõttu on see kinnistusraamatute arhiivimaterjaliks kuulutamine õigustühine ja nad on ka 1942. aastal ja 1976. aastal ikka samamoodi õigusjõus kui enne 17. juunit 1940.

Nüüd: neisse kannete tegemine on 1942. aasta ja 1976. aasta okupatsiooni tingimustes võimatu. Jah. Aga: pärimise puhul tekib kinnisomand ju ka ilma kinnistusraamatusse kannet tegemata ainult pärimise fakti olemasolu tõttu!

Ja nõnda vormistaski Adolf Lauba:

-1942. aasta Saksa okupatsiooni tingimustes oma isa Juhan Lauba testamendi-kohtuotsuse (,millega Tallinna II Jaoskonnakohtunik kuulutab kõnealuse testamendi pärast Juhan Lauba surma sic! “seaduse jõusse astunud” olevaks)
= 1942. aastal sai Alt-Puki talu omanikuks vastavalt kuni 17. juunini 1940 kehtinud (ja Adolf Lauba interpretatsioonis üha edasi kehtivale seadusandlusele) J.Lauba pärija Voldemar Lauba

- 1976. aasta Nõukogude okupatsiooni tingimustes iseenda testamendi
= 1976. aastal said Adolf Lauba üle Eesti laiali paikneva kinnisvara omanikeks võrdses jaotuses tema tütred R.P. ja T.P.

Tõesti, ei 1942. aastal V.L. ega 1976. aastal R.P. ja T.P. oma omandit käsutada (nt. ära müüa) ei saanud, sest (arhiivis asuvatesse) kinnistusraamatutesse nende kui omanike kohta kannete tegemine oli okupatsioonivõimu poolt “ajutiselt” takistatud, kuid omanikuks V.L., R.P. ja T.P. olid saanud.

33338, 2005-08-19 09:52:02

aga mull onn ikka kuradi ää meel et Sankta Sedes seda raha ej saand. töö edeneb kohe nxnna ässti et ajhhtun täna tunnikese varem ära.

toomas, 2005-08-19 10:03:56

Adolf Lauba loogika oli ka lähtekohaks V.L.-le ja V.A.-le kui nad 1991. aastal läksid 1942. aasta testamenti (mis vastavalt Omandireformi Aluste seadusele ei kehti!) kui talu tagastamise protsessi lähtedokumenti ametiasutustesse sisse andma.

1942. aasta testamenti keelduti vastu võtmast.

Nüüd (tuginen V.L. juttudele, nii nagu ta neid mulle rääkis, ega muuda tema naiivjuriidilist terminoloogiat!) tegid V.L. ja V.A. kindlaks, kes on Pirita talu omanikud pärast nende isa V.L. surma 1952. aastal:

-1952:
J.L./=V.L. lesk/ ja B.L., V.A., V.L. /=V.L. lapsed/

-1976: lesk J.L. sureb:
B.L., V.A., V.L.

-1991: B.L. saadab Austraaliast notariaalse kinkelepingu oma taluosa kinkimisest V.L.-le ja V.A.-le võrdses mõttelises mahus:
V.A., V.L.

Ja nüüd tuleb V.A. ja V.L. zhest A.-M. K.-le:

V.A. ja V.L. otsustavad “jagada Pirita talu pooleks A.-M. K.-ga” ja selleks koostavad kolme peale ühise tagastamisavalduse, võtavad sellele pidulikult A.-M. K. allkirja ja esitavad avalduse Tallinna Linnavarade Ametisse.

Ja see, mis nüüd järgneb, on väga huvitav:

kõik läheb täpselt nii, nagu V.L. ja V.A. soovivad (1. veebruari 1993 õigustatud subjektide otsus), kuni täiesti juhuslik seik - A.L. tagastamisavaldus sõnadega talu Pirital, mis juhuslikult satub ametnik Elvi Lauki vaatevälja ainult sel põhjusel, et juhuslikult on A.L. isal Adolf Laubal sama nimi kui naabertalu, Ülalt-Puki endisel omnanikul Adolf Laubal (NB! kui seda nimede kokkulangemist poleks, ei oleks saanud sõnad talu Pirital Elvi Lauki vaatevälja meie taluga seoses sattuda!)... kuni see juhuslik seik ajab kogu süsteemi täiesti irratsionaalselt käituvaks (1993. aasta märtsi sündmused).

Kvantiteet kasvab üle kvaliteediks!

toomas, 2005-08-19 10:15:19

Kvantiteet kasvab üle kvaliteediks?

Jah.

Kogu Omandireformi Alusseaduse loogika on üdini vale ja tegelikkusega absoluutselt mitte kokku sobiv!

Kuidas Omandireformi Aluste seaduse järgi tehakse kindlaks kinnisvara uusi omanikke, kes kantakse oma kinnisvara esimeste omanikena 1990. aastal vastloodavatesse kinnistusraamatutesse?

Seda tehakse kinnisvara “varastamise” - ?20. juuli 1940. aasta maa natsionaliseerimise akti - kuupäeva järgi.

Reaalne valdus J.L. talu puhul oli ühesugune kogu tema valdajaks olemise aja jooksul 1903-1942 ja 20. juulil ei muutunud tema jaoks praktikas miski, aga omandireform kuulutab Juhan Lauba 20. juuli okupatsioonivõimu akti alusel pidulikult “endiseks omanikuks”, kes ei tohi pärast seda pidulikku hetke enam teha testamenti! ("Endise omaniku 1940-1991 testamendid ei kehti.")

Samuti on Omandireformi (praktika) järgi tähtis ainult see, kelle kohta omanikuna oli kanne kinnistusraamatus tol märkimisväärsel varastamise päeval ?20. juulil 1940, ehkki vara reaalne omanik võis isegi sellel päeval olla teine (vrd. kinnisomandi tekkimine pärimise läbi).

Täpselt selline olukord oli Andrekse taluga meist kaks talu edasi Pirita jõekääru poole. Selle meesomanik suri 1940. aasta kevadel ja tema ainus pärija - abikaasa - ei teinud oma päritud omandi kohta tähtsaks “varastamise” päevaks - ?20. juuliks 1940 - veel kannet kinnistustraamatusse. Ja omandireformi tulemus - Andrekse talu ei tagastata mitte omanikele (abikaasa pärijaile), vaid täiesti kõrvalistele isikutele (mehe pärijaile)!

Fuuuu!

põrgutules piinlev teema, 2005-08-19 10:15:40

Filosoofia
“Mida me ootame teaduselt?”

Vastus:

60 MILJONIT!

toomas, 2005-08-19 10:15:52

Lähen m.h.-le sadamasse vastu ja naasen kommenteerima.

Ants, toomas, 2005-08-19 10:27:58

Mis ootus sul siis Elvi Laugu suhtes oli, et leides A.L. tagastamisavalduse kuulab ta ära teie suguvõsa hinnangu A.L. suhtes, et tegemist on ebamoraalse ja liigselt alkoholi tarbiva indiviidiga, noogutab pead, võtab põlle taskust välgumihkli ja süütab A.L. avalduse pidulikult põlema. Kas nii?

Hele, Njah, 2005-08-19 11:16:06

Njah, Hele 01:38, 2005-08-19 03:26:06
Aga kuna EA kohaselt “Täius hõlmab ka siinpoolset ebatäiust, maailma”, siis miks Jumal ise seda “täiuse hõlmatavat ebatäiust” kogeda ei saanud/tahtnud?

Jumal kogebki seda läbi inimese, inimesena lollolemine ongi Jumala meetod seda kogeda.

Aga EA kummalises maailmapildis Jumal üldse puudub, on ainult mingid jumalateks nimetattavad superolevused “kõrgemates maailmades” mõnulemas.
Mind on Jumal nii lolliks loonud, et ma ei saa aru, kuidas saab üldse miski olla väljaspool olemasolemist.

Hele, 2005-08-19 11:19:35

põrgutules piinlev teema, 2005-08-19 10:15:40

Astu siis ette ja sikuta teema põrgust maa peale tagasi,
või saada ta otse taeva, kui oskad :)

EA, 2005-08-19 11:23:21

Njah, EA 00:31, 2005-08-19 01:22:55

“Siinpool on ebatäius, sealpool täius, mis hõlmab nii olemist kui olematust. Täius hõlmab ka siinpoolset ebatäiust, maailma”

Mis Su väidet tõestab? Peale selle, et Sina ja Su mõttekaaslased nõnda arvata suvatsete. Minu jaoks on see vaid soovmõtteline heaoluihaluse projitseerimine maailmaväliseks ideaaliks.
———————————————

Siis pead leppima enda ja maailma ebatäiusega.

EA, 2005-08-19 11:31:39

Njah, EA 13:32, 2005-08-18 23:18:48

“Elu kannatused ja rõõmud on kõik maised, ebatõelised, seetõttu ei paku need kunagi lõplikku rahulolu.”

Kõik maisus on tõelisem kui transtsendents. Üht saab kõigi meeltega korduvalt kogeda, teise kogemisest aga vaid unistada. Kannatused ja rõõmud pole igavesed, sest elu ise on dünaamiline protsess.
—————————————————

Meeltega kogetav maailm on väga väike.
Samuti see meele ja keha kogum, mida nimetatakse isikuks.

Piiratud, sõltuv, väike, tingitud, kannatustele aldis jne.

EA, 2005-08-19 11:34:37

Njah, EA 14:51, 2005-08-18 23:27:36

“Meelega on võimalik tajuda vaid ebatõelist.
Tõde on teiselpool meelt.”

Ikka on parem seal, kus meid pole... :(((
—————————————————

Sul on õigus. Isik on piiratud nähtus :)))

33338, 2005-08-19 11:35:23

EA üttleb et RR ej tea sittagi, RR väjdab et ta teab et EA seda ej tea et tema teab et...

33338, 2005-08-19 11:35:54

no mina ej tea!

EA, 2005-08-19 11:46:11

Hele

Mind on Jumal nii lolliks loonud, et ma ei saa aru, kuidas saab üldse miski olla väljaspool olemasolemist.
—————————-
Kõik oleme lollid, aga kõik ei tunnista seda või ei tea.

Jumal ei loonud lolle. Siin peame käsitlema elu teket. Elu tekib iseenesest. Vees, ürgookeani põhjas. Võta peotäis vett ja vaata seda mikroskoobi all. Kihiseb elust:) Siit see jama alguse saabki - teadmatus, elu, kannatus, võitlus.

Sinu olemasolu põhjuseks ongi tugev soov olla olemas. Olendid tekivad iseendast. Igaüks on enda ise loonud. Ja igaüks ka ise vastutab.

Tagasiteed bakteriks pole, niisiis tuleb edasi minna. Edasimineku teed näitavad targad - tagasi koju.

Teekond on pikk, väsitav, vahel ka rõõmus, valus. Elust elusse. Valgustunu jõuab lõppjaama ja astub õnnelikuna rongilt maha.

toomas, veikene huvitav tiade, 2005-08-19 11:49:32

Reedel, 19. augustil kell 16.00
UNGARIKEELNE JUMALATEENISTUS
Tallinna Toomkirikus

-
Lääne-Euroopa ungari protestandi kirikute konverentsi puhul toimuval jumalateenistusel
osaleb ligi 60 ungari kirikuõpetajat ja mitmeid eesti kirikutegelasi (K. Pajula jt).

-
Koordineerija: Eestimaa Ungarlaste Ühendus

EA, 2005-08-19 11:49:55

33338, 2005-08-19 11:35:54

no mina ej tea!
——————————
Kes see on, kes ei tea?
Selles ongi põhiküsimus?

Kes on 33338? Kas keha ja nimi ainult? Või enamat?

EA, numbrimaagia, 2005-08-19 12:09:39

toomas
.....jumalateenistusel
osaleb ligi 60 ungari kirikuõpetajat......
——————————

60 miljoni asemel annab jumal sulle 60 õpetajat, iga miljoni eest üks!

toomas, EA, 2005-08-19 12:14:13

:)))

Kavatsen tõesti ise kah minna. :)

levi, Toomas, 2005-08-19 12:29:47

Sulle oleks kasulik, kui sa võtaksid enne interpretatsioonide ja hinnangute andmist kokku kõik selles loos esinenud faktilised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Tõenditeks ei ole, ega saagi olla, sinu poolsed interpretatsioonid ja hinnangud. Antud juhul ei ole faktilisteks asjaoludeks sellised asjaolud, mis tekkivad sinu hinnangute või interpretatsioonide kaudu, vaid reaalsed (tegelikkuses) aset leidnud teod ja sündmused (näiteks: Toomas läks sel ja sel kuupäeval sinna ja sinna, viis selle ja selle, nägi seda ja seda, mille peale kolmas, kes samuti seda nägi, tegi seda ja teist).

Ja pea meeles: asjaoludel, mis on vastuolus teise asjaoluga või mida ei suudeta tõendada, on kahtlane e. ebausaldusväärne väärtus - elik see viitab kas valele või võimalikule asjaolule, et faktiliste sündmuste kirjeldamise ahelasse on lülitatud interpretatsioon, mis küll võib, kuid ei pruugi, põhineda faktilisel asjaolul, mida interpreteerija püüab interpretatsiooni abil varjatakse või üritab seda muundada teistsuguseks faktiliseks asjaoluks (püüab petta, luua tegelikkusele mittevastavat pilti reaalselt asetleidnud sündmustest) või püüab interpretatsiooniga täita sündmesteahel (s.t. mida ta täpselt ei tea) esinevat auku.

Ja kui asjaolud on välja toodud, siis tuleb neid asuda tõendama.

Vot kui sa suudaksid asjaolud ja tõendid nii (kronoloogilises järjestuses) välja tuua, siis on ju asi palju selgem. NB! Algusest lõpuni, s.h.mida tegi Toomas siis, kui saabus olukord, millega ta rahul ei olnud ning kas ta pöördus sel juhtumil kohtu poole jne.; kui pöördus, siis mis sellest sai, mida otsustati jne. Vastasel korral võib aga tekkida olukord, kus üks inimene räägib asjast, mis küll tema väitel peaks kuuluma temale, kuid ta ei tee selleks midagi, et see temale kuuluma saaks. Või esineb olukord, mis väljendub selles, et kohtuliku vaidluse ‘kaotamise’ kartuse tõttu ei tee ta tegeliku tõe väljaselgitamiseks midagi - ta vaid veennab ennast, et tal absoluutselt õigus, kõik teised eksivad, on pahad, kurjad, ei saa aru jne. Muuseas, viimatimainitud juhtumid ei haruldased. Aga selge on ka see, et sel inimesel on ka nö absoluutne õigus, kuid siiski ei ole tal seda nö objektiivses tähenduses.

***