Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

Hele, 2005-08-18 17:34:56

EA, 2005-08-18 14:48:40

Ava silmad nägemaks maailma kannatusi!
Kui sa seda enda puhul ei märka, siis vaata teisi.
Kuidas saad olla õnnelik, nähes olendite kannatusi?
See on kas pimedus või hoolimatus.

Ma näen maailmas nii kannatusi kui õnne. Aga sina justkui näeks ainult kannatusi - ja õnne üldse ei näeks ega tahakski näha. Sellise seisundini ei saa ju ometi ainult ideoloogia inimest viia....

Kui selle maailma kannatused ja õnn oleks ebatõelised illusioonid, siis ei peaks sind ju kumbki neist liigutama ega kaasa tõmbama. Aga positiivse poole mahatõmbamine on sul negatiivse omast kaugele ette jõudnud.

Kas sa tõesti ei näe, kui palju on ilmas head ja ilusat? Kas sa ei näe, et olendid polegi kogu aeg oma olemisega hädas, vaid enamus neist tunnevad oma elust rõõmu, tahavad elada ja olemas olla?

Kas sa ise tõesti ei luba endal mitte kunagi elust rõõmu tunda, kuna keegi kusagil alati kannatab? Ma olen üsna kindel, et sinugi elus on väga ilusaid hetki.

Elust rõõmu tundmine ei ole mingi süü õnnetute ees.
Õnnetu inime ei taha sind sama õnnetuks teha, ta tahab ise õnnelikumaks saada. Võib juhtuda, et sina saad teda selles aidata - täiesti praktilise heateoga, mitte ise sama õnnetuks hakkamisega.
Vaata asja teiselt poolt - kui sul on halb, kas sa tahad, et kõik teised sama õnnetud oleks? Ei taha ju.

levi, Toomas, 2005-08-18 17:36:07

toomas, levi, 2005-08-18 17:22:13

Levi: Kas pärija A.-M.K oli J.L. tütar? Kui jah, siis miks teda ei nimetatud 1942.a testamendis?

Toomas: Jah, A.-M.K. oli J.L. tütar. Teda ei nimetatud J.L. põhivara pärijana samal põhjusel, miks ei nimetatud tema põhivara pärijana ka nt. A.L.-i:

Toomas: J.L. tahtis taluperemehena, et talu jääks tervikuks ja selle peremeheks saaks ta vanim poeg V.L.

———-

Kuna A.-M.K oli jäetud 1942.a testamendiga ilma J.L. vara pärimisest (s.t. ta ei olnud ka pärija!), siis järelikult A.-M.K ei saanudki ju J.L. vara pärida! Onju loogiline?

Ka järeldub eelmainitust üheselt, et kui 1942.a testament esitati ajal, mil seda kehtiv õigus aktsepteeris kui õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes õigustatud subjektiks tunnistamise PEAMIST alust (teie juhtumil), siis oli ju 01.02.1993.a. otsuse tühistamine igati õige ja õiglane. MIKS? A vaata, Toomas, pärimisõiguses on alati esmane prioriteet olnud testamendil. Seadusjärgsuse põhimõte kuulub rakendamisele üldjuhul üksnes siis, kui testamenti ole tehtud. /Erandid (nt. sundosa) sätestab seadus, kuid ORAS-s sel alusel erandeid märgitud ei olnud, ega pidanudki olema!/

Hele, 2005-08-18 17:42:22

toomas, EA, 2005-08-18 17:25:08
Ma olen oma 60 miljonit juba avalikult lubanud annetada Kirikule ja sellest otsusest ei ole taganemist.

Aga anneta need juba praegu Kirikule ja las siis Kirik tegeleb oma vara valdamise, kasutamise ja käsutamise küsimustega ise edasi nagu omanik kunagi.

EA, 2005-08-18 17:45:46

toomas

soovitan sul teha siis testament kirikule või oma lastele.

ajad muutuvad ja võibolla saab keegi selle kunagi kätte!!!

33338, 2005-08-18 17:45:56

kirik sult su unistusi ej küsi. miss läjjnd, se läjjnd.

EA, 2005-08-18 17:46:47

päranda kirikule, sest muidu teed ka oma lapsed õnnetuks.

toomas, levi, 2005-08-18 17:51:40

Kuna A.-M.K oli jäetud 1942.a testamendiga ilma J.L. vara pärimisest (s.t. ta ei olnud ka pärija!), siis järelikult A.-M.K ei saanudki ju J.L. vara pärida! Onju loogiline?

(i) Ära unusta, et kõik J.L. lapsed, sealhulgas A.-M. K. olid 1942. aasta testamendis nimetatud kui majakrundi nõudeõiguse pärijad. Ma muide ei tea, kuivõrd mu vanaema oma viimse soovi juures, et mina peaksin Piritale ehitama maja, pidas silmas just
seda J.L. testamendis märgitud nõudeõigust ja kui palju seda nn. “V.L. ja V.A. jagasid me Pirita talu A.-M. K.-ga pooleks”-põhimõtet, mille väljenduseks oli ülalmainitud pidulik V.L. täidetud ühise tagastamisavalduse allakirjutamine A.-M.K. poolt kodus (vrd. tollal kehtinud tsiviilkoodeksi sätet selle kohta, kuidas tsiviilõigussuhted kodanike vahel tekivad “ka seaduses mitte ette nähtud tegudest, mis oma vaimu poolest loovad kodanike vahel tsiviilõigussuhteid”).

(ii) - ja see on Omandireformi puhul oluline - vastavalt seadustikule ei arvestatud õigustatud subjektide määramisel testamente mitte automaatselt ("seepärast, et testament on põhimõtteliselt olemas"), vaid ainult siis, kui testamendi alusel vara pärida võiv isik otsustab esitada testamenti. Pirita 60 Loos on oluline, et testamendi alusel pärida võivad V.A. ja V.L. otsustasid mitte esitada testamenti ja pärida selle asemel seadusjärgses korras lihtsalt kui J.L. järeltulijad ja nad otsustasid seda teha nende algatusel koos A.-M. K.-ga, kes põhimõtteliselt ei oleks omal algatusel üldse pruukinudki esitada mingit Pirita talu tagastamise avaldust. Ränk seadusrikkumine Tallinna Linnavarade Ameti poolt 1993. aasta märtsis oli see, et nende nõudeõiguse mahu järsu vähendamise ähvardusel sundisid ametisisikud V.A.-d ja V.L. esitama 1942. aasta testamenti hoolimata sellest, et sellega sunniti V.A-d ja V.L.-i minema risti vastu nende poolt vabal tahtel tekitatud tsiviilsuhtele A.-M. K.-ga (ühine tagastamise avalduse esitamine).

toomas, 2005-08-18 17:54:06

Seda Kirikule annetamist mõtlen tõsiselt. Olgu need read selle veelkordseks avalikuks kinnituseks!

Hele! Miks arvad, et Kirikul ei oleks minu abi selles loos, millele olen peaaegu ainuüksi keskendunud olnud üle kümne aasta, vaja? Ega Sa ometi minus ei kahtle? :)))

levi, Toomas, 2005-08-18 17:55:11

Täpsustuseks:

Toomas, pärimisõiguses on alati esmane prioriteet olnud testamendil. Kuid üksnes sellisel ajal ja vara suhtes tehtud testamendil, mida kehtiv õigus tunnistab arvestatava testamendina. Antud juhtumil tähendab see seda, et EV oli otsustanud (sa ei ole seda seaduses ettenähtud ajal ja korras vaidlustanud!, ehkki see oleks olnud ka ebaperspektiivne), et eelmise võimu ajal võõrandatud vara suhtes õigustatud subjektuse (s.t. isik, kel oleks olnud selle vara suhtes õigus, kui võim ei oleks selliselt vahetunud) kindlakstegemise aluseks ON testament (Oras § 8 lg.1) või õiglusjärglus (§ 8 lg.3). Mainitud sätete sõnastustest ilmneb väga selgelt, et testament oli prioriteet nr.1. Alles lõige 3 toob välja erandid, kui 1. lõikes nimetatud testamenti ole. Aga teie juhtumi puhul oli selleks § 8 lg.1 kohaseks testamendiks 1942.a tehtud testament! See oli olemas!

*

Tolle aja (s.o. 12.08.92 - 24.03.93) ORASe redaktsioon oli (ka 14.06.93 oli se selles küsimuses sama):

Paragrahv 8. Pärijad omandireformi õigustatud subjektidena

(1) Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ja ta on teinud testamendi, on omandireformi õigustatud
subjektiks testamendijärgsed pärijad testamendis määratud ulatuses.

(2) Endise omaniku testament peab vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele ja olema tehtud enne testamendis märgitud vara õigusvastast võõrandamist või pärast käesoleva
seaduse kehtestamist.

(3) Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ning tema testamenti ei ole või see ei vasta käesoleva paragrahvi 2. lõike nõuetele või testament ei hõlma kogu
õigusvastaselt võõrandatud vara, on kas kogu õigusvastaselt võõrandatud vara või selle testamendis märkimata osa ulatuses
omandireformi õigustatud subjektid:

1) endise omaniku vanemad, abikaasa ja lapsed võrdsetes osades;

2) endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata surma ajast), ning endise oamniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda ainult selle vara tagastamist või kompenseerimist,
millele oleks olnud õigus nende abikaasal või vanemal.

(4) lapsendajatel ja lapsendatud on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel või kompenseerimisel võrdsed õigused käesoleva paragrahvi 1. ja 3. lõikes näidatud isikutega.

(5) Õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatena käsitatakse ainult käesoleva paragrahvi tähendatud isikuid. Kui endise
omaniku pärija on surnud, ei lähe temale kuuluva pärandiosa taotlemise õigus üle tema pärijatele, väljaarvatud käesoleva paragrahvi 3. lõike 2. punktis tähendatud isikud.

*

Eeltoodud ORAS § 8 peaks ju selgelt viitama, missugune ja mis ajal tehtud testament oli antud juhul prioriteet nr.1.

EA, 2005-08-18 17:55:46

Hele

Kas sa tõesti ei näe, kui palju on ilmas head ja ilusat? Kas sa ei näe, et olendid polegi kogu aeg oma olemisega hädas, vaid enamus neist tunnevad oma elust rõõmu, tahavad elada ja olemas olla?
————————————————

On head ja ilu, olen nõus. Aga kui kaua sa seda ikka naudid. See saab otsa lõpuks. Mäng tüütab ära. Selles maailmas ei ole midagi väärtuslikku. Üks asi siiski on. See on armastus. Ainukesena.

Aga elades jumalate ilmadeski miljoneid aastaid ja lauldes ülistusi muutub elu mõtetuks. Jumalate viie meele naudingud saavad ka ükskord otsa ja nad kukuvad kolinas siia tagasi.

Öeldakse, et jumaladki ei saa olla täiesti õnnelikud, sest taevast alla vaadates paistab ainult põrgu. Nad on naudingutes, kuid silmi avades näevad põrgu kannatusi allpool.

Mõnu on valu. Jumalate elu isekas.

Seetõttu budalane ei pürgi taevasse, jumalateriiki, vaid väljub olemasolust tervenisti ja lõplikult. Budalane loobub jumalikest naudingutest ja õndsusest, sest need ei oma mingit väärtust.

levi, Toomas, 2005-08-18 17:57:45

toomas, levi, 2005-08-18 15:29:53

Levi: 2) miks keelduti 1976.a testamenti sinu käest vastu võtmast? MIllega keeldujad seda põhjendasid? On sul meeles?

Toomas: Seadust eirates selle vastuvõtmisest minu käest keelduti...

Toomas: Nad põhjendasid seda sellega, et “tegemist on Nõukogude perioodi testamendiga ja Nõukogude perioodi testamendid ei kehti”.

——-

Kui 1942.a testament oli J.L viimne tahe, millega ta pärandas kogu oma vara V.L.-le (+ osa õigusi teistele lastele), kuid tema jäeti ilma(?) (äkki ikka ei jäetud ilma?), siis mis õigusele tuginedes, sai A.L üldse võtta kelleltki, kes ei olnud nimetatud 1942.a testamendis, ära pärimise õigust ja mis puutub siia üldse pärimise õigusest A.L.-i ilmajätmine? See on ju täiesti kõrvaline asjaolu!

A.L., kui 1976.a. testamendi tegija, kes oli varast ilma jäetud 1942.a. testamendiga, ei saanud ju ära võtta kellegi teise pärimise õigust sellele varale, mida J.L talle ei tahtnud jätta ja mille J.L jättis hoopis teistele isikutele? A.L, kui 1976.a. testamendi tegija sai A.L.-i kui enda poega jätta ilma üksnes tema enda varast! Rääkimata tol ajal kehtinud seadustest.

Asjaolul, miks esitas A.L. selle 1942.a testamendi, ise sellest varast osa saamata, ei oma ju siis asja juures üldse tähtsust. A vbl ta esitas selle just seetõttu, et nii oli õiglane, kuna vastas kõige rohkem J.L. tegelikule tahtele testamendi tegemise hetkel? Ühelgi kõrvalisel isikul ei olnud ju keelatud esitada mistahes asjassepuutuvaid dokumente?

Kui otsus õ.subjektideks tunnistamiseks tehti ORAS-s toodud sugulusjärglust arvestades, mille korral A.L. poeg A.L. pidi ka osa saama J.L. varast, siis mõtet oli tal- A.L.-l - esitada 1942.a testament, kui ta selle järgi pärida ei võinudki? On ju vastuolu, Toomas?

*

toomas, levi, 2005-08-18 15:29:53

Toomas: ....ja 14. juunil 1993 saidki meie talu osas omandireformi õigustatud subjektidest: - 120 miljoni osas V.L. ja V.A.</i>

——

No aga siis on ju kõik õiglaselt tehtud!

Kas sinu, kes sa ei aktsepteeri NSVL (seega ka ENSV) õigust (ka natsionaliseerimist), jaoks ei ole siis oluline, kui J.L.-i tahe realiseeris ja tema vara pärisid üksnes testamendis loetletud isikud?

Märkisid sa ju ka ise (toomas, levi, 2005-08-17 21:25:26), et “1942. aasta testamendi järgsed pärijad olid testaator Juhan Lauba poja Voldemar Lauba (suri 1952 testamenti tegemata) tütred V.L. ja V.A.”

Kui arvestada üksnes kõige põhilisemat - J.L. kui testaatori viimset tahet - siis oli ju 14.06.1993.a. otsus igati kooskõlas (või kõige kooskõlalisem) J.L. viimse tahtega, mille kohta olevat sinu sõnul vormistatud just sellise sisuga testament, nagu sa eelnevalt mainisid: “1942. aasta testamendi järgsed pärijad olid testaator Juhan Lauba poja Voldemar Lauba (suri 1952 testamenti tegemata) tütred V.L. ja V.A.”

Toomas, kas probleem on selles, et sa EI TAHA aktsepterida J.L viimset tahet? (jätama õiguse kõrvale, võtame kasvõi arvesse üksnes omaniku viimse tahte moraalses plaanis)

toomas, levi, 2005-08-18 18:06:28

Ka järeldub eelmainitust üheselt, et kui 1942.a testament esitati ajal, mil seda kehtiv õigus aktsepteeris kui õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes õigustatud subjektiks tunnistamise PEAMIST alust (teie juhtumil), siis oli ju 01.02.1993.a. otsuse tühistamine igati õige ja õiglane.

Ei ole nõus. Ainus legaalne võimalus Omandireformi Aluste Seaduse põhiseadusvastase paragrahvi Endiste omanike 1940-1991 testamendid ei kehti tõttu tekkinud praktiliste ja teoreetiliste segaduste ellimineerimiseks oleks olnud see, et seadusandja oleks kogu sätte kuulutanud õigustühiseks ex tunc juba kohe siis, kui ebakõlad praktilises tagastamisprotsessis hakkasid üle pea kasvama.

Absoluutselt vastuvõetamatu on see, mida selle asemel praktikas tehti, s.t. see, et ilma ühegi seadusandja sanktsioonita muudeti ülalt, Omandireformi Keskkomisjonist tuleva käsu korras sätet Endiste omanike 1940-1991 testamendid ei kehti kardinaalselt kahes suunas:

(i) Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 tehtud testamendid siiski kehtivad

("Aga miks ainult Saksa ajal tehtud? Mille poolest Adolf Lauba juriidiline sabotaazh 1942. aastal erines põhimõtteliselt tema sabotaazhist 1976. aaatal?" - Riigikohtu poolt Omandireformi Keskkomisjoni otsuse “tagantjärgi sanktsioneerimist” on selle EESMÄRK PÜHENDAB ABINÕU-argumentatsiooni pärast väga piinlik lugeda!)

(ii) Ei kehti mitte ainult endiste omanike, vaid kõik Nõukogude perioodil tehtud testamendid

(Nt. oli omandireformiga tegelevatele ametiasutustele tehtud kohustuslikuks iga testamendi puhul kindlaks teha, ega see juhuslikult pole tehtud Nõukogude perioodil, mis fakti tuvastamisel tuli testament tagasi lükata).

toomas, levi, 2005-08-18 18:11:13

MIKS? A vaata, Toomas, pärimisõiguses on alati esmane prioriteet olnud testamendil. Seadusjärgsuse põhimõte kuulub rakendamisele üldjuhul üksnes siis, kui testamenti ole tehtud. /Erandid (nt. sundosa) sätestab seadus, kuid ORAS-s sel alusel erandeid märgitud ei olnud, ega pidanudki olema!/

Ometi oli Omandireform oma pöörasuses tõeline Imede Maa ja Omandireformi rakendusaktides oli otseselt väljendatud põhimõte: pärijal on õigus valida, kas ta esitab testamendi ja taotleb testamendijärgset pärimist, või mitte, nii et ta taotleb seadusjärgset pärimist - nagu V.L. ja V.A. ka tegid . (Sätte umbkaudne kuju - tsiteerin praegu peast! - Kui vara tagastamist, asendamist või kompenseerimist taotletakse testamendi alusel, tuleb testament esitada.)

toomas, levi, 2005-08-18 18:19:46

Keskse tähendusega selles meie kahe arutelus siin on sõnapaar ei ole kolmandas lõikes:

(1) Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ja ta on teinud testamendi, on omandireformi õigustatud
subjektiks testamendijärgsed pärijad testamendis määratud ulatuses.

(2) Endise omaniku testament peab vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele ja olema tehtud enne testamendis märgitud vara õigusvastast võõrandamist või pärast käesoleva
seaduse kehtestamist.

(3) Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ning tema testamenti ei ole või see ei vasta käesoleva paragrahvi 2. lõike nõuetele või testament ei hõlma kogu
õigusvastaselt võõrandatud vara, on kas kogu õigusvastaselt võõrandatud vara või selle testamendis märkimata osa ulatuses
omandireformi õigustatud subjektid:

1) endise omaniku vanemad, abikaasa ja lapsed võrdsetes osades;

2) endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata surma ajast), ning endise oamniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda ainult selle vara tagastamist või kompenseerimist,
millele oleks olnud õigus nende abikaasal või vanemal.

(4) lapsendajatel ja lapsendatud on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel või kompenseerimisel võrdsed õigused käesoleva paragrahvi 1. ja 3. lõikes näidatud isikutega.

(5) Õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatena käsitatakse ainult käesoleva paragrahvi tähendatud isikuid. Kui endise
omaniku pärija on surnud, ei lähe temale kuuluva pärandiosa taotlemise õigus üle tema pärijatele, väljaarvatud käesoleva paragrahvi 3. lõike 2. punktis tähendatud isikud.

Mida konkreetselt tähendab “testamenti ei ole”?

Omandireformi Aluste seaduse tõendite menetlemise kord sätestab:

Kui vara tagastamist, asendamist ja kompenseerimist taotletakse testamendi alusel, siis tuleb see esitada.

Kui “testamenti ei esitata”, kas see tähendab siis “ei ole”?

Vähemalt Omandireformi läbiviimise praktika 1993. aastal järgis sellist tõlgendust.

Usk/teadus, 2005-08-18 18:26:45

Peaaegu 70 protsenti Ameerika Ühendriikide teadlastest nõustub väitega, et religioonis «on peidus põhitõed» ning 68 protsenti riigi teadlastest peab end «religioosseks inimeseks», kirjutab Washington Times.
Ameerika Ühendriikide kahekümne ühes ülikoolis töötavast 1646 teadlasest kinnitas vaid umbes kolmandik, et ei usu jumalat.
«Teadust peetakse sageli religiooni ja vaimse eluviisiga ühildamatuks, ent vähesed on küsinud, mida teadlased ise usust arvavad,» sõnas uuringut juhtinud Rice'i ülikooli sotsioloog Elaine Howard Ecklund.
Varasemad uuringud on näidanud, et jumalat usub vaid umbes 7 protsenti Ameerika Ühendriikide juhtivatest teadlastest.
Ecklundi töörühm uuris füüsikute, keemikute, bioloogide, sotsioloogide, majandusteadlaste, poliitikateadlaste ja psühholoogide arvamust jumalast, Piiblist, religioonist, kiriku külastamisest ja palvetamisest.

Umbes kaks kolmandikku küsitlusele vastanuist töötavad ülikoolis professorina ning kõik on avaldanud teaduslikke töid.
Uuringust selgus, et Piiblis kirjeldatut võtab absoluutse tõena vähem kui 1 protsent teadlastest.
Kõige usukaugemaks osutusid füüsikud ja bioloogid, kellest ei uskunud jumalat 41 protsenti.
Poliitikateadlastest oli samal arvamusel vaid 27 protsenti.
Hiljuti viis Chicago ülikooli uurimisrühm läbi sarnase küsitluse Ameerika Ühendriikide tervishoiutöötajate seas.
Selle uuringu andmeil kinnitas 76 protsenti küsitletud kahest tuhandest USA meedikust, et usub jumalat.
59 protsenti Ameerika Ühendriikide arstidest teatas, et usub elusse pärast surma ning 55 protsenti tunnistas, et usulised veendumused mõjutavad seda, kuidas nad teevad oma igapäevast tööd.

http://www.postimees.ee/170805/online_uudised/174429.php

http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=10998747

levi, Toomas, 2005-08-18 18:38:07

Ma arvan, et ennem, kui siit edasi minna, oleks mul vaja su kindlaid seisukohti (kasvõi mõneski küsimuses).

Nimelt:

1) Toomas, kui see 1942.a testament oleks esitatud vahetult enne 01.02.1993.a otsuse tegemist ja esimene otsus oleks olnud selline, nagu 14.06.1993.a otsus, siis kas sa oleksid selle tagastamisega otsusega olnud nõus? Kas sa sellisel juhul põhimõtteliselt aktsepteeriksid seda otsust?

2) Kui sa ei aktsepteeriks seda ka siis, siis miks? (mis põhjustel)

3) Kui sa ei aktsepteeri, siis kas sulle ei tundu, et sa lähed sellisel juhul täielikult vastuollu J.L viimse tahtega enda vara suhtes?

33338, 2005-08-18 18:38:35

"59 prots"entti Amèerika öhendriikkide arsstidest teattas, et usub elusse pärast surrma"

se näjttab kuhu milljonitega ostetud ajuloputus vxjjb víia. nagu Mehhiko seeppides, kuss jumal onn ees ja taga aga lxpuks ikka vel soovitatakse p'öörduda arstipóole. varssti akkab se värkk tagurpidikäjjma: arstid soovitavad p'öörduda jumalapóole.

33338, 2005-08-18 18:41:17

ega äki JL tahht takistada Toomast oma vara kirikuleannetada? sest mujdu oleks ta ise seda tejjnd. ja Toomas pole selle otsusega rahul?

Hele, 2005-08-18 18:45:23

toomas, 2005-08-18 17:54:06
Hele! Miks arvad, et Kirikul ei oleks minu abi selles loos, millele olen peaaegu ainuüksi keskendunud olnud üle kümne aasta, vaja? Ega Sa ometi minus ei kahtle? :)))

Küll Kirik teab, kelle abi tal kuipalju vaja on.
Ma arvan, et Sa oled Kirikut selles loos juba aidanud niipalju kui vaja ja parasjagu rohkemgi.

Vaada, kui mu jõmsikas aitab mul rasket turukotti kanda, siis pole mulle sest miskit abi, kui ta omal sellega naba ää punnestab ja mina siis mõlembit tassima pean.

Ants, 2005-08-18 18:46:45

(2) Endise omaniku testament peab vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele ja olema tehtud enne testamendis märgitud vara õigusvastast võõrandamist või pärast käesoleva
seaduse kehtestamist.

See seaduspunkt ju ütleb, et 1942 aasta testamenti ei oleks tohtinud arvesse võtta, sest see oli tehtud pärast vara natsionaliseerimist.

***