Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

levi, Toomas, 2005-08-18 13:54:12

toomas, levi, 2005-08-18 11:10:03

levi: 4) Sa mainisid, et 1942 J.L testamendis oli kirjas:“Pärandan kogu oma vara poeg V.L.-le”, siis miks sa märgid pärast jutumärke, et “(Ülejäänud lastele, s.h. minu vanaemale pärandati ehitusnõuetele vastav krunt maja ehitamiseks)”? Kust sa sellise sõnastuse võtad? Kas 1942.a testamendil oli kindlalt sulgudes olev formuleering?

Toomas: Jah. Nõudeõigus majakrundile oli 1942. aasta testamendis eraldi formuleeringuna testamendisse sisse kirjutatud.
———-

See ei ole võimalik, et 1942.a testamendis sai olla märgitud sõna “nõudeõigus”. OLi seal midagi taolist, et vot sellel ja sellel isikul on mingi õigus mingile varale? Kui jah, siis mis seal kirjas oli? /Point selles, et eelnevalt sa maisid, et 1942.a testamendis seisis: “Pärandan kogu vara...”/

levi, Toomas, 2005-08-18 13:55:24

Muide, kas 1942.a testamendis oli ikka täpselt kirjas kogu vara nimetus (s.h. üksused, ühikud jne), mida pärandatakse?

levi, Toomas, 2005-08-18 13:56:51

toomas, levi, 2005-08-18 11:11:50

levi: 5) Mis oli kirjas 1992.a testamendis?

Toomas: “Mina, Anna-Marie Kuuskmaa, pärandan vastavalt Omandireformi Aluste Seadusele mulle tagastatavad varad oma tütrepoeg Toomas Helbile...”
——

Mis kuupäeval see testament tehti?

toomas, levi, 2005-08-18 13:57:20

Ma rõhutan, et J.L. põhipärija oli V.L. (kelle tütred V.A. ja V.L. kuulutati 1. veebruaril 1993 õigustatud subjektiks poole talu ja 14. juunil terve talu ulatuses), mitte A.L..

Samuti rõhutan, et 1976. aasta testaatori A(dolf) L(auba) ühe poja nime initsiaalid on samuti A.L.

Ants, toomas, 2005-08-18 14:09:43

Miks testamenditul tagastamisel oli 60 – 60 ja mitte 40 - 40 – 40?

EA, rohkem valgust!, 2005-08-18 14:16:20

Kasutagem rohkem fooliumi :)

http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=179

levi, Toomas, 2005-08-18 14:24:49

toomas, levi, 2005-08-18 11:18:26

A.L. tütar andis minule A.L. 1976. aasta testamendi ühe koopia. Kogu 1993. aasta märtsikriisi (kui ma üritasin “60 pluss 60” otsuse äramuutmist ära hoida) keskne juhtum oli justnimelt see, kui ma .........1976. aasta testamenti ametlikult esitada, kuid mult seda testamenti keelduti vastu võtmast.

Küsimused:

1) Mis põhjusel sa üldse tahtsid seda esitada (ja veel 1993.a märtsis), kui sinu väitel oli juba sinu vanaema tunnistatud 01.02.1993.a otsusega õigustatud subjektiks? Mida oleks sulle selle 1976.a testamendi esitamine andnud?

2) miks keelduti 1976.a testamenti sinu käest vastu võtmast? MIllega keeldujad seda põhjendasid? On sul meeles?

3) kas siis varem (s.t. enne 01.02.1993.a otsuse vastuvõtmist) ei olnud keegi seda testamenti sinna esitanud? Kui ei, siis misugusel õiguslikul alusel su vanaema tunnistati õigustatud subjektiks? Kas su vanaema oli pärijana nimetatud 1942.a testamendis või ORAS-s nimetatud pärija seadusjärgsuse põhimõtte alusel?

4) Kui 01.02.1993.a õigustatud subjektideks tunnistamise otsuse aluseks võeti ORAS-s nimetatud seadusjärgsed pärijad ja sulle oli 1992.a tehtud testament nõudeõiguse pärandamise kohta, siis miks sa ei esitanud viimatimainitut 1992.a. testamenti ENNE 01.02.1993.a. (hetk, mil tehti esimene otsus) otsust, milega ka sinu vanaema tunnistati õigustatud subjektiks? (vanaema suri ju 20.01.1993.a, s.o 11 päeva enne enne 01.02.1993.a)?
Kas sa esitasid selle 1992.a testamendi?

Hele, 2005-08-18 14:30:15

EA, 2005-08-18 13:32

Elu pimeduses on valdavalt kannatus. Üürikesed rõõmud on tavaliselt seotud madalate instinktidega.

Ei pea ju elama pimeduses. Kas rõõm päikesepaistelisest päevast on “madal instinkt”?

Miski siin tingitud maailmas ei saa lõplikku rõõmu pakkuda, kuna kõik nähtused on ebatõelised.

Aga mis on tõeline? Kas selline ellusuhtumine pole pettumuste tulemus?

Maailm on segaduse laps, nagu ütleb Nisargadatta. Kuidas saab pakkuda rahuldust segaduse allikas? Segadus ise?

Maailm on tähelepandavalt korrastattud ja siin on palju head ja ilusat. Kui inimene seda ei märka, siis peab tal küll tervis või tuju väga paha olema...

levi, Toomas, 2005-08-18 14:32:02

toomas, levi, 2005-08-18 11:21:43

levi: Sa ei vastanud ka küsimusele, mil viisil see advokaat saboteeris testamendi koostamisega nõukogude võimu? Kas ta siis saboteeris ja milles see väljendus?

Toomas: Jah, A.L. saboteeris oma testamendiga nõukogude võimu selles mõttes, et ta pärandas oma negatiivse testamendiga oma tütardele R.P.-le ja T.?-le ainult seda vara, mis tal oli enne selle vara õigusvastast võõrandamist 1940. aastatel.

See asi on kindel selles mõttes, et surma hetkel A.L.-l lihtsalt puudus igasugune muu vara.

———-

Küsimused:

1) Kuidas saab see kindel olla, mis vara ta pärandas, kui testamendis puudus vara loetelu? /testament on ju ikkagi ametlik dokument ja nõukogude ajal ei saanud ükski inimene pärandada vara, mis oli talt nõukogude võimu poolt ära võetud! See oli võimatu, sest see oleks tol ajal tähendanud riigi vara pärandamist eraisikule!/

2) Kas sa ei ole mõlnud selle peale, et asjaolu, et A.L.-l puudus surmahetkel vara, ei saa vastata tõele, kuna midagi ta ju ikkagi omas (kasvõi isiklikud asjad jne). /Pealegi oli ta ju veel advokaat!, kelle puhul on üsna võimatu, et ta midagigi ei omanud./

levi, Toomas, 2005-08-18 14:36:57

toomas, levi, 2005-08-18 11:26:28

Levi: Sa ei vastanud ka küsimusele, - kas 1976.a testamenditegija (testaator) teadis siis ühtlasi tol ajal juba ette, et nõukogude võim kaob? Kust ta seda teada sai? Missugused oleksid sinu tõendid, et ta teadis?

Toomas: Ta lihtsalt USKUS sellesse, et Eesti Vabariik taastatakse ja nõukogude võimu poolt võõrandatud vara tagastatakse.

——————

Küsimused:

1)Missugustele faktilistele asjaoludele tuginedes sa väidad, et ta uskus enne 1976.a testamendi koostamist ja selle ajal seda, et nõuk. võimu poolt natsionaliseeritud (s.t. riigistatud) vara tagastatakse pärast 1976.a.

2) Kas ta ütles seda sulle isiklikult, et ta uskus või sa oled kuulnud, et ta ütles seda kellelegi teisele või teda tundvad isikud lihtsalt arvasid, et ta võis või pidi uskuma?

Ants, toomas, 2005-08-18 14:41:30

Nagu ma aru saan ei olnud Juhan Lauba testament kellegi suhtes negatiivne. Voldemarile pärandas Juhan talu seetõttu, et tema oli ainus, kes seda pidada oskas. Talu toob ju tulu ainult siis, kui seda õigesti majandatakse. Juhani mõte oli, et Voldemar vanema vennana hoolitseb ka oma õe ja venna eest. Kuigi see hoolitsemise vajadus oli hüpoteetiline, sest mõlemad (?) olid saanud juba hea hariduse. Nii olen ma su paljudest kommentaaridest kokku noppinud. Läks midagi valesti?

Adolf Lauba testament, nagu sa ütlesid, oli negatiivne, sassis inimsuhete tagajärg.

Kuidas oli aga lugu su vanaema testamendiga oli see positiivne või negatiivne?

Oli su vanaemal rohkem lapsi, kui su ema? On sul venda, õde?

Miks pärandas Anna oma vara lapselapsele? Oli selles positiivsust ja oma isa jäljendamist, pärandati sulle, sest sina saad lihtsalt sellega kõige paremini hakkama ja hoolitsed ka teiste eest, või oli selles ikka negatiivsust? Keegi jäeti kõrvale, välja?

Kes vaidlustas esimese tagastamisotsuse (60 – 60)?

levi, Toomas, 2005-08-18 14:42:59

toomas, levi, 2005-08-18 11:26:28

levi: Sa küll mainid eelpool, et neid asjaolusid (fakte) teavad kinnitada need ja need inimesed, kuid kas sa ka ISE täpselt ja kõigitamatult tead, vastavad nende inimeste ütlused tõele või mitte? Kui tead, et vastavad, siis missugustele faktilistele asjaoludele tuginedes sa väidad, et need tõesti vastavad tõele? Või sa lihtsalt usud nende juttu, mida nad räägivad? Kumb variant siis?

Toomas: No, selles osas võin ainult korrata, et kui tal 1976. aastal oma testamendi tegemise ajal mingit vara ei olnud, mis mõtet oleks tal siis üldse olnud teha testamenti, kui ta ei oleks uskunud vara tagastamisesse. (Siiski lisandub A.L. puhul ka nähtavasti kättemaksu- vms. motiiv - ta tahtis karistada oma poegi A.L.-i ja R.L.-i nendepoolse halva kohtlemise eest.)
———-

No aga Toomas, need ei ole faktilised asjaolud, vaid üksnes oletused, et nii võis olla või oligi. Nagu ma aru saan, siis oligi nii, et sedasi lihtsalt oletati ning asjast huvitatud isikud tegid sellest oletusest ja huvitatusest tingutuna järeldused. Aga täpselt sa ju ei tea, eks?

toomas, levi, 2005-08-18 14:44:42

See on üsna uskumatu, et 1976.a testament oli tehtud sellises sõnastuses, nagu sa ütlesid: “jätan pärimisõigusest ilma...”. Pigem võis see olla sõnastuses: “Pärandan kogu oma vara...” (sellele ja sellele). Kes need olid, kellele ta pärandas?

NSVL Tsiviilkoodeksi järgi olid negatiivsed testamendid (s.t. pärimisõigusest ilmajätmised) lubatud. Adolf Lauba kasutas oma head seadusetundmist ära, et NSVL okupatsioonirezhiimi juriidiliselt saboteerida ja saada pärandada oma 1940. aastal illegaalselt võõrandatud varasid oma tütardele R.P.-le ja T.?.-le.

toomas, Numbrimees, 2005-08-18 14:46:49

Toomas,
ma ej teattki et sa ka Áasmä Niinaga ää tuttavoled. nüüd tuli küll méelde et tema ju kaa säältt Ersastanist vxj Moksastanist pärit. ise ma mujdugi tunnin tema abikaasat vxjj enndist abikaasat Jáani. ej tea kujdas nende kunagine (=minu Tarttuaégne) kxjkkuv suhe tänaseks tarrdundonn.

Niina Aasmäe abikaasa on manalamees. Elu lõpus elasid nad teineteisest lahus.

EA, 2005-08-18 14:48:40

Heli
Maailm on tähelepandavalt korrastattud ja siin on palju head ja ilusat. Kui inimene seda ei märka, siis peab tal küll tervis või tuju väga paha olema...
—————————————————
Ava silmad nägemaks maailma kannatusi!
Kui sa seda enda puhul ei märka, siis vaata teisi.
Kuidas saad olla õnnelik, nähes olendite kannatusi?
See on kas pimedus või hoolimatus.

toomas, EA, 2005-08-18 14:49:26

Elu kannatused ja rõõmud on kõik maised, ebatõelised, seetõttu ei paku need kunagi lõplikku rahulolu. Elu pimeduses on valdavalt kannatus. Üürikesed rõõmud on tavaliselt seotud madalate instinktidega. Miski siin tingitud maailmas ei saa lõplikku rõõmu pakkuda, kuna kõik nähtused on ebatõelised.

Maailm on segaduse laps, nagu ütleb Nisargadatta. Kuidas saab pakkuda rahuldust segaduse allikas? Segadus ise?

Maailm pakub tihti väga suurt rõõmu olla Jumalale hästi lähedal. Kõik segadused on selle kõrval köömes.

EA, 2005-08-18 14:51:54

Heli
Miski siin tingitud maailmas ei saa lõplikku rõõmu pakkuda, kuna kõik nähtused on ebatõelised.

Aga mis on tõeline?
——————————-
Meelega on võimalik tajuda vaid ebatõelist.
Tõde on teiselpool meelt.

EA, 2005-08-18 14:55:37

Tõde on teiselpool meelt, keha ja maailma.
Need kolm on ajutised mullid, näivused.

toomas, levi, 2005-08-18 14:56:27

1) Kui J.L oli testamendi koostamise ajal väga haige, ja ka tema abikaasa oli surnud, (ka ta ise suri paar kuud pärast testamendi tegemist!), siis kas sul ei ole andmeid selle kohta, kas see 1942.a. testament kandis J.L. allkirja või üksnes tunnistajate omi?

Kandis J.L. allkirja

2) Kui J.L oli ise võimeline alla kirjutama 1942.a testamendile, siis miks ei kasutanud J.L. mõne teise inimese teenust testamendi teksti koostamisel ? Milleks oli talle vaja vanema poja A.L abi, kui nende suhted olid halvad ja tema sooviks oli, et A.L jääb pärandvara pärijate hulgast välja? Või oli millegagi (testamendi vormistamisega) kiire, kuna J.L oli seisundis, millest võis järeldada, et ta võib suura testamenti tegemata?

Ei. Sa saad siin olukorrast valesti aru. J.L. oli taluperemees ja taludes oli kombeks, et vara pärib vanem poeg (sel juhul V.L.) ning teised lapsed (s.h. A.L.) teavad seda põhimõtteliselt ette ning ehitavad oma elu üles sellele, et nad isalt vara ei päri.

Pealegi kompenseeris varast ilmajäämise teistel lastel nõudeõigus majakrundi eraldamisele talu põhivarast.

toomas, levi, 2005-08-18 15:01:24

See ei ole võimalik, et 1942.a testamendis sai olla märgitud sõna “nõudeõigus”. OLi seal midagi taolist, et vot sellel ja sellel isikul on mingi õigus mingile varale? Kui jah, siis mis seal kirjas oli? /Point selles, et eelnevalt sa maisid, et 1942.a testamendis seisis: “Pärandan kogu vara...”/

Ma tsiteerisin 1942. aasta testamenti mälu järgi, seepärast ei saa pead anda, missuguste sõnadega kõnealune nõudeõigus täpselt vormistatud oli. Aga ka see oli igas mõttes eriti hoolikalt koostatud (nt. leidis seal mainimist veel ka ühe kolmanda isiku nõudeõigus - ja see tõesti “nõudeõiguse” nime all! - maatükile talumaadel), et õigusloogika, millest Adolf Lauba oma juristiteadmistega (ja Saksa okupatsioonirezhiimi juriidilise saboteerimise taotlusega!) lähtus, oleks iga võimaliku vastupidise juriidilise tõlgenduse suhtes vettpidav.

***