Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

toomas, levi, 2005-08-17 12:11:11

Kõigest sellest järelduks siis, et kui ORAS on sinu meelst kommunistide töövili, mis vastuolus Põhiseadusega,

...tegelikult rahvarindlaste (keda testamendiparagrahvi väljatöötamisel esindas J. Raidla) ja rahvuslaste (keda esindas K. Kama) kokkuleppe vili...

... siis on seda ka nii kõik vene ajal tehtud testamendid (ka kommunistide töövili) kui ka Põhiseadus ise. Tekib kummaline olukord: ORAS kui kommunitide töövili on vastuolus teise kommunistide töö viljaga - Põhiseadusega. Kae uudsevärki!

1. konkreetselt 1976. aasta testament oli tehtud otseselt tulevase vara tagastamise peale mõeldes nii (negatiivne testament), et seda sai kommunismi tingimustes tulevase vara tagastamise juures hakata arvesse võtma. (tegija - Eesti-aegne advokaat)

2. enne neljandat, 1992. aasta Põhiseadust, ei kehtinud tegelikult mitte Eesti NSV seadustik, vaid kolmas, 1938. aasta Põhiseadus (vastavalt 29./30. märtsi 1990 otsusele, mida 1991. aasta augustideklaratsioon kordas). - see, et neljanda Põhiseaduse väljatöötamisel osalesid “kommunistid”, pole muidugi tähtsust - töö tehti professionaalselt.

Järelikult räägid kommunistide ajal kommunistile - sulle - tehtud testamentist. Siis oli ju igati õige värk, et kommunistid - sina - ilma jäeti.

Mis Sa nüüd räägid!

Siit omakorda järeldub, et omandireform oli selleks, et ühed kommunistid saaksid selleks, et teine kommunist ei saaks.Või näed sa siin enda suhtes mingit olemuslikku eelist teiste kommunistide ees?

No mina küll kommunist ei ole.

toomas, levi, 2005-08-17 12:19:26

Parandan:

Konkreetselt oli 1976. aasta testament tehtud otseselt tulevase vara tagastamise peale mõeldes nii (negatiivne testament), nagu seda sai kommunismi tingimustes tulevase vara tagastamist silmas pidades varjatult teha. (tegija - Eesti-aegne advokaat)

Minu Pirita 60 Loo puhul on aga tähtis, et 1976. aasta testament ei olnud siin kontekstis “endise omaniku testament”, nii et seadusesäte
(i) “1940-1991 endiste omanike testamendid ei kehti"
ei oleks tohtinud sellele laieneda ja ma oleksin tohtinud selle arvessevõtmist nõuda.

AGA: Omandireformi Keskkomisjon oli muutnud seadust järgnevalt
(i') ”Kõik 1940-1941 ja 1944-1991 testamendid ei kehti"

nii et minult 1976. aasta testamenti vastavalt seadusesättele "Kui vara tagastamist taotletakse testamendi alusel, tuleb see esitada." vastu ei võetud ning seetõttu võeti mult uuesti ära nõudeõigus 60 miljonile.

Hele, Toomas, 2005-08-17 12:26:24

toomas, 2005-08-17 11:49:12
Ometi kaob varsti ka Päike ja kõik muu, mis kuskil või kunagi.
Hei, Sina, Päike - oled Sina alles tähtsusetu prügitäht!

Nii nagu Päike vaatamatta Su praalimisele jätkuvalt armsasti Sinu peale paistab,
kui Sa just ise tema eest pimedasse keldrisse peitu ei poe,
ei jäta Looja Sind ärplemise eest oma armust ilma,
kui sa ise Tema armu ära ei põlga.

...ja kui inimene koos Loojaga lõpmatusse
on lennanud, ei ole neid kumbagi enam
kuskil ega kunagi.

Sama tõsi on see,
et Looja on kõikjal ja igavene
ja inimene koos Loojaga niisamuti

- need on lihtsalt kirjeldamattu ja väljendamattu lõpmatuse projektsioonid erinevatele meeleoludele.

Olemismeeleolu projektsioon on parem kui olematusmeeleolu oma,
sest ilma olemiseta pole ühtki meeleolu.

Olema hakates oleme juba sattunud olemise poolele
ja iseendi täieliku olemattaolemise võimatustanud,
seega on meile ainsaks täielikkuse võimaluseks võimalikult täielik olemasolemine.

toomas, levi, 2005-08-17 12:37:37

Sama advokaat, kes tegi 1976. aastal oma testamendi Nõukogude rezhiimi saboteerides, oli vormistanud ka (oma isa) 1942. aasta testamendi Saksa rezhiimi saboteerides - nii 1942. a. kui 1976. a. testament käisid eelkõige tulevikus asetleidva õigusvastaselt võrrandatud vara tagastamise kohta.

Omandireformi aluste seadus, mis määras 1991. aastal ära vara tagastamise alused, kuulutas nii 1942. a. kui ka 1976. aasta testamendid kehtetuks vastavalt oma paragrahvile 1940-1991 endiste omanike testamendid ei kehti

Aga vähe sellest! Omandireformi Keskkomisjon võttis ühel hetkel (mitte päris omandireformi alguses) omaalgatuslikult omandireformi aluseks hoopis seaduse sanktsioonita eeskirja Kõik 1940-1941 ja 1944-1991 testamendid ei kehti.

Meie suguvõsa sai omavahel asjad sellest hoolimata klaariks niikaua, kui Kõik 1940-1941 ja 1944-1991 testamendid ei kehti ei olnud veel Kõik 1940-1941 ja 1944-1991 testamendid ei kehti vastu välja vahetatud - selle alusel said meie suguvõsast nõudeõigused kätte täpselt need, kes pidid (k.a mina oma 60 miljoni nõudeõiguse).

Kõik langes aga kokku pärast seda, kui ametnikud hakkasid nõudeõiguste äravõtmise ähvardusel nõudma kogu protsessi uuesti alustamist vastavalt seadusvastasele tõlgendusele Kõik 1940-1941 ja 1944-1991 testamendid ei kehti.

Hele, Toomas, 2005-08-17 12:39:04

toomas, 2005-08-17 11:51:38
Päeva Parim Hetk - Looja juurde lõpmatusse lendamine.

Loojaga lendajad teavad rääkida, et see Hetk olla igavene....

Looja muidugi jõuab meiega lennates palju muudki korda saata,
aga meie tööd ta meie eest ära ei tee :)

(ma lihtsalt pean peaaegu normaalseks hakkama nüüd,
et mitte päris ebanormaalseks minna)

toomas, parandus, 2005-08-17 12:41:22

Meie suguvõsa sai omavahel asjad sellest hoolimata klaariks niikaua, kui 1940-1991 endiste omanike testamendid ei kehti ei olnud veel Kõik 1940-1941 ja 1944-1991 testamendid ei kehti vastu välja vahetatud - selle alusel said meie suguvõsast nõudeõigused kätte täpselt need, kes pidid (k.a mina oma 60 miljoni nõudeõiguse).

Kõik langes aga kokku pärast seda, kui ametnikud hakkasid kõigilt nõudeõiguste äravõtmise ähvardusel nõudma kogu protsessi uuesti alustamist vastavalt seadusvastasele tõlgendusele Kõik 1940-1941 ja 1944-1991 testamendid ei kehti.

tsukts, 2005-08-17 12:42:08

Nii nagu Päike vaatamatta Su praalimisele jätkuvalt armsasti Sinu peale paistab,
kui Sa just ise tema eest pimedasse keldrisse peitu ei poe,
ei jäta Looja Sind ärplemise eest oma armust ilma,
kui sa ise Tema armu ära ei põlga.

Nii illus :o)))

Aint, et sama armsasti, nagu toomase pääle, paistab päike ka sinna, kus teda ei ole ja koguni sinna, kus ta elada ega olla ei tahaks ega saakski.

Inimene ütles universumile:
“Mu härra, ma olen olemas.”
“Paraku,” vastas universum,
“ei tekita see tõsiasi minus
mingeid tundmusi."

/Stephen Crane/

Aga mis värk see ”Looja arm" veel peaks olema? Millega seda mõõd4etakse ja kuidas seda süüakse? Vulkaanipursete ja maavärinatega?

toomas, Hele, 2005-08-17 12:48:05

:)))!

toomas, 2005-08-17 12:49:13

Ma suundun nüüd Jaani kirikusse hardushetkele
- Kirikusse, Mida Enam Pole Ja Mis On Nüüd MOSHEE!

Hele, 2005-08-17 13:23:59

Sulni Kristuse saba elab :)

http://www.via.ee/content/article/sulnis-kristus/comments/1/nr/122

levi, Toomas, 2005-08-17 13:49:12

Kas sul ei ole kordagi pähe karanud mõte, et vbl sa siiski ei ole neist asjust aru saanud või et sa varjad selle abil ühte olulise tähtsusega asjaolu, mille avalikukstulek (e. endale tunnistamine) lõhuks su soovskeemi, mis ainsana aitab vältida tunnustamist?

I. Mis konkreetselt oli kirjutatud sellele 1976.a testamendile ja 1992.a testamendile?

II. Missuguste asjaolude (faktide) abil sa oled ennast veennud, et 1) sinu poolt mainitud advokaat koostas 1976 aastal testamendi ja et 2) ta tegi seda nõukogude võimu saboteerides, 3) teades seega ühtlasi tol ajal juba ette, et nõukogude võim kaob ja 4) selle tagajärjel käivitub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ning et 7) vara võõrandamiseaegne omanik soovis võõrandamise ajal ja/või 1942.a, et SINA oleksid tema vara tulevane ja tegelik pärija?

III. Millal suri vara omanik, kes oli selle vara omanikuks õigusvastase võõrandamise hetkel?

IV. Millal suri vara omanik, kes oli selle vara omanikuks ja 1942.a testamendi tegijaks?

V. Kas isik, kes oli 1976.a ja 1992.a testamenditegija, oli seesama isik, kes oli sama vara omanik õigusvastase vara võõrandamise hetkel või 1942.a?

andrus, 2005-08-17 14:08:35

kas sulnil Kristusel on saba?

ja elab kah veel?

ja te sööte seda?

Hele, andrus, 2005-08-17 14:23:59

ega see mõni voblasaba ole
vähemalt praegu veel

33338, 2005-08-17 14:57:46

Ele,
ma ejj ejtta ülttse tunndejd inimeste ja loomulikult ka téadlastejuures. selgitin vajd seda et TAJU ja tunnded ise ejj ole téadus. ned onn inimlikud vahendid lóoduses olemasoleva tunndmaxppimiseks. vormistab aga saadud téabe ikkagi küllm tunndeväline loogika. sest tunnetega sahkerdades petad ennast ning su “téadus” ejj akkaks t'ööle. isegi mitte ükks raa.l ej tööttaks kuj selle loojad oleks lähhtund tunnetest ja tajust. ehhki nad ise vxjsid ólla kujjpalju tunndelised ja ussklikud ja mujdu müstikud.
sellest kóorub vällja ka see et juba näjttäks ebamäärust ennast käsitledes mis tahes téaduslike vahenditega ej saa me vel tinngimatta tegelikkusele vasstavat piltti. se vxjjb küll JUHUSLIKULT tegelikkusega ühhtelanngeda, ent ej pea. nii pole ka sellised TÉADUSED nagu kirjandustéadus, usutéadus ja psühhi"aattria tegelikult téadused, vajd mejje enndi kokkuleppelised “téadused”.

levi, PL, 2005-08-17 15:25:17

PL:Muidugi teaks inimesed tõeliselt teaduslikus ühiskonnas, mis on nende elu sisim mõte ja eesmärk.

LV:Ma saan aru küll, et see on väike pila, aga PL, see, millest sa räägid, on eelkõige filosoofide nägemus teadusest ja teaduslikust ühiskonnast.

PL: Eksid. See on müstikute nägemus elust.
————

Kena, et püüad tõestada, et müstika tähendab tegelikult nö müstikast mõtlemist ning et müstikuteks olid siis muuhulgas ka kõik kommunistlikud filosoofid. Kui sa seda ei usu, siis loe seda peatükki ‘filosoofialeksikonist’, mida ma sulle soovitasin.

:-)

Hele, 33338, 2005-08-17 16:09:02

See jutt käib meil aiast ja aiaaugust:
taju ja tunded (emotsiooni tähenduses) on eri asjad.
Kui sa vaatad punast värvi potsikut, siis taju on see, et see potsik seal on ja et ta on punane ja nii lai ja nii kõrge. Ilma tajutavate katse- ja vaatlusfaktidetta, paljast loogikast ei saa mingit reaalsusele vastavat teadust teha. Mida me mitte kuidagi ei taju, seda pole meie arust lihtsalt olemas.

Tunded, nagu see kas see potsik sulle meeldib või mitte, pole tõesti potsikuteaduse jaoks olulised.
Tundeid uurib psühholoogia ja see mingis osas kindlasti on teadus, aga sel juhul pole tunded uurimisvahend, vaid uurimisobjekt.

Mulle ka ei meeldi, et PL müstikat teaduseks nimetab, aga mis teha - mul teda sellest kombest niikuinii võõrutada ei õnnestu. Nimetamised nimetamisteks, hea, et ta müstikaga tegeleb ja teemat üleval hoiab.

Mumeelest on müstika ise piisavalt ilus ja kunstlikku teaduse sulgedega ehtimist (ehk Roland Karo mõistes “kvantmüstikat”) ei vaja. Iseasi on sisuline koostöö teaduse ja müstika vahel, nagu PL unistas teadvusespektroskoobist ja surnutenõustamise massinast. Selle viimase suhtes olen ma küll kole skeptiline - no kuidas seda surnut nõustada saab, kui tal aju üldse ei funksi... aga mine tea, mis ükspäev selguda võib.

DiaTheo, 2005-08-17 16:37:23

Hele: Ilma tajutavate katse- ja vaatlusfaktidetta, paljast loogikast ei saa mingit reaalsusele vastavat teadust teha.

Kas tõeste loogiline Numbrimees eitab midagi sedavõrd loogilist? Kaeme perrä.

Numbrimees: Ele,
ma ejj ejtta ülttse tunndejd inimeste ja loomulikult ka téadlastejuures. selgitin vajd seda et TAJU ja tunnded ise ejj ole téadus. ned onn inimlikud vahendid lóoduses olemasoleva tunndmaxppimiseks. vormistab aga saadud téabe ikkagi küllm tunndeväline loogika ...

Logisch ju, sedasi, nagu Numbrimmes arutleb! Ta ei eitagi vajadust katseandmete järele. IMHO

Hele, 2005-08-17 17:27:17

tsukts, 2005-08-17 12:42:08
Inimene ütles universumile:
“Mu härra, ma olen olemas.”
“Paraku,” vastas universum,
“ei tekita see tõsiasi minus
mingeid tundmusi."

/Stephen Crane/

Kui inimene võib Universumiga dialoogi pidada, miks siis ei võiks ta Jumalaga vestelda?
Küsimused Universumihärra soo, seisuse ja perekonnaseisu kohta on antud juhul igatahes sama arutud nagu Jumala kinganumbri teadatahtmine. Ja vastupidi.

Aga mis värk see ”Looja arm" veel peaks olema? Millega seda mõõd4etakse ja kuidas seda süüakse?

Looja arm on mõõtmatu...

http://www.u-pop.ee/uplayer/search/?skey=Looja+arm&cat=song&search=1&first_search=1

ja tema söömise teemal ma parem ei ärrita kohalikke kannibalismihuvilisi... :)

DiaTheo, 2005-08-17 18:49:08

Kui kellegi poole pöördutakse sõnadega “Mu härra ...”, siis on tõesti arutu pärida tema soo kohta teavet. Aga kõike muud - miks mitte!? Pole ju arutu küsida härra kinganumbrit, pereseisu, mida iganes. Iseasi, kuidas seda teha. Mõni vorm võib osutuda liigseks uudistamiseks, mõni liigseks pealetikkuvuseks ... mõni aga kohe vägagi paslikuks:-))

priit kelder, 2005-08-17 18:49:10

Pealkirjas sisalduvale küsimusele võiks vastata toredat Mitschurini vanameest (too võttis selle vist Lõssenkolt)parafraseerides: me ei oota teaduselt armuande, vaid võtame neid ise.

***