Mida me ootame teaduselt?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1397 kommentaari.

priit kelder, 2005-08-16 05:27:56

Ega ma eriti pihta ei saanud - mu enda viga -, kuid shamaanlus ja teadus ei tarvitse küll suhestuda, no nikak net.

33338, 2005-08-16 06:55:07

1) sillmatorkkas ässti palju jutumärkkä. kas sis pilgup'üüdmiseks vxj välljamxéldiste°eristamiseks.

2) TÉADV tüvi on tuletisena palju noorem tüvest TÉAD. ja TÉAD tüvi olevat suguluses tüvega TEK, viimasest ka TEGEMA.

3) küll onn ää et me nii vähä téame, sest mujdu poleks viat ja Peettrit olemaski.

4) TÉADUS pole siisski TÉADLIKKUS millestki. ehhki ka téadus onn ähmaste píiridega, on se siisski mitte tunnetuslik, vajd järälduslik.

5) see mida näämä unes, EJJ OLE alatéadvus ehk villm alatéadvusest. ehhki se kenasti kxlaks. alatéadvus nagu alatéadvuse side téadvusega ejj avalda ennast ejj illmsi ega unes. sellepärast jätan vällja ka samàanikäsitluse, jäägu se Peettri lu.lluks.

6) TÉADVELEj'äädäs - kujdas oleks selle nimetav? Peetter näjjb olevat uue “alatéadvusliku” ning mitte°eestiliku sxnaloond.

7) lxpukohhta vxjjn aga 'öölda et káasaja téadus jääb Peettri lúulelennule kxvasti álla. ajnus lohutus et vähämalt Peetter xnnelikonn.

33338, 2005-08-16 09:26:43

uvitav kas Peettri kogudus ikka vel tukub vxjj ej suuda pakutavat séedi?

nipitiri, 2005-08-16 09:43:40

eilsest Postimehest:

Harvardi ülikool uurib elu teket (46)

Küsimusega tegelev uurimisrühm saab Harvardi ülikoolilt järgmise paari aasta jooksul igaaastaselt toetust miljon USA dollarit

http://www.postimees.ee/160805/lisad/teadus/174214.php

levi, 2005-08-16 10:00:46

Artiklist kumab läbi autori järjekindel püüd tõestada nö teaduse ja muu eluvalkondade vahelist vastuolu ja piiratust teaduse kahjuks. Minu arust on see vastuolude kuntslik loomine ehk tekitamine. Asja point on selles, et teadusliku uskumuse ja teaduse objektiks ei ole mitte kõik need nähtused, oletused jm, millest artikli autor räägib. Vastuolud puuduvad.

levi, 2005-08-16 10:02:13

Olgu kuidas on, see alateadvus värk tundub minu (just sellele omistatavate omaduste või avaldumise iseärasuste poolest) jaoks olema rohkem ehk mingit liigi uskumuslikku laadi arvamuste värk. Tihti katsutakse selle mõiste alla mahutada kõik, mis tundmatu. Loomulikult ei saa eitada sellise nähtuse olemasolu, kuid kas seetõttu on ikka põhjendatav ‘alateadvuse’ mõiste kasutamine. Ega’s olegi vahet, mis nime kasutame, kuid sageli kasutatakse sõna ‘alateadvus’ ebaõigesti, erinevalt sellest, mida asjatundjad selle ‘alateadvuse’ all silmas peavad.

Teadus on siiski neid nähtusi uurinud, määratlenud ja defineerinud. Rahuldavalt või mitte, aga siiski on. Samas ei ole keegi ka mingit parem tõsiseltvõetamat varianti pakkunud.

levi, 2005-08-16 10:04:21

Medistiinisõnastiku (tõlke teostaja kirjastus Mediscina, 1996) kohaselt on teadvus:

1) isiku poolt igal hetkel kogetud elamuste kogum (aistingud, mõtted, kujutlused, mälestused);
2) isiku teadlik(uks) olemine enesest ja keskonnast;
3) teadvuse seisund (aste), teadvuse intensiivsus, mida võib käitumise põhjal jagada nt. järgmistesse astmetesse: täiesti teadvusel, unine, segasusseisund, valule reageerimine või mitte reageerimine, ei hinga

Vastukaaluna tuuakse ka teadvusetuse seisundi olemasolu.

Inimese Füsioloogia (tõlge, 1997, Tartu Ülikooli Füsioloogia Intsituut) lk. 156 on mainitud, et teadvus on seotud komplekssete neuronstruktuuridega ja *väljaspool neid struktuure teda ei esine.*

Kas see on piisav, seda ei oska ma kahjuks öelda.

levi, 2005-08-16 10:06:34

Prof. Veikko Tähkä raamatus ‘Psühhoteraapia alused’ (lk.21-22) on alateadvuse kohta muuhulgas toimetaja poolt märgitud järgmist.

“ Eesti keelde on saksa das Unbewusste tõlgitud mitmeti: teadvusetu, alateadvus, ebateadvus, mitteteadvus ja irdteadvus. Neist tuntum on kahtlemata *alateadvus*. Ka Soome on igapäevases kõnepruugis harjutud kasutama mõistet alateadvus. Freud ise kasutas alateadvust (Unterbewusst) mõnes oma varasemas kirjutises, enne 1900, kuid loobus siis sellest, sest alateadvus ei võimaldanud teha vahet, kas mõeldakse psühhika mingit toopilist või kvalitatiivset aspekti. Küsimus ei ole ju miski allpoolt teadvust olev vaid *väljaspool teadvust olev*. Seega on täpsem kasutada mõistet *mitteteadvus* (vrdl Soomes üha enam kasutust leidnud piilotajunta), eriti siis, kui räägime psühhika struktuurist. Omadussõnana võime rääkida ka teadvustamata psühhilisest *ilmingutestst*.”

levi, 2005-08-16 10:07:24

Prof.Tähkä ise kirjutab eelmainitud raamatus järgmist:

“ Kuigi Freud polnud esimene uurija või mõtleja, kes rääkis teadvustamata hingeelu olemasolust, oli ta esimene, kes viitas selle kesksele tähendusele isiksuse tegevuses. Psühhoanalüüs saigi algselt tõeliselt tuntuks just *mitteteadvuse psühholoogiana* ja paljude aastate vältel oli Freudi põhihuvi suunatud teadvstamata hingeelu ilmingute vastu nii nagu need ilmnevad igapäevastes eksitegudes, unenägudes, neurootilistes hädades, muinasjuttudes, müütides, kirjanduses ja kunstis ning primitiivse ühiskonna tavades ja uskumustes.
Psühhoanalüütilise *teooria* tekke algfaasis esitas Freud hüpoteesi, milles isiksus jagati kolmeks ‘korruseks’: teadvuseks, eelteadvuseks ja teadvustamata hingeeluks ehk mitteteadvuseks. See nn. toopiline hüpotees taandus hiljem nn. strukturaalse hüpoteesi ees, kus Freud eristas isiksuses kolm *funktsionaalset* rühma: ego, id, superego, milles omakorda võisid esineda ka erinevad teadvustatuse tasemed. Varem mõisteti teadvuse tasemete all teatud *'piirkondi' või erilisi süsteeme inimese sees*, nüüd vaadeldakse neid teatud *kvaliteetidena*, mida võidakse adjektiivselt liita iga uurimise all oleva psühhilise sündmusega. Kuigi nende kvaliteetide vahel *ei ole alati selget piiri*, võidakse iga psühhiline ilming ja sündmus määratleda kas teadvustatuks, eelteadvuses olevaks või teadvustamatuks.” /.../ *Mitteteadvuslikud* on omakorda on omakorda need psüühikas olevad asjad ja sündmused, mida me kas sugugi ei suuda teadvustada või mille teadvustamine on võimalik vaid märgatava lisaenergia kulu abil./.../ Aga sageli on psühhika erinevad teadvustamata faktorid siiski võtmepositsioonil inimese käitumise mitmeplaanilises motivatsioonis ning eriti otsustav on nende osa psühhiliste häirete sünnis ning haigusnähtede kujunemises. /tsiteeringu lõpp/

levi, 2005-08-16 10:13:10

Seda teadvuse probleemi puudutati VIA artiklis “...nüüd mitte mina, vaid Kristus minus!”:

http://www.via.ee/content/article/mitte-mina-vaid-kristus-minus/comments/1/nr/4

levi, 2005-08-16 10:28:53

Muidugi teaks inimesed tõeliselt teaduslikus ühiskonnas, mis on nende elu sisim mõte ja eesmärk.

Ma saan aru küll, et see on väike pila, aga PL, see, millest sa räägid, on eelkõige filosoofide nägemus teadusest ja teaduslikust ühiskonnast.

Saan aru küll, et nägemused teadusest erinevad üksteiseti küllaltki oluliselt, kuid tasuks siiski kätte võtta ka Filosoofialeksikon (lk ei mäleta) ja lugeda sealt, mida ja kuidas seal räägitakse teadusest ja teaduslikust ettenägemisest (seostatud kommunistliku maailmavaatega).

andrus, 2005-08-16 10:59:46

http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=249

sorry kiire on

33338, 2005-08-16 11:05:41

mittetéadvust ej saa kasutada, sest se sisult ejttab téadvust. siin aga tahetakkse käsitleda seda kuj téadvuse ala vxjj eriliikki.

toomas, 2005-08-16 12:03:39

Andruselt tõeliselt olemuslik lugu:
terav ja sobivalt ähvardav.

toomas, 2005-08-16 12:12:08

Peetri jutu alguses osundatud Jaapaniga seoses lisan lingid Maila lahkel kaasabil skännitud ja tema ülesriputatud piltidele seoses TOM JESUS RULES! HELP- asjaga.

(i) Selline - inimtühi ja kauni loodusvaatega -nägi 1991. aasta septembri alguses välja Nojiri järve Jaapani luterlaste suvekoloonia, kus meie mu soome sõbraga kahekesi olime ümbruskonna ainsad inimesed. Peatusime bangalos, mille rõdult on tehtud see pilt. Ujula rannahoone tekstiga TOM JESUS RULES! HELP on pildi võtmiskohast umbes sada meetrit eemal, all järve ääres:
http://www.via.ee/img_tmp/jaapan.jpg

(ii) Tekst TOM JESUS RULES! HELP ja mina kõrvuti, soome sõbra tehtud fotol:

(Muide! Üha rohkem olen nõus DiaTheo nalajtoonis tehtud väitega - see pilt pole Hea, vaid on Kuri!):

http://www.via.ee/img_tmp/tomhelp1.jpg

33338, 2005-08-16 12:13:52

tere Toomas,
juba Mari Ellist tagasi?

toomas, 2005-08-16 12:16:48

Jeesus Kristus polnud toona muud kui mu intellektuaalne valik (mis vahekokkuvõttes viis mind ka sinna järve äärde sellesse suvekolooniasse)ning ega ma kõike siinses kommentaariumiruumis kirjutatut arvesse võttes ei tea ka öelda, kas see pole mitte nii ka praegu!

Ainus, mis on kindel: Püha Missa rituaal pakub mulle rahustavat müstilist kogemust, mis aitab elada.

toomas, Numbrimees, 2005-08-16 12:18:28

Tere, Numbrimees!
Ei, Mari Eli ma ei suundunud.
Kuuekümne milli mahajoomiseks tegin ainult ümbermaailma lennureisi ja käisin muuhulgas uuesti Jaapanis Yamanote liini Ootsuka jaama juures omawari-sushibaaris saket joomas.

Mõnsa oli!

toomas, 2005-08-16 12:25:37

Paaripäevase vahega - septembri alguses 1991 - algab tuhandeid kilomeetreid Nojiri järvest eemal Tallinnas - Pirita 60 Lugu: suguvõsa viib Tallinna Linnavarade Ametisse sisse Testamendi, mis tagasi lükatakse ja hakkab oma tahte saavutamiseks riigivõimuga vägikaigast vedama.

toomas, 2005-08-16 12:27:50

Kuri tekst TOM JESUS RULES! HELP ja kurjalt lõppenud Pirita 60 Lugu kinnitavad üht:

(i) testamendid - olgu need uued või vanad - enam ei kehti
(ii) kristlus on oma aja ära elanud

***