Maha kommunistid!

Erik Arro
Dharma kirjastus
(parteitu mittekandideerija)

Elu ENSV-s

Punased särgid kirjaga “Kommarid ahju!” väljendavad ehedalt rahva tundeid, sest vaadates meie riiki, tekib tunne nagu elaksime ikka veel ENSV-s. Meie president on endine tippkommunist, mitme juhtiva partei esimehed on kommunistid, samuti suur hulk poliitikuid ja riigikogulasi, ning muid võimureid, kolhoosi esimehi ja ametnikke kõikides ministeeriumides. Eesti riik kubiseb kommunistliku minevikuga tegelastest. Taevas lendavad vene hävitajad, tänavatel marsivad vene sõjaveteranid ja vanglad on täis vene kurjategijaid. Meie kodumaa on kaetud kommunistlike okupantide mälestusmärkidega, mida leidub igas linnas, alevis ja surnuaias. Ükski Eesti valitsus pole suutnud neid ära koristada. Narva lähedal seisab lilledega ehitud vene tank, mille toru on suunatud Tallinna poole.

Kõik see solvab eestlase hinge. Kas me elame oma vabal maal või mitte? Tundub, et mitte. Lihula sammast tormas meie valitsus kraana ja politseiga maha võtma, kuid vene tankid, pronkssõdurid ja viisnurgad meie võimurite unerahu ei riku. Kui minister Reps laimas meie riiki Venemaal, siis keegi tagasi ei astunud, aga kui nähti mõnd punast särki, siis langes kaitseminister Jõerüüt suurest hingevalust agooniasse ja astus tagasi. Sellest võib ainult üht järeldada – eestlase tunnetel võib trampida iga kompoliitik nii nagu ise tahab, aga kui keegi ähvardab mingi süütu särgikesega kommuniste, siis astub tagasi meie riigi kaitseminister, kellel peaks ju ometi olema veidi sõjamehelikku jõudu ja meelt. Kaitseministri tagasiastumise motiivis pole midagi õilsat, see on vana kommunisti isiklik solvumine ja hirm. Miks ei astunud kaitseminister tagasi näiteks siis, kui Vene hävitajad meie taevas lendasid? Riigi kaitsmine pole ju ENSV-aegne Kirjanike Liit, kelle ülesandeks oli komparteid ülistavaid värsikesi treida. Kaitseminister Jaak Jõerüüt on kas lihtsalt nõrganärviline hale kuju või paadunud kommunist. Kui nüüd sada inimest punase särgi selga ajaksid, siis vist kukuks terve meie postkommunistlik valitsus kokku:)

Punased särgid, maskid ja viisnurgad

Hiljuti tähistasid punaveteranid Tallinnas okupatsiooni monumendi juures Eesti okupeerimise 60. aastapäeva. Jalul oli terve Eesti politsei, kuid oh üllatust, nad ei olnud väljas mitte selleks, et vene sõjaveteranide ebaseaduslikku ja eesti rahvast solvavat miitingut laiali ajada, vaid selleks, et neid kaitsta võimalike provokatsioonide eest. Tabati kaks eestlast, kes kiiresti politseisse ülekuulamisele viidi. Põhjuseks see, et üks mees kandis punast maski. Kas pole hämmastav? Punase maski või punase särgi kandmine ajab paanikasse mitte ainult Eesti politsei, vaid põhjustab ka Eesti kaitseministri tagasi astumise!!! Ma saaks aru, kui punaste viisnurkadega sambad põhjustaksid ministritel infarkte ja politsei tormaks kraanade ja koppadega vene okupatsiooni mälestusmärke koristama. Aga ei, kõik on vastupidi. Kas me elame ikka vabal maal või oleme Moskva oblast?

Kuritegelik ideoloogia

Isamaaliitlane Pakosta arvab, et kommunismi kui ideoloogia eest ei või kedagi karistada. Aga me teame, et kommunism on vägivaldne ideoloogia, mis kutsub üles klassivõitlusele, terrorile, proletariaadi diktatuurile ja maailma vallutamisele. Kommunistlikust maailmavaatest on palju kuritegelikum kuulumine konkreetsesse terroristlikusse organisatsiooni - Kommunistlikusse Parteisse, kes tegeles miljonite inimeste tapmisega ja ahju ajamisega tervel kuuendikul planeedist. Ja seda teadsid kõik eestlased, kes astusid vabatahtlikult sellesse parteisse. Pole tähtis motiiv, kas seda tehti vorstijupi eest, argusest, rumalusest või soovist reeta oma kodumaa.

Kui keegi väidab, et aeg oli selline, miskit polnud parata ja oli siiras soov Eesti asja ajada jne, siis mina võiksin öelda, et astun Ku Klux Klani selleks, et aidata neegreid. Jah, võimalik, et mõni ka mõtles nii, kuid rahvas ei taha teid, endisi kommuniste võimu juurde. Istuge nurgas, olge vait ja häbenege, ning ärge trügige riiki juhtima, poliitikasse, riigikogusse või presidendiks, sest see solvab eestlasi. Keegi ei aja kommuniste ahju, ei pane pannile, isegi vangi pole neid pandud. Rahva ainus soov oleks, et astuge tagasi, kommunistid, ärge trügige võimule, me ei taha, et te meid juhite, me ei taha teile selle eest palka maksta, ning ei taha näha teie nägusid. Kuigi ausalt öeldes kuluks igale endisele kommunistile reetmise eest kolm aastat türmi, kiilaks ajada, punane särk selga panna ja ühiskondlikult kasulikule tööle suunata, näiteks põllumajandusse:)

Kommunistid, astuge tagasi!

Valimised lähenevad ja seoses sellega võiksid kõik endised kommunistid (Rüütel, Savisaar, Ansip, Palts, Lauristin, Reiljan, Alatalu, Allik, Kallas ... ) võtta eeskuju kaitseministrist ja astuda tagasi, mitte kandideerida võimuorganitesse, raputada endale tuhka pähe ning mitte solvata oma musta minevikuga eestlasi. Keegi ei aja kommuniste ahju ega pane pannile, rahva tagasihoidlik soov on nende tagasi astumine. ENSV ajal said nad oma vorstijupi ja 30 hõbeseeklit juba kätte, nüüd aitab, armuaeg on olnud väga pikk.

Riigikogu peaks vastu võtma seaduse, mis keelaks KP-sse kuulunud inimeste pääsu võimuorganitesse, ministeeriumidesse, kohtutesse ja riiklikesse asutustesse. Kommunistide nimekiri peaks olema avalikult kättesaadav kõikides infokanalites, et rahvas teaks, kes on kes, ning keda mitte valida jälle võimu juurde. Aeg on tulla noortel, uutel ja puhastel inimestel!

Elagu puhas ja vaba Eesti!

Erik Arro, 2005-10-13

Artiklile on 407 kommentaari. Loe kommentaare »

***