Loovusest ja loomulikkusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 691 kommentaari.

33338, 2005-08-28 09:08:56

0=n tahin ‘öölda et 0 kuulub vxrrdv’äärsäna n ulkka. nagu 1, 2005 jne.

33338, 2005-08-28 09:57:47

kass olete kunagi püüd mxjutada peni téadvust? mina korra olen. kuj penile näjdata tejsst peni ning siis tálle juhatuseks káasa'öölda pehhmel toonil et sellest vxjkks ju päris sxbersáada, sis lähänepki peni tejsele sellise ‘äätahhtliku tuttvumise kavatsusega. kujj aga paned ’ääldä terava tooni ja annad vihhje tejsepeni kxllbmatusele, sis on ka peni suhhtumine vasstav.

juut-põdrakarjus, 2005-08-28 10:07:24

3) ∞/∞ = m'ääramatus.

kuj se oleks nii, sis onn olemas lxppmatu arrv lxppmatusi. ehk máamuna sees on temast suurem muna.

Ma ei tea, kuidas nende maamunadega lood on, aga Hele variandid meeldivad mulle rohkem... füüsika seisukohalt.
Kui lõpmatuse jagamisel lõpmatusega saame me vastuseks ühe, siis anname me lõpmatusele ju mingi väärtuse - lõpliku väärtuse ja täiesti korrektseks muutub selline ülesanne:

Juku otsustas lõpmatu julga kilomeetreid läbida lõpmatu hulga tundidega, Kui suur peaks olema selle ülesande täitmiseks Juku kiirus?

Lahendame...

∞km /∞h = 1 km/h. :o)

Aga tegelt võib ta kiiruseks olla ka 2; 3; 2000; ∞ km/m, vastus on ikka õige.

33338, 2005-08-28 10:39:15

sa ju.tt jagad juu.tte eesstlastega.

juut-põdrakarjus, 2005-08-28 10:52:50

Vbla küll. Pole ju olemas siiamaani ajafüüsikat ja aegruumiski pole aeg miskit muud kui abivahend liikumise kirjeldamiseks. Ja sellest igasugused spekulatsioonid ajaga.

Kuid ega seepärast sinu elu sugugi kergemaks muutu :o))

Jätame kõrvale aja ja küsime nii, et kui lõpmatu hulk õunu jagada lõpmatu hulga pisikeste Jukude vahel, siis mitu õuna iga Juku saab?
Siin on nüüd küll kõik võrreldav :o)

Ja see nulli jagamine nulliga on kah imelik, kui selle vastuseks tuleb 1, siis see on vastuolus TD 1 seadusega.

33338, 2005-08-28 11:23:18

juudile
0/0=1 siis kuj sa loed 0 samasuguseks arvuks arrvjoonel nagu on 1, 2, 5 jne: ...-5; -4; -3; -2; -1; 0; +1; +2; +3; +4; +5; ...
kuj sa aga loed 0 arvuks siis kuj se súlle méeldib, sis ...??? igatahes mina sellest valikust enam aru ej saa.
mälätad ju kujdas tunnded 0'ga jaottas mejjd mxni aassta tagasi aasstatuhandevahetuse pidajateks eri ajal. küllap sinu ja Elejaokks oli uue aasstatuhande allguspäävaks 01.01.2000., minu ja minuméelsetejaokks aga 01.01.2001.

nj, 2005-08-28 11:33:14

Heelium, 2005-08-27 15:35:27
Võid teoretiseerida palju tahes, praktiliselt käib asi nii:
ei ole loetav verbaalne mõte “täna on kuum ilm, huh, mul on palav, läheme randa”.
On loetav visualiseerituna-manad pildi inimes(te)st, minemisest ja rannast. Verbaalne peab muutuma pildiks ja samal ajal peab keha ka tegelikult kuumusest põhjustet signaali väljastama, siis tunneb e. “loeb” ka seda.

Njah 2005-08-28 02:34:54
Mõtted pole kaugloetavad. Lähedalt saab arvata kehakeele abiga.
Visualisatsioonid, pildid, kujundid on. Ja see võime on treenitav nagu ka kehakeel tundmaõppimine.

Kuidas see hüpotalamus selle “kus tahes” kolmanda silmaga suhtleb?
Teadlased seda veel ei tea, aga nägijad lihtsalt kasutavad oma võimeid.

juut-põdrakarjus, 2005-08-28 11:43:58

0 arvjoonel, nagu ka arvjoon ise on mõtteline konstruktsioon, samasugune luul kui jumal - kumbagi ei eksisteeri füüsikalises maailmas. Ja luulutamise kohapealt on sul tõepoolest õigus.
Aga füüsikas on null mittemidagi ja mittemillegi jagamisel mittemillegagi ei saa midagi tekkida.

Aga mis puutub aastatuhande alguspäeva, siis siin on asi minu arvates lood sedamoodu: Mingil hetkel sündis numbrimees ja hakkas elama oma esimest eluaastat. Ta sai nädalaseks, kuuseks ja seda kõike oma esimesel eluaastal. Oma esimesel sünniaastapäeval sai numbrimees ühe-aastaseks ja alustas teist eluaastat...
sündimise päev - esimene sünnipäev - 1 eluaasta
esimene sünnipäev - teine sünnipäev - 2 eluaastat
üheksas sünnipäev - kümnes sünnipäev - 10 eluaastat...

33338, 2005-08-28 11:49:37

asi selles onngi et ma.tas pole MITTE MINNGIT ulkka, onn ulkk, mille väärttuseks on 0.

juut-põdrakarjus, 2005-08-28 12:07:43

Matas küll, aga füssas?

Külma(energiakulu=0) ja seisva(töö=0) soojusmasina kasutegur on 100% :o)))

33338, 2005-08-28 12:15:44

miks sa siis MITTE MILLESTKI räägid kuj näjttäd esitad 0'ga? siitt ka vastus.

33338, 2005-08-28 12:18:20

samasugune lugu on riigiametnikega. mida vähäm ametnik vanapaberit toodab, seda vähäm ta rahhvale kahhju tekitab.
siin ässti pisikeses kirjas (ajnult súlle): see käjjb ka minukohhta.

juut-põdrakarjus, 2005-08-28 12:20:38

Sellepärast, et 0 tähistabki mitte midagit... seda muidugi abstraktsena, aga võib ka konkretiseerida: Energiakulu=0 tähendab, et pole mingit energiakulu - kohe mitte mingit jne.

juut-põdrakarjus, 2005-08-28 12:24:46

Sa vaata asju šõrše :o)

Kui sina ei tooda vanapaberit, siis jäävad paberivabrikud seisma ja nende töötajad ei saa osta nänni ja see viib nännitootjad pankrotti ja seisakusse ja näänitootjad ei saa enam osta leiba ja siis jäävad leivategijad seisma...

Niiet just sinusugused vanapaberitootjad ongi need, kes maailma liikumas hoiavad :o))

33338, 2005-08-28 12:27:17

sellise loogilise trikip'äälä jullgen isegi péeglíssekaéda!

juut-põdrakarjus, 2005-08-28 12:33:43

:o))))

Hele, 2005-08-28 13:24:28

Heelium, 2005-08-28 03:52:03

minu meetod lõpmatusega arveldada, nagu seal ka mainin, on lihtsalt mulle mugav meetod enamikul juhtudel, kus sellega kokku puutun.

Kui see on niivõrd sinu meetod, et järeldus 2=1 sind ei häiri ja sa end sellega mugavalt tunned, siis sa muidugi võid siia mida iganes oma rõõmuks kokku kirjutada.

Sellele kohale, et nullmassiga osake omandab massi, kui liigub valguse kiirusega, milleni ei ole võimalik lõpliku hulga energiakulu abil jõuda, vaid mis eeldaks lõputut hulka massi. Nullmassiga osake saavutab selle siiski, kuna tema nullmassi suhtes on footoni mass lõpmatu.

Osake, mille seisumass on null (n. footon), saabki liikuda ainult valguse kiirusega. Ei ta “omanda” massi ega “saavuta” valguse kiirust, need on tal olemas kiirgumisest alates.

Footoni seisumass on null ja sellepärast nimetatakse teda mõnikord “nullmassiga osakeseks”. See on mõneti eksitav väljend. Osakest, mille kogumass oleks null, pole tegelikult olemas. Footon ongi see “nullmassiga osake” ja sinu jutu kohaselt peaks tema mass siis iseenda suhtes lõpmatu olema... jama ju. Tegelikult on footonil alati lõplik mass vastavalt tema energiale.

Mingis mõttes!!! Selles mõttes, et tegu on kiirusega, mille saavutamiseks on vaja lõpmatut hulka energiat.

Footon liigub valguse kiirusega ja tema energia on lõplik. Valguse kiirus ei ole ühes mõttes lõpmatu ja teises mõttes lõplik, see on täiesti konkreetne, hea täpsusega teadaolev lõplik suurus.

Kõverus tekib suure kiiruse juures. Ei teki või?

Erirelatiivsusteoorias pole suurtele kiirustele vaatamata mingit kõverat ruumi. “Ruumi kõverus tekib” gravitatsiooniväljas, st. gravitatsioonivälja kirjeldatakse üldrelatiivsusteoorias ruumi kõverusena.

Millisest katsest Einstein selle Sinu arvates tuletas?

Üheks üldrelatiivsusteooriale alust andnud ideeks oli katseline tähelepanek inertse ja raske massi võrdsusest.

Ja kui mass=energia, siis kuidas saab üks mass üldse paigal seista, võiks veel siia küsida?

Kineetiline energia ei ole ju ainus energialiik.
Seisuenergia (seisumassile vastav energia) on enamiku igapäevaelust tuttavate objektide korral kineetilisest energiast palju suurem.

Gravitatsioon=energia=kiirus.

Kaugel sellest. Ehkki need mõisted on omavahel kindlatel viisidel seotud, pole need kaugeltki üks ja seesama.

Ma rääkisin aja kiirenemisest, mitte osakeste kiirenemisest.

Ei ole nii, sa kirjutasid just osakeste kiirendamisest: Kuna kõikide osakeste liikumiskiiruse suurendamine ja nende osakeste üksteisele lähendamine on sisuliselt üks ja sama asi paljuski, ... Augud oma arusaamises täidad sa selliste fantaasiatega - milles poleks midagi paha, kui sa neid fantaasiaid reaalsuse pähe esitada ei püüaks.

Ma proovisin leida tema tuletuskäiku.

Selle leiad sa tema teostest.

siin vaieldes on mu argumendid kõvasti paremaks muutund jälle

Päris kole mõelda, kui halvad nad siis enne siin vaidlemist veel olla võisid... :)

Hele, 2005-08-28 13:44:55

Teemal “nulli jagamine nulliga”:

Kui sa käid null kilomeetrit nulli sekundiga, siis mis on kiirus - “0/0=1”-teooria kohaselt 1 kilomeeter sekundis?
Aga null kilomeetrit on null meetrit ja null meetrit nulli sekundiga peaks andma selleks kiiruseks hoopis 1 meetri sekundis?
Null sekundit on null sajandit ja seega peaks seesama kiirus olema hoopis 1 meeter sajandis...jne.
Nii võime tulemuseks saada millise iganes kiiruse.

33338, 2005-08-28 13:50:16

Eleke teeb sama vea miss juuttki. loogika nimelt ej luba “rajal obesejd vahetada”. ehk anndmed péavad olema öhe liigilised, mitte vxrrdlema valitud juutti liihhtsureliku eesstlasega.

33338, 2005-08-28 13:52:43

ja ära unusta sedagi, et mitte kujdagi pole vxjmalik K'ÄJJA 0 kilomeettrit. sest käjjmine on selliseljuhul vxjmatu. ning sa ise ävitad oma näjttä vxjmatu tinngimuse esitamisega.

***