Loovusest ja loomulikkusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 691 kommentaari.

Njah, Heelium 17:04, 2005-09-04 00:02:22

"3D ruumi puhul on võimalik, et see asub teise, näiteks 4D ruumi sees, kusjuures 3D ruum on sellises ruumis piiratud ühele kilele — näiteks võime olla sellisel juhul mõne kummalise planeedi ookeanilainete lainetus kogu oma universumiga."

Vee pind kahe oleku vahelise eralduspinnana pole selline eraldi entiteet, et alamastme ruumi moodustaks.

Sinu usk, et me kindlasti 3D ruumis viibime, on täiesti põhjendamatu ja lähtub “common sensest”, mis teadupärast oma tavakujul mõtteteadustes lubamatu on.

3D ruumis olemine ei välista lisadimensioonide olemasolu. Samas on ta ka 3D alamruumina olemasolev ja selle seaduspärasused teaduslikult uuritavad...

levi, Njah, 2005-09-04 00:20:58

Pole kuigi raske ette kujutada aega, mil inimest veel polnud tajumas seda juba eksisteerivat aegruumi.

:-))))

No aga siis, loogiliselt võttes, peaksid su teadmised ületama ka kõikvõimalikud teadusjäreldused. Siis sa lihtsalt tead kõike.
Muide Njah, sa opereerid üksnes nendes mõistetes, mida sa oled oma elu jooksul omandanud ja mille sa meelevaldselt kannad aega, mida sa tegelikult ei tea ega saagi isegi endale nö õigesti ette kujutada. Paljudesse teadmistesse sa lihtsalt usud, kuna sulle tunduvad need loogilised ja arusaadavad olema. Ma ei taha seada su teadmisi ja üldisvõimet kahtluse alla, kuid sul tasuks siiski teada (loodan, et sa teadki), et ka teatud vaimuhaige täiesti segane, arusaamatu ja teistele võimatuna näiva sisuga jutt tundub talle endale igati arusaadav olema.

*

Muide, Njah, neid teadusjärelmeid, millele sa tugined ja millest sa räägid, ei ole ma süstemaatiliselt õppinud. Tõsi, üht-teist olen lugenud, aga tunnen reaalselt, et kõigist ma veel aru ei saa. Aga ma ei heida sellepärst veel meelt, sest selleks on ju ka teised teed.

Kuna mind huvitab rohkem inimese psühholoogiline pool, siis ma tavaliselt üritan neid väidetavaid nähtusi ka isiklikult enda nahal jälgida ja kogeda. Püüan nö õpitus-loetus iisklikult veenduda, kas see on õige ja kas see ka töötab. Olen põhimõtteliselt seda meelt, et kõik, mis on nö tegelik, on kättesaadav kõigile. Maailma tajumiseks ja sellest arusaamiseks vähemalt samal tasemel, nagu sa iseendast näid arvavat, EI ole põhimõtteliselt vaja olla teadlane. Küll aga on inimestevaheline suhtlus ja üksteisest arusaamine raskendatud, kui ei tunta erialakeelt, milles jutt käib. Samas esineb ka selline nähtus, kus kasutatakse küll erialakeele termineid selleks, et tekitada mulje usutatavusest. Seetõttu ma alati aru ei saagi, kas sa ajad tõsisel ilmel jama (kuigi ka seda olen tähele pannud) või sa teed nalja.

Njah, Heelium 23:00, 2005-09-04 00:42:38

"Ma ei räägi Newtonist — ma räägin eukleidelise ruumi lõpmatuse omadustest ja sellest, et valgusel on samad omadused."

Newtoni teooriate baasmudel on eukleidiline ruum (abstraktsioon). Tean, et erinevalt ERT baasmudelist võimaldab NT tõlgendada valguse kiirust lõpmatuna, kuid korduvad mõõtmised näitavad selle paikapidamatust.

See valguse kiiruse lõpmatuse võimaldamine on selle teooria puudus, tingituna omaaegsest puudulikust teadmisest ning seetõttu pole NT ka suurtel valguse kiirusele lähenevatel kiirustel enam rakendatav. Imelik, et Sa seda teooria teadaolevat puudust ülimaks tõeks tõsta tahad.

ma kasutan emotsiooni tähenduses inimese vaimus olev objekt või millegi kognitiivne kujutis

Kognitiivne kujutis on mõte, mitte tunne. Tunne on inimkeha biokeemiline olek.

Inimese närvirakud ei ole esiteks sünkroniseeritud sellisel kombel, teiseks töötavad eri sagedustel. Samuti arvan, et pidevtaju ei kombineerita — kombineeritakse pidevtajus.

Sõltub neurovõrgu väljarenenud struktuurist. Tajumoodustamine on üks paljudest aju funktsioonidest ning teatud koordinatsioon on selleks täiesti vajalik.

See, et aju moodustab tajupilte ja need siis lõpptajuks kokku “kleebib” on kindlaks tehtud katsetega.

ei ole faktilist alust, et loomad täpselt samas ukerdavad. mina nt. mäletan, kuidas ma *õppisin* teoreetiliselt 3D ruumi omadusi ja kuju, sellal, kui mul oli mingi ruumipilt ka varem (sest kuidas muidu oleks ma saanud varem liikuda). Ajaga on samamoodi — loomadel on liikumine, aga aega kui niisugust (eraldi mõõdetav skaala) ei pruugi jällegi olla.

Kas loomad ei ukerdagi samase aegruumse substantsi vahel, kus meiegi? Millises Universumis siis nemad ukerdavad? Seda ma ütlesin, et tajupildid võivad neil sellest küll pisut teise spektrivahemiku abiga moodustuda, kuid adekvaatseks toimimiseks peab neilgi ümbritsevast ruumist enamvähem samalaadne sisemine ettekujutuslik aegruumimudel kujunema.

Tal on pilt ajast ja ta räägib sellest, et sellist aega, nagu tema seda kujutleb, enne tema sündi ei olnud, sellal, kui tema jaoks on see reaalsus.

Kui ta räägib oma isiklikust ajatajust, siis seda ei saanud enne teda tõesti olla. Aga kui ta räägib hoopis ajast, siis see oli ja on täiesti temast sõltumatult.

Levi peab silmas seda, et kui seinal on A täht ja pole vaatlejat, siis see ei ole A täht.

Kui levi pole parajasti seda ‘A’ tähte vaatamas, siis temal tõesti pole ettekujutust sellest seinapealsest ja selle tähendusest, kuid vastava kujuga märk on seal ikkagi olemas.

Kui inimene kaoks, siis inimesega koos kaoks riigipiirid, raha, liiklusmärgid, tassid — ühed lihtsalt haihtuks, teised muutuksid millekski muuks. Sealjuures juba enne, kui nad füüsikaliselt muutuks.

Mõttelisi asju pole ka praegu olemas mujal kui inimeste ettekujutuses, ülejäänute puhul kaoks ainult tähendused, mida inimesed neile oma mõtetes annavad.

See “ajakvaliteet” on Sinu mõiste, mis märgib midagi muud, kui levi Aeg.

Sõltub sellest, mida ta täpselt mõtles. Ajakvaliteet on minu tähenduses inimtahtest sõltumatult toimuv aja kulg, mille kohaselt looduses toimivad protsessid kulgevad...

Njah, levi 23:44, 2005-09-04 01:24:03

"Tea kas see substantsi mõiste ikka nii universaalselt kasutatav ikka on, nagu sa seda kasutad?"

Eks paku midagi asisemat välja. Substants vastab enamvähem sellele, mida silmas pean.

Ei tea midagi, Njah. Sa lihtsalt tahad, et see nii oleks

Pole minu tahtmises asi. Lihtsalt vastupidisus kipub palju lahendamatuid probleeme tõstatama.

Ntx Sinu isa elu sel ajal kui Sind polnud veel sündinud. Ei saanud Sa ju siis veel maailma oma mõttega reaalseks muuta. Kas Su isa oli siis ebareaalne?

V kui ka Su isa maailma reaalseks mõtles, siis kuidas jagasite seda teie ühise elamise ajal?

V kui nii mina kui ka Sina mõlemad maailma reaalseks mõtleme, mõlemad meist omamoodi arusaamade järgi, siis kuidas me mõlemad siia maailma mahume?

Niiet maailma meist sõltumatust reaalsusest on ikka palju kergem aru saada. See iseväljamõtlemise arusaam on ju nii egoärplemise nägu.

sa ise omistad mulle mõtet, mida ma silmas ei pidanud. Niiet kritiseeri oma mõtet terviseks.

Sel juhul väljendasid end ääretult saamatult, sest Su väitmistest koorus välja just selline arusaam, mida viitasin. Kas peab lehekülje jagu tagasi ronima, et Su vale mustvalgel välja tuua?

Siin sattusid hoopis sina vastuollu enda mõttega, mille - nii nagu eelnevalt juba ütlesin - mulle omistasid.

Nagu ütlesin, oli vastuolu Su oma mõtete vahel. Kui väidad ühe lausega ühtpidi ja pisut hiljem hoopis vastupidist (hädavalena), siis läksid paratamatult iseenda öelduga vastuollu...

Hele, 2005-09-04 01:38:31

Njah, 00:42:38
Kognitiivne kujutis on mõte, mitte tunne. Tunne on inimkeha biokeemiline olek.

Paadunud materialist :)
Aga kas täiusliku materialisti jaoks ei peaks ka mõte olema “inimkeha biokeemiline olek”?

Njah, levi 00:20, 2005-09-04 01:47:57

"No aga siis, loogiliselt võttes, peaksid su teadmised ületama ka kõikvõimalikud teadusjäreldused. Siis sa lihtsalt tead kõike."

Kõigeteadmisest on asi kaugel. Kas on siis raske natuke fantaasial lennata lasta ja ette kujutada Maad ajal kui siin veel rohtu ega taimi ei kasvanud ja loomi ringi liigelnud. Nende asemel mässasid hoopis vulkaanid ja mudalombid.

sa opereerid üksnes nendes mõistetes, mida sa oled oma elu jooksul omandanud ja mille sa meelevaldselt kannad aega, mida sa tegelikult ei tea ega saagi isegi endale nö õigesti ette kujutada.

Ja miks mitte? Küsimus on ju antud juhul kõigest ettekujutuses, mitte ülitäpses teadmises. Lisaks on ka selliseid protsesse, mis pole aegade jooksul nii muutlikud kui levi tuju.

Maailma tajumiseks ja sellest arusaamiseks vähemalt samal tasemel, nagu sa iseendast näid arvavat, EI ole põhimõtteliselt vaja olla teadlane.

Ma polegi end tedlaseks väitnud. Küll olen ma teadushuviline ja kasutan sealavastatut oma maailmavaate täiustamiseks/täpsustamiseks.

Küll aga on inimestevaheline suhtlus ja üksteisest arusaamine raskendatud, kui ei tunta erialakeelt, milles jutt käib.

Selleks ongi inimesel suu ja silmad peas, et vajadusel järgi küsida/üle vaadata.

Seetõttu ma alati aru ei saagi, kas sa ajad tõsisel ilmel jama (kuigi ka seda olen tähele pannud) või sa teed nalja.

Ega kõik pole jama, millest kohe aru ei saa. Omad arusaamad olen saanud mõtiskluste ja pideva vaatluse alusel ning oskan ka põhjendada, miks nii väidan. Teiste arusaamised v jonnimised pole enam minu teha...

Njah, Hele 01:38, 2005-09-04 01:51:52

"Aga kas täiusliku materialisti jaoks ei peaks ka mõte olema “inimkeha biokeemiline olek”?"

Ei. Mõte on ajulainemustriga kooditud abstraktne tähendus...

Hele, Njah 01:51, 2005-09-04 02:22:49

Aju on ju lihtsalt osa kehast ja igasugused ajulainemustrid närvirakkude biokeemilise ja elektrilise tegevuse kaasnähtus?

/üritap materialisti maailmavaatele pihta saada

levi, Heelium, 2005-09-04 07:42:03

Heelium, 2005-09-03 23:00:40

ma kasutan emotsiooni tähenduses inimese vaimus olev objekt või millegi kognitiivne kujutis. Samuti olen ma täheldanud teatavat seost mõtete ja emotsioonide tavatähenduses vahel.

Mulle tundub, et siis me tunnetame ja saame aru sarnaselt. Lihtsalt erinevalt sõnastasime. Sinu poolt kasutatud ‘kognitiivne kujutis’ on mu meelest päris arusaadav, kuid isiklikult mulle pisut harjumatu tavakasutuse tähenduses.

sealjuures — oleks hea, kui keegi käiks mu mõtte jaoks välja sõna, mis sobiks paremini igasugust vaimset kujundit tähistama.

Ma täitsa tükk aega mõtlesin selle üle, aga jõudsin ikkagi järeldusele, et sõnad ‘mõte’ v ‘mõttepilt’ või ‘kognitiivne kujund’ on head küll. See ‘kognitiivne kujund’ annab nagu mõttele juurde lisatähenduse - mõte on tunnetatav, äratunnetatud, mistõttu on tegemist kognitiivse kujundiga.

Võimalik, et sõna ‘mõte’ vbl ka segadustekitav, kuna sellesama sõnakujundiga tähistatakse ka mingi mõtte (sinu kasutuses siis ‘kognitiivne kujund’) sisu. (nt. keegi ütleb: ‘väljendatu mõtteks oli see ja see’)

levi, Heelium, 2005-09-04 07:59:44

A sõna ‘mõte’ osundab ka ‘mõtte’ tekkimisele ja liikumisele (elik mõtlemisele kui protsessile ning selle jadast väljanoppimisele üldisemalt). Mõiste ‘kognitiivne kujund’ seevastu aga viitab mu meelest nö ‘mõtte’ äratunnetamise protsessi tulemile (s.t. on tekkinud kognitiivne kujund).

Nii ma neid üritan mõista.

Muide, vbl sa panid juba tähele, et ma üritan ‘kognitiivse kujundi’ juures vältida seda, nagu tekiks see kujund eneseteadvustamise tagajärjel elik on üksnes selle protsessi tulem. Kuigi, sõna ‘kognitiivsus’ annaks ka sellise hargnemise võimaluse arusaamistes. (Selline seiuskohaga on püütud põhjendada). Isiklikult ei pea ma seda õigeks, aga ma ei saa öelda kindlalt ka seda, et see kindlasti vale oleks. Point lihtsalt selles, et ma ei taju, et mõte tekiks üksnes eneseteadvustamise tagajärjel, s.t. nagu oleks mõte eneseteadvustamise tulem. Minu jaoks on see võimatu, kui arvestada isiklikke tähelepanekuid ses küsimuses.

levi, Njah, 2005-09-04 08:56:54

Njah, levi 12:53, 2005-09-03 22:37:03

levi: "A mul on vahest selline karvane tunne, et aega ja ruumi ei saa ilma olendite olemasoluta üldsegi olemas olla. Seega, väljaspool inimest (v mistahes olendeid) aegruumi ei esine, s.t. seda - liikumist-aega ja ruumi - ei ole siis olemas. Miks ma nii arvan?"

Njah: <i>Puhtakujulisest antropoegotsentrismist.

Huvitav seisukoht: alguses osundad antropoegotsentrismile, siis aga kohe järgnevalt esitad küsimuse ja vastad eneseõigustuseks:

Mille poolest koerte/kasside ja üldse loomade aja- ja ruumitaju Sinu omast erineb? Pisut erinevate spektripiirkondade ja tempo tajumise, kuid mitte millegi põhilisema poolest. Ukerdavad nemadki sellessamas aegruumis, mis meiegi.

Muide, ma ei pidanud üldsegi sinu poolt toodud asjaolu silmas. Selge see, et kõik olendid ‘ukerdavad’ aeg-ruumilisuses. Isegi laps, kes ei tea veel mõiste ‘aeg-ruumilisuse’ tähendust ja selle kasutamise otstarvet, teab, et kõik olendid, keda ta näeb, elavad samas ‘ruumis’, kus temaga. Ta lihtsalt ei mõtle nende asjade tähenduse üle, kuid tajub õigesti.

Ma osundasin oma mõtiskluses (võta seda kui tervikmõtet, mitte aga sõnade ja lausete kaupa) nii inimeste tajudele eraldi kui ka inimteadvuse, tajumisvõime ja tajude teatud omavahelise automaatse ja teadvustamata interaktsioonilise seose olemasolu võimalikkusele.
/see ei saa toimuda inimese tahteliste aktide tõttu ja kaudu, s.t. mitte lähtuvalt inimese soovist või mõtlemisest või kujutluslikust suunamisest või adresseerimisest/

Ja aegruum eksisteeris samal moel substantsina

Aegruum ei saa esineda substantsina. See on võimatu. Küll aga on aegruumilisus substantsi väljenduv omadus. Pealegi on ka aegruumilisus ise puhtal kujul abstraktsioon, mida nö meeltega tajutavas maailmas sellisel kujul ei ole võimalik kohata. Aeg-ruumilisus on vaid reaalsus reaalsuse lahtimõtestamisena elik materiaalse maailma vaimne dimensioon, mis saab ‘nähtavaks’ (arusaadavaks) abstraheerimisprotsessi tulemusena. Kõik abstarktsioonid aga ei ole materiaalse maailma vasteteks, mistõttu neid nimetataksegi fantaasiaks või fantaseerimisteks.

levi, Njah, 2005-09-04 09:53:05

Njah, Heelium 23:00, 2005-09-04 00:42:38

See, et aju moodustab tajupilte ja need siis lõpptajuks kokku “kleebib” on kindlaks tehtud katsetega.

Kuna jutt käis mõtetest, siis võib järeldada, et sa pead tajupiltide all silmas mõtteid. Ja kui nüüd rääkida ajust ja selle seoses mõtete tekkimisega, siis on selge, et aju osaleb, kuid see ei ole sugugi nii kindel, et üksnes aju osaleb ajupiltide ‘kokkukleepimises’ elik mõtete tekitamises. Selliseid katseid, mille kohaselt üksnes aju selles osaleb, tehtud ei ole. Mõneti on küsimus just omaksvõetud uskumustes, nendel põhinevatel ootustes ja tulemuste tõlgendamises. Eelmainitud tegurid on väga olulised.

Samas, tajupiltide olemasoluks ei ole vaja üldse mingeid katseid - nende olemasolu tajuvad inimesed niiehk naa ilma katsetulemuste teatavakstegemisteta. Tehniliselt kuntslik ‘simuleerimine’ tajupiltide tekitamiseks, ei tõenda, et pildi elik mõtte tekkimisel osaleks üksnes aju.

levi, Njah, 2005-09-04 09:58:46

Njah, levi 13:49, 2005-09-03 23:07:28

Levi: "Ma ei eeldanud sugugi enda väitega - väljaspool inimest aeg-ruumi ei ole - et inimene juhib loodust või, et inimene ise tekitab aeg-ruumi."

Njah: Ära vassi. Ometigi väitsid, et ilma inimese tunnetuseta neid olla ei saavat. Mis teeb sisuliselt sama välja, kuigi teises sõnastuses.

———

Kuid asjata süüdistad mind vassimises, kui sa ei saa, ega tahagi aru saada, mida ma silmas pidasin.

levi, Njah, 2005-09-04 10:25:29

Njah, levi 23:44, 2005-09-04 01:24:03

Substants vastab enamvähem sellele, mida silmas pean.

A loomulikult on võimalik siin kasutada ka näiteks sõna ‘taburet’ ja silmas pidada ikkagi sama, mida sa konkreetselt silmas pidasid. Jutt käis ikkagi ju sellest, et sa kasutad seda sõna minu jaoks ebatavalisena. Tegemist ei ole lihtsalt palja sõnaga (prasiitsõnaga), vaid küllaltki olulise mõistega. Tõsi, nihkeid mõistete sisus ja arusaamistes esineb alati, kuid siin on tegemist juba kas sellega, et sa kasutad seda õige nähtuse tähistamiseks ja ma lihtsalt ei tea, mida sa substantsi all silmas pead, või sa kasutad seda mõistet hoopis nähtuse, mis seda ei ole, tähistamiseks, samas saamata aru, mida selle mõistega tegelikult silmas peetakse. On erinevaid tähendusi, mis ükski minu meelest ei klapi sinu jutuga.

Substantsil, nii nagu ka muudel sõnadel, on küll mitmeid tähendusi, kuid filosoofia erinevate kategooriatena (*aine, millest on tekkinud kõik muu aine; *loomus elik olemus; see, milles on elu juba täiuslikult iseeneses; mateeria, kui kõigi muutuste subjekt jne) ei ole mu meelest sinu poolt sinu enda poolt loodud kontekstis mõiste ‘substants’ kasutamine arusaadav. Seega oleks vajalik, et sa selgitaksid, mida sa selle ‘substants’-ga tegelikult silmas pead (missugust nähtust tähistad, iseloomustad jms).

Heelium, 2005-09-04 20:56:39

Siin on segamini mitmele vastatud, lõpu poole Njah peamiselt, samas järjekorras, nagu nad kirjutasid

“Ära vassi. Ometigi väitsid, et ilma inimese tunnetuseta neid olla ei saavat. Mis teeb sisuliselt sama välja, kuigi teises sõnastuses.”

Mina lugesin teda ka. Mina sealt sellist jama välja ei lugenud, nagu sina. Ma sain aru, et edasi anti teatav mõte.

“see pole enam loogika mida txjkkadejärrgi tuletatakse. see tojjmub ikka loogikapxhjal.”

Loogika ei pane mitte mingeid fakte paika. Loogilisel tuletuskäigul võib loomulikult vale baas olla ...aga samas, loogika sisaldab ka üht-teist selle baasi kontrollimiseks ;)

“See ehk ei ole seotud ajaga objektiivses tähenduses, vaid vbl hoopis teatava otsustus-valikuvabadusega omaksvõetud uskumuste (väljakujunenud skeemi) piires, mille tõttu üks liigub ühes ja teine teises (nö saatuse) suunas. Elik teisisõnu: teole järgneb vili.”

See oli küll selline hüpotees, mis käsitles aega otseselt.

“loogikat ja tunndejd ej sáagi kujdagi siduda. ned onn eri vallast asjad.”

Mõtle uuesti. Loe läbi, mis kirjutatud.

“Ma ei usu selliste paralleelreaalsuste olemasolusse.”

Ma ka üldiselt mitte, sest ma ei usu juhust.

“Niigi on selge, et need on üksnes minu mõtted, mille tõesuses olen ma veendunud või teen nalja. Pean sellist mõtete esitusviisi küllaltki normaalseks.”

Ok.

“See pole müüt, vaid järeldus kvantmehhaanika lainevõrranditest kui selle lahend mitmevariantseks osutub. Samas punktist A punkti B läbi vaakumi on see lahend ühene ning läheb sirgjooneliselt (v mööda kõvera ruumi geodeetilist joont).”

Müüdiks nimetan seda hoopis teistel põhjustel.

“Kuhu need müriaadid paralleelreaalsusi küll ära mahuksid?”

Ehh ..kus see meie reaalsus küll ära mahub?

“Selles aegruumis toimuksid igasugused protsessid edasi sama kiiresti ja sama ruumimahukalt kui praegugi, ainult inimest poleks seda kõike tajumas.”

Kiirus on mõõtühik. Pole ühikut ilma mõõtjata.

“Vee pind kahe oleku vahelise eralduspinnana pole selline eraldi entiteet, et alamastme ruumi moodustaks.”

Ma ei mõista alusloogikat. Palun seleta. Enne ei ole mul võimalik vastu vaielda.

“3D ruumis olemine ei välista lisadimensioonide olemasolu. Samas on ta ka 3D alamruumina olemasolev ja selle seaduspärasused teaduslikult uuritavad...”

Ehee ..alamruum ..noh, võib ka nii võtta ;)

“Imelik, et Sa seda teooria teadaolevat puudust ülimaks tõeks tõsta tahad.”

Kle Njah ...ma näen, et Sa oled võimetu teiste tekstist aru saama, mõtled iga kord mingid omad väited välja, millele sa ehk vastuväiteid kunagi õppinud oled & siis tormad kallale neile. Ma kinnitasin sulle juba, et ma räägin valguse omadustest ja ütlesin täpselt, millistest.

“Kognitiivne kujutis on mõte, mitte tunne. Tunne on inimkeha biokeemiline olek.”

Tead Sa juhuslikult sõna “kognitiivne” tähendust? Mõte ei ole inimkeha biokeemiline olek?

Mul on kuri kahtlus, et püüad mõtteid kuhugi priviligeeritud ruumi asetada antud juhul :P

“See, et aju moodustab tajupilte ja need siis lõpptajuks kokku “kleebib” on kindlaks tehtud katsetega.”

See on keerukam teema.

“Kas loomad ei ukerdagi samase aegruumse substantsi vahel, kus meiegi?”

Lind elab juba päris teises maailmas. Samuti mutt. Nii et kuidas võtta. Aga ma sooviks vastuväiteid siiski enda väidetele.

“Kui ta räägib oma isiklikust ajatajust, siis seda ei saanud enne teda tõesti olla.”

Kui inimene ütleb aeg, siis võib ta rahus mõelda enda ajataju.

“Kui levi pole parajasti seda ‘A’ tähte vaatamas, siis temal tõesti pole ettekujutust sellest seinapealsest ja selle tähendusest, kuid vastava kujuga märk on seal ikkagi olemas.”

Ma ei räägi vastava kujuga märgist, vaid terviklikust A tähest koos häälduse ja kõige muuga.

“Mõttelisi asju pole ka praegu olemas mujal kui inimeste ettekujutuses, ülejäänute puhul kaoks ainult tähendused, mida inimesed neile oma mõtetes annavad.”

Tähendustest inimese maailm üldjoontes koosnebki.

“Sel juhul väljendasid end ääretult saamatult, sest Su väitmistest koorus välja just selline arusaam, mida viitasin. Kas peab lehekülje jagu tagasi ronima, et Su vale mustvalgel välja tuua?”

Sedapuhku on siin veel teine lugeja, kes luges välja täpselt selle, mida ta ütleb ennast öelnud olevat ;)

——-
Ja tegelikult, Njah, ta ei mõelnud lihtsalt ainult ajataju kadumist. Ta mõtles teatavat kvalitatiivset muutust ruumi endaga. Mitte küll sellist, mis ruumi füüsikalisi omadusi puudutaks.

Heelium, levi, 2005-09-04 21:02:32

Hmm ..see on sul hea tähelepanek, et ma peaks käsitlema neid objekte ka “passiivsel” kujul väljaspool inimteadvust, näiteks paberil, ja looma selged eristused. St. see on hea tähelepanek, millest ma praegu selle tuletasin ;)

33338, 2005-09-04 21:24:09

"loogika ei pane mitte minngejd vakkte pajkka"

mujdugi mitte. ja seda pole ma öölttki. jutt oli JÄRÄLDAMISEST ning selle suunast.

33338, 2005-09-04 21:27:01

"kíirus on mxxttühik"

no see on küll avastus. mxxttühikuks on m/s, km, t jmt, mitte aga kíirus, kaúgus, lájjus jmt.

levi, üldiselt, 2005-09-04 21:31:10

Ma siiski pean mõningaid asju ‘mõtte’ kohta veel ütlema.

Täna juhtus nimelt selline lugu, et -vastupidiselt eilsele - tundsin, et olen ühe ebameeldiva olukorra tõttu pinges (tundsin viha - eitamise - pinget), mis peale märkasin, et seejärel tekkisid automaatselt ka üsna pea halvad mõtted vihaobjetki suhtes. Vastik, aga tõsi.

33338, 2005-09-04 21:34:09

"ma ej räägi vasstava kujuga märgist, vajd terviklikust A tähäst koos ‘äälduse ja kxjge múuga"

A tähht on samasugune märkk. ja seottud tähänduse sellele annab inime. mejje ’ääldame seda AA, jänki EJJ, mxni arab ÄÄ. ja vxta téadmiseks - MITTE ÖHELGI märgil pole minngit ‘ääldust! selle märgiga väljändatakse kokkuleppeliselt vasstavalt tolle märgi asukohale tejste tähhtädeseas teattud äälikujd. mina ej tee A kirjutamisega sejnale selle eestipärast ’ääldust sugugi sellgeks kaanalasele, innglasele ja morìssöslasele.

***