Loovusest ja loomulikkusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 691 kommentaari.

levi, 2005-09-03 12:53:40

A mul on vahest selline karvane tunne, et aega ja ruumi ei saa ilma olendite olemasoluta üldsegi olemas olla. Seega, väljaspool inimest (v mistahes olendeid) aegruumi ei esine, s.t. seda - liikumist-aega ja ruumi - ei ole siis olemas. Miks ma nii arvan? A sellepärast, et olendid (ka inimene) ise on olemuslikult ja lahutamatult ‘hõlmatud’ aja-ruumilisusega (s.t. sisaldab aja-ruumilisust).

Aeg ja ruum on lihtsalt seadus, mis avaldub üheaegselt nii füüsilis-vaimlise olemasoluna ja olendite eluna selle sama seaduse seest ja sees (piirides). Seetõttu ei ole aegruumi võimalik inimesest ja tema olemasolust eraldada. Küll aga saab seda vaadelda-tundma õppida, kuid üksnes ja ainult piiratuna, kuna ühelgi inimesel ei ole elava inimesena võimalik viibida üheaegselt nii ajalis-ruumilise seaduse piirides kui ka väljaspool seda. Isegi mõtted on ajalis-ruumilise iseloomuga. Kuid ometigi - kes on see Vaatleja, kes kõike seda vaatleb, uurib jne, ja kus tema asub? Kas aegruumilisus kui seadus uurib iseennast?

levi, 2005-09-03 12:56:33

Muide, päris huvitav olekski teada:

*) kas aeg-ruum tekitab valguse või vastu või -kolmetpidi?

*) kas ajalis-ruumilisuse seadus ise allub ka ajalis-ruumilisuse seadusele?

levi, 2005-09-03 13:05:25

sry, oleks pidanud olema 'või vastu -või kolmetpidi?'

33338, 2005-09-03 13:10:15

su lóllidele küsimustele ma mujdugi vastata ejj osska, kujjd aja ja ruumigaseottu on siisski inimese väline. nagu ka lóoduss'äädused. inime vajd avastab olemasolevatest osa enndajaokks ja siis akkab mxttlema et jusst tema juhib lóodust ja ilma temata midagi polekski. tegelikult poleks ilma inimeseta ajnult rumalust ja prahhti.

Heelium, 2005-09-03 13:16:07

levi

Inimese “ajalis-ruumilisus” tõestab, et on olemas ajalis-ruumilised asjad. Nende olemasolu muudab ülimalt tõenäoliseks, et neid on ka väljaspool inimest.

Samas, jah — ruumi 3D ruumi kujul ei pruugi tõesti ilma inimeseta eksisteerida.

Muutumine kui niisugune, liikumine, eksisteerib kahtlemata objektiivse nähtusena mingil kujul.

Ilma vaatlejata ei oleks küll vahet, kas aegruum on või mitte, ent see võiks eksisteerida siiski.

Loodusseadused, vähemalt kõige aluslikumad, ei saa alluda nendele seadustele mõttekäigu tõttu, mida ma ära tooma ei hakka.

Inimene on võimeline loogiliseks analüüsiks, mis on objektiivne nähtus, kuni seda ei seota millegi konkreetsega.

Heelium, 2005-09-03 13:17:40

Ma arvan, et valgus on sellepärast, et esiteks on olemas energia jäävuse seadus, mis omakorda peab olema lihtsalt millestki tuletatud kosmiline konstant, mis määrab energia koguse ja kui selline juba on, siis pidi aja algusest saati olema energiat täpselt see kogus. Mina arvan nii.

levi, 33338, 2005-09-03 13:26:39

aja ja ruumigaseottu on siisski inimese väline.

A mõte sellest, et ‘aja ja ruumigaseottu on siisski inimese väline’ - kas see on aja ja ruumiga seotud? Kui ‘jah’, siis loogiliselt võttes peaks su väide olema väär; kui aga ‘ei’, siis õige. Või?

levi, 33338, 2005-09-03 13:30:57

Ka võiks vabalt ka väita, et mõlemad variandid ‘mõttest’ - on nad aja-ruumiga seotud või mitte - on väärad?

levi, 33338, 2005-09-03 13:34:01

nagu ka lóoduss'äädused.

A miks siis osa inimesi täiesti reaalselt tunneb enesetunde halvenemist, kui esineb nn magnettormid? Võis siis lausa igapäevalt: kui oled söömata, siis tekib nälgatunne; kui juua-süüa pikalt ei saa, siis annab inimene otsad.

levi, 33338, 2005-09-03 13:49:22

inime vajd avastab olemasolevatest osa enndajaokks ja siis akkab mxttlema et jusst tema juhib lóodust ja ilma temata midagi polekski.

Ma ei eeldanud sugugi enda väitega - väljaspool inimest aeg-ruumi ei ole - et inimene juhib loodust või, et inimene ise tekitab aeg-ruumi. Ehkki ma nägin, et mu väide võib sellise arvamusavalduse esile kutsuda küll. Ma pidasin silmas eelkõige just seda, et kui inimest ei ole, siis ei saaks olla ka sellist taju ega ka üldsegi mitte juttu aeg-ruumilisusest. Miks? A sellepärast, et mulle tundub, et inimese olemasolu mõtte juures tekkiv mõte inimese olematusest ja aja-ruumilisuse olemasolust, saab olla vaid fantaasia. Miks nii? A sellepärast, et inimene ei saa olematuse korral teada mitte kui midagi aja-ruumulisusest. See on lihtsalt võimatu. Inimene lihtsalt loob olemasolusse fantaasia, kasutades selleks teadmist olemasolust (kannab olemasolu üle kujutletavasse olematusse).

levi, 33338, 2005-09-03 13:54:10

inime vajd avastab olemasolevatest osa enndajaokks ja siis akkab mxttlema et jusst tema juhib lóodust ja ilma temata midagi polekski.

Ma läheks siit hoopis edasi.

Esiteks, mille jaoks ta üldse niimoodi midagi avastab?

Teiseks, miks ta üldse võiks hakata nii - ta juhib loodust ja ilma temata ei ole midagi - mõtlema?

Miski (mingi põhjus) ju peab nende mõtete ilmnemist ja vaatlemist põhjustama!

33338, 2005-09-03 13:56:29

"rúumi 3D ruumikujul ej pruugi txessti ilma inimeseta eksist"eerida"

ruum jääb alati ruumiks. ka inimlooma olemasoluta on ruum olemasolld ja onn ka edaspidi.

33338, 2005-09-03 13:58:12

lòoduss'äädused ejj állu ülttse inimeste mxttekaäjkkudele, ooppis inime ise on nejsst sxlttuv. ka siis kuj tema vigadeunnikust mxne iva lejjdavxjkks.

33338, 2005-09-03 14:00:11

levi,
inimese väline tähändab seda et se ONN ja TOJMIB inimese olemasolust sxlttumatta. kuj mejje nimetame kivi kiviks, sis kivi on sisuliselt ta ise sxlttumatta inimesepoolttanttud nimest.

levi, 2005-09-03 14:01:34

sry,13.49.2 kommi lause ‘Miks? A sellepärast, et mulle tundub, et inimese olemasolu mõtte juures tekkiv mõte inimese olematusest ja aja-ruumilisuse olemasolust, saab olla vaid fantaasia.’ peaks välja nägema ilma ‘Miks?’-ta ja ‘A sellepärast, et’-ta. Seega peaks lause olema nii:

'Mulle tundub, et inimese olemasolu mõtte juures tekkiv mõte inimese olematusest ja aja-ruumilisuse olemasolust, saab olla vaid fantaasia.

33338, 2005-09-03 14:01:41

levi,
ja veel, inime on sedavxrrd tühine loomake et ta EJ LOO siin illmas MITTE KUJ MIDAGI! ta vajd paneb olemasolevast jupid kokku. ja nagu ajalugu on näjdand, on vel palju rämppsu kokku panematta.

33338, 2005-09-03 14:05:25

inime onn ükks lóomadest. igal loomal on minngi vxjme lóodusega lävida. inime vajd ej taju seda lóodust samamóodi nagi koer, kärbäs vxj káamel. ja nood sama inimesesuhhtes ja omavahel.

levi, 3338, 2005-09-03 14:21:25

33338, 2005-09-03 14:00:11

inimese väline tähändab seda et se ONN ja TOJMIB inimese olemasolust sxlttumatta. kuj mejje nimetame kivi kiviks, sis kivi on sisuliselt ta ise sxlttumatta inimesepoolttanttud nimest.

See, et kogu värgandus toimub inimesest sõltumata, seda usun ka ise. Kuid missugusel viisil - see on juba ise küsimus.

Ma ei ole selles sugugi nii kindel, et aja-ruumi toimimise viis ja vorm absoluutselt ei ei puuduta inimese olemasolu ega ole mingilgi määral vastastikuses mõjus-toimes ja ei avaldada seeläbi vastastikust muutuvust (kasvõi kübekestki).

Küll aga usun, et univesrumi (ka maa) füüsiline ‘nägu’ on muutunud aja jooksul, ja muutub veelgi, avaldades ühtlasi pidevalt muutuvat mõju inimesele tervikuna. Seega on tegemist ka vastastikuse mõju ja muutuvusega.

levi, 3338, 2005-09-03 14:35:35

14:21:25 viimase lause <i>'Seega on tegemist ka vastastikuse mõju ja muutuvusega' selgituseks ehk nii palju, et ma pidasin siin silmas füüsilise pildi muutumist tulenevalt inimese tegevuse tagajärgedest.

levi, 2005-09-03 14:38:10

A mulle tundub, et nüid oleme me lõpptulemusena kohe priskelt-priskelt kõravale kaldunud 12:53:40 kommi sisust ja mõttest.

:-)

***