Loovusest ja loomulikkusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 691 kommentaari.

Heelium, 2005-09-01 19:58:28

Dia:

Sina jagad võrrandit 0/0. Mõni teine teeb tehet.

“Kui ta nii ütleb - et nende asjade vahel ei ole mingit seost - siis ta lihtsalt eksib ja kõik.”

Ehee. Tegelt tahtsin ma analoogiatele osutada. Esiteks ei ole siin näidetes oluline, et inimene ei näe magnetvläljasid (nagu keegi pidas vajalikuks ära märkida). Aga anyway — sinu väited põhinevad kõik sellel, et eeldad, et inimesel on õigus ja sellel teisel mitte. Sa ei saa aru, et savipall on selle paberringiga identne näide eri poolte jaoks jms. See on mu jutu mõte — näitan inimese suhtes kedagi, kes esitab lolli idee ja siis näitan, et inimese “reaalsus” on kellegi suhtes samasugune loll idee. Ja et mõnel on üldse teistsugune, samaväärne reaalsus. Ja ma olen ülirahul väitluse huvides, et kõiki mu näiteolendeid täiega lollideks ja valestinägijateks kutsuma hakati, sest arvestades nende igakülgset analoogiat inimesega, peaks see mu esialgse väite tõestuse arusaadavaks tegema. Ma ei saa ainult aru, miks kõik sealjuures oma nägemist vabandama hakkasid ;)

Ja see mustade autode nägemise õigsus ...kõik võib õige olla, aga ärge ajage segi objektiivset ja subjektiivset reaalsust. Sõnade tähendusi ei muudeta poole jutu pealt ja vastase väitele vastu vaieldes tuleb kasutada tema sõna tema omale identses tähenduses.

33338, 2005-09-01 20:26:28

levi,
sinu keelealased téadmised vastanditevallas on lausa vapustavad. juba nagu mu noorel lobamokast sxbral.

levi, 33338, 2005-09-01 20:33:00

see vbl ka vabalt viga, et püüda nähtusi alati vastandite kaudu näha.

;-)

33338, 2005-09-01 20:47:02

igatahes púudub loogiline side.

levi, 33338, 2005-09-01 20:54:45

Loogiline side viitab üksnes skemaatilisusele.

Loogiline side puudub paljudel asjadel: lähinguväljal, kui tibi surmavalt haavatut seob, mees v naine kallistavad üksteist...ja saavad orgasmi, inimene kammimb juukseid ja sel ajal tajub, kui ilus ta on; autorallisõitja paneb kiirust juurde jne.

Muuseas, iga inimese käitumises esineb ühel v teisel määral loogilise sideme puudumist.

33338, 2005-09-01 20:58:38

mina nxnna tunndeline ejj osska ólla.

Njah, Heelium 02:29, 2005-09-01 21:37:48

"pidasin silmas selles mõttes suhet, et nagu a-b ...vahet siis tegelikult ;)"

Mastaapide tajumise mõttes on suhe üldiselt informatiivsem. Seetõttu kasutatakse võrdlemisel reeglina seda.

see, et “suhe mõõtühikuga” ...null on üks väheseid, mille puhul ei pea võtma nii, et suhe mõõtühikuga :P mulle tuli just css meelde, kus igale teisele arvule on viisakas mõõtühik järgi kirjutada, aga nullile mitte.

Ka null on tegelikult suhe mõõtühikuga, ent kuna 0 korda midagi on samuti 0, siis võib sel juhul mõõtühikule viitamata jätta...

Njah, 33338 06:42, 2005-09-01 21:42:49

"kuna 0 esineb arvu ja mittearvuna"

????
Mille poolest erineb 0 arvuna ja mittearvuna?

Njah, DiaTheo 08:29, 2005-09-01 21:48:59

"Jagamistehe on subtraktsioonide jada, milles otsitakse vastust küsimusele: kui mitu korda tuleks lugejast lahutada nimetaja, et lugeja nulli läheks. /—/ 0/0 korral aitab ühest korrast, ja seega 0/0=1."

A kuskohast Sa täpselt tead, mitu korda see nimetaja 0 lugeja 0’s sisaldub?

33338, 2005-09-01 22:08:43

njahh,
sa oled ju ise jahvatand MITTE MILESTKI, see polegi arrv. mina aga jahun kogu aeg arvust 0.

Njah, Heelium 09:12, 2005-09-01 22:23:55

"Kas sa juhuslikult vaatasid väidet, et valguse pealt mõõtes ei ole aega ja valguse kiiruseks tuleb lõpmatus? Et valgus jõuab enda jaoks hetkega punktist A punkti B?"

Kas Sul jäi mu eilne vastus Sulle lugemata? Seal viitasin selgelt, miks ei saa Lorentz'i teisendusega midagi konkreetset väita valguse endaga seotud taustsüsteemi suhtes.

See vaidlusalune lause sisaldub ainult Viki eesti keelses versioonis, mille üks agaramaid autoreid ise oled. Inglise keelses versioonis, mida väidetavalt ka tõsiteadlased üle kontrollinud, sellist väidet pole.

See sõltub tehete tegemise eesmärgist. Võrrandite huvides on see mõnikord määramatus. Ja MA MÄRKISIN ÄRA, ET SEDA TEHAKSE ERINEVALT — KAS SA EI OSKA LUGEDA!! Juba esimese asjana märkisin. Märkisin ära, et tegu on MINU arvuringiga! See, kui ma enda jaoks erinevaid tehete tegemise viise välja mõtlen, ei tähenda seda, et ma ei suudaks toime tulla kellegi teise reeglitega — mõtlemisvõime ei ole tuubitud reeglid, vaid õiged tuletised reegleid arvestades.

Ühtsed arvutuslikud põhimõtted on vajalikud just selleks, et erinevad tehete sooritajad saaksid samadest andmetest samasuguseid tulemusi ning sedasi arvutades on ka eri arvutajate tulemused üksteisega võrreldavad.

Mõtlemisvõime pole ka omade soovmõtteliste reeglite järgi teistega täiesti võrreldamatute tulemusteni jõudmine. Teaduses pole miski, mida teised sõltumatul moel samade tulemustega kinnitada ei saa, arvestamisvääriline.

Kahendsüsteemis kirjutatakse 2 kujul 10. Ja kellelgi pole probleemi.

Ja siis? Siin pole arvutustehnika temaatiline foorum. Ja kui räägitakse numbrite esitusest mõnes teises arvusüsteemis peale üldkasutatava kümnendsüsteemi, siis peaks sellest üldiselt ka eraldi mainima...

Njah, 33338 10:42, 2005-09-01 22:40:46

"arrvjoon seletapki 0 kujj arrvu kxjge sellgemalt. sest kuj selle joone paned papprile, nääd ise et -1 ja 1 vahel on 0, mitte aga mitte midagi. juba paar korrda üttlin et ma.tas pole mxjstet MITTE MIDAGI, onn ulkk väärttusega 0."

A ka arvjoon on matemaatikas abstraktne esitus arvudest kui reaalelus toimivate suhteväärtuste mõttelise asitusena. Kas Sul tekitab ülejõukäivaid raskusi eristada reaalelus toimivaid suhtelisusi ja nende kajastusi abstraktses matas?

Njah, 33338 15:44, 2005-09-01 23:07:15

"SIST"EEMI ej suuda väärata isegi sinusugune tagurlane!"

Kas pold just Numbrimees paar nädalat tagasi suur süsteemi (loe:kliki) vastane.

22:08 “sa oled ju ise jahvatand MITTE MILESTKI, see polegi arrv. mina aga jahun kogu aeg arvust 0.

0 on ‘mitte millegi’ vaste arvude seas. Kas seda on nii raske mõista?

nipitiri, 2005-09-01 23:13:09

õues veel ei saja lund
meil on siiski mata tund
:)

kõigepealt täpsustame terminid
korrutaja, korrutaja, korrutis
jagatav, jagaja, jagatis
*
tegijad ja tulemus
*
midagi on ja
mittemidagi ka
lõpmatus
määramatus
*
kuidagimoodi
mingil imelisel moel
õpib keegi
korrutama kordumaut
jagama jagamatut
*
paradoks
*
ime oleks kui imesid ei sünniks
*

uuk, 2005-09-01 23:28:34

Autor,

olen Sinuga nõus.
Vaata ise, mis selle infoga peale hakkad. :)

uuk, 2005-09-01 23:36:50

Autor

Ehk teisisõnu, su jutt on kaunis lähedal õigeusu isade arusaamule.

Heelium, 2005-09-02 00:54:10

to uuk

võibolla on sellele lähedal mõni üksik tuletis mu tekstis, ja ainult mõnele üksikule nende arusaamale lähedal ;) tegelikult mitte ainult nende, vaid ka paljude teiste.

ps. ma panin materjaliseerumise ja vastuvõtja osadesse põhjalikumalt asju kirja:
http://arutlused.raati.net/Viki/index.php/Alateadvus/Heelium

uuk, 2005-09-02 01:20:53

Heelium

Just selle teksti põhjal väitsingi, siinne jäi nagu poolikuks.

Ja otse vastupidi, kogu öeldust on mõni üksik tuletis vastuvõetamatu.
Muidugi, iseasi kui sellele mingit süsteemi ehitada või selle najal kõike seletada püüda, siis läevad jah erimeelsused suuremaks.

Heelium, 2005-09-02 02:14:13

ma mõtlen, kirjutasin sellesse paar lõiku juurde

33338, 2005-09-02 06:25:46

njahh,
1) klikk pole minngi sist"eem;
2) me ej räägi vastetest, vajd mxjstetest.

***