Loovusest ja loomulikkusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 691 kommentaari.

levi, Heelium, 2005-09-01 10:29:04

Edasi.

Kõnnib tänaval väike laps ja täiskasvanu. Laps näeb suuri kollaseid busse ja nendes olevaid inimesi. Eriliselt köidavad teda bussijuhtide peas olevad pruunid, väikse tipu-lipuga (nagu paretil) mütsid. Ta jälgib neid tähelepanelikult. Täiskasvanu aga näeb ka busse, neis olevaid inimesi ja isegi bussijuhte. Kuid ta näeb lisaks sellele veel paljud muudki, mida laps lihtsalt ei märkama. Pealegi märkab täiskasvanud inimene tänaval olles ka kogu liikumise korrapärasust. Mõlemad on nähtust vaimustuses. Kuid siinjuures selgub üks tõsiasi, et täiskasvanu ei mäleta, et bussijuhil oleksid olnud just pruuni värvi tipu-lipuga mütsid.

Siit küsimused: kas need mütsid ei olnud pruunid ja tipu-lipuga, kui täiskasvanu ei mäleta, et nad niisugused oleksid olnud? Või kas neid pruune tipu-lipuga mütse täiskasvanud jaoks ei olnudki üldse olemas?

DiaTheo, 33338, 2005-09-01 10:31:20

Sellest ei saa ma ka aru, kuidas see blaa-blaa selle kohta, mis mul arvjadas leida on ja mida pole, sul arvu 0 ubinatega jagada võimaldab/lubab?

33338, 2005-09-01 10:36:59

nääd ise kuj kenasti sa nüüd arvud sísse osskad túua.

33338, 2005-09-01 10:42:02

arrvjoon seletapki 0 kujj arrvu kxjge sellgemalt. sest kuj selle joone paned papprile, nääd ise et -1 ja 1 vahel on 0, mitte aga mitte midagi. juba paar korrda üttlin et ma.tas pole mxjstet MITTE MIDAGI, onn ulkk väärttusega 0. sest väärttus väljändub arrvudes, mitte innangus vxj soovis.
ja kuj vxtad säältt arrvjoonelt arvud ning jagad need ise°enndaga (...; -2/-2; -1/-1; 0/0; +1/+1; +2/+2;...), sis saattki SÜST"EEMSE vastuse, mikks 0 onn arrv ja mikks jusst 0/0 (kuss mxlemad onn arvud ehk n/n) = 1.

DiaTheo, 33338, 2005-09-01 11:03:19

Ära ometi pudista asju kokku!

Ütleme, et me ei tea, millega 0/0 võrdub.

Elik, matäkeeles,

0/0=X,

elik otsime arvu, mis rahuldaks võrrandit X*0=0.

Ja ennäe imet:

IGA ARV

rahuldab seda võrrandit. Elik X on

määramatu!

Ponimaješ teperj? Et 0/0-ga ei saa olla just nimelt konkreetselt 1, ega ka 0, mis on oma olemuselt võrdväärselt vildakas sinu 1-ga! Muidex, ka 3 ja 4 ja 5 ja ... sobiksid, sinu loogikast lähtudes! Aga kui kõik muudkui sobib, miski pole üheselt määratud, siis seda ongi võetud tavaks määramatuseks nimetada.

DiaTheo, 33338, 2005-09-01 11:08:03

Sa pole ikka veel vastanud, mis loogika sul arvu ubinatega jagada lubab?

Või olid need uhked neli võrdust seal eespool sul paroodiana mõeldud?

DiaTheo, 2005-09-01 11:15:36

5=1!!!

5*0=0
siit
0/0 võrduks nagu hoopis 5-ga,
aga Numbrimehe poolt postuleeritust teame, et

0/0=1

Järelikult ... iga arv on tegelt 1 (kirjuta, loe ja äälda ÜKS!)

mott:-))

33338, 2005-09-01 12:22:09

teen txélistele púup'äädäst tohhtritele ja kandidaattidele puusst ette.
märgi + jätan märkkimatta. ehhki tulevad ette ka sellised märgid nagu +0; -0; +∞; -∞. aga nejsst pole mejjl juttu olld. ja nään et seda tuleks ka vältti. sest saate siis Opitàalist ja Lajjbnitsist targemaks ning akkate ohustama minnd.
loodan et näpukajd ej tulld.

1. kxjgepäältt liittmine:
-n+0=-n
-2+0=-2
-1+0=-1
0+0=0
1+0=1
2+0=2
n+0=n
onn arrvjoon süsteemis? ONN.
2. nüüd lahutame:
2.1.
-n-0=-n
-2-0=-2
-1-0=-1
0-0=0
1-0=1
2-0=2
n-0=n
onn arrvjoon süsteemis? ONN.
2.2.
0-(-n)=n
0-(-2)=2
0-(-1)=1
0-0=0
0-1=-1
0-2=-2
0-n=-n
onn arrvjoon süsteemis? ONN.
3. akkame korrutama:
3.1.
0*-n=0
0*-2=0
0*-1=0
0*0=0
0*1=0
0*2=0
0*n=0
onn arrvjoon süsteemis? ONN:
3.2.
-n*0=-n(0)
-2*0=-2(0)
-1*0=-1(0)
0*0=0(0) loe: 0 nu.llulkka
1*0=1(0) loe: 1 nu.llulkk
2*0=2(0) loe: 2 nu.llulkka
n*0=n(0)
onn arrvjoon süsteemis? ONN.
selgituseks: see on minu lejjutis. tegemist on nu.ll ulgaga. tavama.tas púudub sel mxte, sest vastus on kxjgil samuti väljändatud 0'ga. minul ajttab se aga ma.tast arusáada sääl, kus tejsed on kakeld aasstatuhandejd. nii et sellele vxjte vabalt vee p'äälätxmmata.
4. jagame:
4.1.
-n/-n=1
-2/-2=1
-1/-1=1
0/0=1
1/1=1
2/2=1
n/n=1
onn arrvjoon süsteemis? ONN.
4.2.
0/-n=0
0/-2=0
0/-1=0
0/0=0
0/1=0
0/2=0
0/n=0
onn arrvjoon süsteemis? ONN.
4.3.
-n/0=∞
-2/0=∞
-1/0=∞
0/0=∞
1/0=∞
2/0=∞
n/0=∞
onn arrvjoon süsteemis? ONN.

ma ej saa aru millest te aru ej saa?

33338, 2005-09-01 12:26:55

nüüd las ma teen midagi kahjulikku kaa. toodan natike vana paberit.

juut-põdrakarjus, 2005-09-01 12:39:00

4.2.

0/0=0

4.3.

0/0=∞

Et siis 0=∞ ?

Aaaaa! Sain aru :o)

33338, 2005-09-01 13:06:42

pikajuhhtmeline juu.tt, ma ju majjnisin et 0/0m vxjb ólla 0; 1; ∞ ja KST. kena et lxpuks su juhhtmed kokkujooksid.

juut-põdrakarjus, 2005-09-01 13:18:24

Kule, 33338, alles sa ju vaidlesid vastu neile, kes väitsid, et 0/0=määramatus???

33338, 2005-09-01 13:24:53

vajjdlesin sellesmxttes et ma ej saand allgul arugi et nad 0 arvuna ej vxtt. ja ma ej toond siis ka ülejäänd vastusejd sísse kuna ejj osand oodata et nii kaúgelejxuame. ma ju ej tead et tejsed loévad ajnult raamatujd ega tee oma ajuga ise mitte midagi.

juut-põdrakarjus, 2005-09-01 14:02:37

Aga milleks oma ajuga midagi teha kui raamatutes on kirjas seesama, milleni sinagi nüüd lõpuks jõudsid? :o)))

Hele, 2005-09-01 14:23:14

juut-põdrakarjus: Aga milleks oma ajuga midagi teha kui raamatutes on kirjas seesama, milleni sinagi nüüd lõpuks jõudsid?

33338 pole ju selleni veel jõudnud - selleks on vaja, et ta :
1. saaks aru, et 0/0 võib olla ka 5, -42, ruutjuur piist, -∞ jne...;
2. selle imeliku nähtuse kuidagiviisi kokku võtaks ja ära nimetaks; ja
3. tunneks ära, et see raamatus mainitud määramatus just seesama imelik nähtus on.

Aga oma ajuga raamatus kirjutattut läbi rehkendada on väga kasulik - inime hakkab uskuma, et mata ja füssa õpikutes päris jama kirjas ei olegi ja neid tõesti tasub lugeda ja uurida. See omakorda aitab kõvasti kaasa selleks, et inime kunagi oma ajuga kui mitte just õpikut, siis vähemalt mõnd korralikku teadusajakirja täiendaks.

33338, 2005-09-01 14:37:57

Ele,
mina pole matemàatik ja midagi ma täjjändama ej kipu. esitin vajd siisn kittsas ringis oma süst"eemse arusaama, miss misski onn minujaokks. välljapóole esitlen oma téadmisi samamóodi nagu kxjkk tejsed. sest ej soovi et kéegi must aru ej saakks. nagu kunagi Münditänava antikvarjàadis kuss üks keskalxpetand plika parandas minnd et Aristotèeles 'ääldub ooppis Arist"ootteles.

Hele, 2005-09-01 14:47:26

Iseasi, et teadusetegemine pole üleüldse kohustuslik selleks, et inimesel ilmaselamisest häämeel oleks :)

Aga ausust enese ja teiste vastu ei võta vist küll mingi valemiga välja ilusa elu jaoks kohustuslikust komplektist. Seda kirjutavad küll mitmed raamatud, aga inime proovib seda ikka ka ise järele, nii nagu Numbrimees nulliga rehkendamist. Egas nii tähtsas asjas ainult teiste sõnadele lootma jääda saa. Ja millegi poolest on ise järele katsutud teadmine tõesti enam kui raamatust loetu ja omaks võetu.

DiaTheo, 2005-09-01 15:27:41

Ega tegelt ikka matemaatikas nii kirjutada ei tohi küll, nagu ise sai seda tehtud või Hele või Numbrimees tegid:

0/0=kamakaksmida.

Selline võrdus on ikka hoopis KEELATUD! Kui ta keelatud poleks, oleksid pangad ammu rahast tühjaks tehtud, satelliidid maailmaruumi laiali lennanud, sillad kokku varisenud.

Sest kui selliselt kirjutada tohiks, saaks mida iganes tõestada, nagu ennist 5=1 sai tõestatud.

Niiet, Numbrimees, loe kõikidele oma ONN´idele minupoolseteks vastusteks EGA IKKE EI OLE KÜLL!

33338, 2005-09-01 15:44:27

SIST"EEMI ej suuda väärata isegi sinusugune tagurlane!

levi, 33338, 2005-09-01 19:53:36

tagurlane!

Kas sa oled siis enamlane?

***