Loovusest ja loomulikkusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 691 kommentaari.

33338, 2005-08-30 07:26:42

njahh,
sa pole vist vel arusaand et:
1) 0/0=1, kuj 0 onn ARRV. nagu 2; -17 ja pxhimxtteliselt iga n (arrvjoonel).
2) 0/0=vxjmatus, kuj 0 on MITTE MIDAGI. sellekohhta ma näjdätúua ejj osska. arrvudega igatahes tegemist pole. vxj kujj, sis näjttäks see: (siin oli tühi kohht ehk mitte misski).

33338, 2005-08-30 07:38:20

mujde, vastik njahh, mull on súlle veel üks üllatus. nimelt unustin et 0/0 vxjjb ólla ka 0!
(Tóomamóodi) ihhihh"iiiii!

juut-põdrakarjus, 33338, 2005-08-30 12:04:49

0/0 vxjjb ólla ka 0!

Vxjjb... ja võib olla lõpmatus kaa :o)

hehee /taksimoodi/

33338, 2005-08-30 13:52:33

jaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa

Heelium, 2005-08-30 17:19:03

DiaTheo — ma olen sellele sõnapaarile hästi negatiivset kriitikat lugenud ;)

“See oli Sul esitatud eneseõigustusena, et kui Su vaatenurk kasutab alusena fakte, siis olevat ta igal juhul õige. Ei ole. Kui neid pole omavahel ja järeldusega veatu loogika abil seotud, siis võib vabalt väär olla.”

Loe palun uuesti. See oli esitatud vastuseks argumendile, et kellegi vaatenurk on teine. Lihtsalt väitena, et see ei ole argument.´

“Ei kustu...”

Need olid retoorilised küsimused tglt :P

Raamat oli 90% kindlusega Harri Õiglase “Vestlus relatiivsusteooriast”.

Ja mõõtmise jaoks tähendab see just, et sõltuvalt vaatleja asukohast liigub valgus kas lõpliku või lõpmatu kiirusega.

Spin on ehk sellepärast, et valgus liigub sirgjooneliselt otse edasi kõige lühemat teed pidi (see juba kindlalt tsitaat samast raamatust) ja ruum on samas väänatud?

33338, 2005-08-30 18:20:33

ma saan aru lxppmatust téekonnast, aga miss elukas on LXPPMATU KÍIRUS?

33338, 2005-08-30 19:03:35

selgitan éelmist küsimust: kas se onn xuttselt väjkäkíirus, jube súurkíirus vxj kíirus, millel pole ottsa ega äärtt?

Heelium, 2005-08-30 19:41:04

See on kiirus, mille puhul ei möödu hetkegi lahkumise ja kohale jõudmise vahel, olgu vahemaa kuitahes pikk. Valguse jaoks on nii. Muus jutus proovin näidata teisi aspekte — sest tegelikult võib see väljend tähendada (pisut-pisut teises tähenduses, aga kuna kehtib sama objekti kohta, siis mitte päris) ka omadusi, nagu näiteks kättesaamatust hoolimata kiirendusest.

PS.

Panin siia:
http://arutlused.raati.net/Viki/index.php/Alateadvus/Heelium#Saatja

Veel linke, mis teemat laiendavad.

33338, 2005-08-30 20:20:21

kíirel lugemisel jäj sillma lause:
“séega kiirendab lóodustéadlane vajjmsete kujundite materjalis”eerumist"

VAJJMNE kujund ej saa kunagi tegelikustuda, see onn inimese välljamxéldis vxjj ettekujutlus. sa tahid vist midagi múud'öölda.

33338, 2005-08-30 20:25:42

"se on kíirus, mille puhul ej m'öödu ettkegi lahhkumise ja kohalejxúdmisevahel, olgu vahema kujjtahes pikk"

kuj nii, sis ajavahemik =0 (isegi mitte —>0) ja vahema ise =∞. et sáada kíirust, tuleb ∞/0. nii et see onngi sis lxppmatA kíirus?
aga kujdas ikkagi saab mxxtta MITTELIIKKUMISE kíirust? sest kuj pole aéga, pole ju ka liikkumist.

33338, 2005-08-30 20:28:03

éelneva selgituseks tuletan méelde, et 0 ≠ —>0.

33338, 2005-08-30 20:36:29

nóorpxlves kujutasin ette, et inimese mxjsstus avaldub alatéadvuse ja téadvuse sidemes (selle omadustes ja tugevuses). päris tojjmiv lugu tuli vällja (saj väga paljusid inimesegaseottud elunähhtusi selgitada), ajnult ma ej suutt sääl mitte sxnagi txesstada.
se mxte tuli tollal pähä keeltexppimisest, sest akkasin mxtisklema, mikks ükks omandab v'xxrkeele tejsest kíiremini, samuti teattud osad keelest. iljem kohaldasin seda mxtet múudele valttkonndadele ja vähämalt minnd kuj selle välljamxttlejat se täjjästi rahuldas. sest ma ise kujutlesin kxjkke sellgelt ette.

DiaTheo, 2005-08-30 22:25:04

Footoni kui vaatleja jaoks ei eksisteeri ei aega ega ruumi. Seetõttu ei ole tal ka kiirust. Midagist pole tal, teda ennast ka mitte, ajatu-ruumitu nagu ta on.

Kui footon tajuks ennast vaatlejana, seisaks tema oma taustsüsteemis paigal ja kõik ümbritsev kihutaks temast valguse kiirusel mööda. Kui aga miski kihutaks valguse kiirusel mööda, siis peaks see miski valgus olema.

Vaat sedasi, noored relativistid absoluutses lõpmatuses:-))

Heelium, 2005-08-30 22:36:39

"séega kiirendab lóodustéadlane vajjmsete kujundite materjaliseerumist"

Materjaliseerumine võib toimuda inimeste tegevuste tagajärjel. Jung kasutab seda sõna samas tähenduses.

Ja footoni jaoks on ruum — on liikumise alguspunkt ja lõpppunkt. Vahepeal ei ole muidugi midagi, sest lõputu kiirus selles ju seisnebki, et ühest kohast teise jõudmise vahel ei ole midagi. Välisvaatleja jaoks muutub footoni väli liikumissuunaliselt lapikuks.

Ruum on sellepärast, et võivad toimuda sündmused. Näiteks võib footon põrgata kokku teise footoniga, sellisel juhul on sellel sündmusel toimumiskoht.

Kusjuures relatiivsusteoorias on selliseid juhtumeid palju, kus kiiruse mõõtmine sõltub vaatlejast. Näiteks kosmoselaeva maast eemaldumise kiirus on mõõdetuna laevast suurem, kui mõõdetuna maa pealt.

juut-põdrakarjus, 2005-08-30 22:37:58

DiaTheo, 2005-08-30 22:25:04

Kuule, sa jõuad nii ju paigalseisva maa juurde, mille ümber päike tiire teeb :o)))

Ja pealegi annad rullnokkadele hea vabanduse: "Mina seisin sajaga paigal, kui üks puu mulle otsa kargas!"

33338, 2005-08-30 22:45:20

uvitav et ma ej saa kunagi tejstest aru siis kuj tegemist on välljamxéldistega.

Heelium, 2005-08-31 01:11:20

põdrakarjus

See on vaatleja asukoha küsimus, kes seisab paigal, kes liigub. Loomulikult on ka teatavad “eelisvaatlejad”, nagu näitab aja kiiruse muutumine just “liikuva” objekti jaoks. Kunagine usk maa kesksusesse nägi ette, et maa on kuidagi absoluutses eelisseisundis, mis on loomulikult vale. Samas ei moodusta gravitatsioon sellist absoluutset hierarhiat, et mis mille ümber tiirleb.

Rullnokkade puhul — küsimus on selles, kes kokkupõrke põhjustas, mitte, et kes liikus ja kes seisis paigal. Vabalt võib see rullnokk sõita vales kohas ette endast kolm korda kiiremini sõitvale autole ja mitte midagi välja vabandada selle kiirusega. Oleks see liiklusseadus nii lihtne, et kes kiiremini liigub, on süüdi, siis poleks juhilubade saamisega üldse mingit probleemi ja politsei ei uuriks ka suurt midagi.

Heelium, 2005-08-31 02:50:48

Mõni doktor siin oli väga vaenulikult häälestatud loogika ja emotsioonide ühendamise suhtes ja selles suhtes, et inimene ei usu ümbritsevast tulevast suvaliselt, vaid loob päris isiklikku pilti. Siin on üks Russelli töö, kes on päris suure tüki sellest üldisest loogikast esile toonud ja loogika vallas nii mõndagi saavutanud. Tema usulisest kuuluvusest/mittekuuluvusest täpsemalt. Tõlkisin selle:

http://arutlused.raati.net/Viki/index.php/Agnostitsism/Russell

Ateismist ka: http://arutlused.raati.net/Viki/index.php/Ateism

Heelium, 2005-08-31 02:51:35

Seal töös on kusjuures päris mitmeid asju, mille vastu siin ägedalt vaieldud on, nii et väga õigel hetkel sattusin sellele :)

33338, 2005-08-31 07:05:19

Éelium,
sa visst ej tea et VAJJMSET pole tegelikkuses olemas. se onn inimese luul. nagu pilttlikult lapsed mängiks mängu klottsidega. panevad unniku jura kokku ja siis kutsuvad seda majaks.

***