Loovusest ja loomulikkusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 691 kommentaari.

Njah, 33338 13:52, 2005-08-29 03:23:05

"ära unusta sedagi, et mitte kujdagi pole vxjmalik K'ÄJJA 0 kilomeettrit. sest käjjmine on selliseljuhul vxjmatu."

On küll võimalik...
http://www.popandlock.com/moonwalk.html

Njah, Heelium 03:04, 2005-08-29 03:42:22

"Kui nullmassiga osake saavutab teatava massi puhul valguskiiruse ja lõpliku massiga osake saavutab lõpmatu massi puhul valguskiiruse, siis tekib lihtne seos — nullmassi suhtes on valguse mass lõpmatu."

Ja siis? Tagurpidi öelduna ütlesid vaid seda, et footoni reaalse massi suhtes on tema seisumass olematu. Selle footoni mass ega levikiirus pole lõpmatud.

Kiirenduseks vajalik energia (ja massi kasv) sõltub objekti massist. Mida suurem mass, seda rohkem energiat on vaja, et anda sama kiirendust.
Seega on kiirendus energia jagatud massiga, kui valida sobivad ühikud. Seega ei saa lõpliku massiga objektile anda valguskiirust, kuna see nõuaks lõputut hulka energiat.

Sellega võib nõustuda. Samas, et reaalsete objektide käsutada pole lõpmatuid energiakoguseid, siis pole neid võimalik ka kuni valguse kiiruseni kiirendada. Valguse kiirus ise on lõplik suurus.

Ja kui Sa nendes kiirendustes ei näe *kõiki lõpmatuse omadusi*, siis Sa pead küll pime olema.

Pigem jonnid ise, kuna ei suuda loobuda kunagi suust lipsanud valguse kiiruse lõpmatuse väitest.

Ja see, miks ma ka seda kiirust loen lõpmatuks, on see, et ka sellel on lõpmatu kiiruse omadused. Tänu ruumi kõverusele.

Ei ole ju. Kõigis võimalikes tekkivates ruumikõverdustes mõõdetakse teda ikka ~300000km/s.

erinev vaatenurk *võib* olla õige — ja sellest piisab

Vaatenurkadega on nii, et kui neid on kaks erinevat, siis võivad ühtviisi hästi olla mõlemad õiged kui ka valed. Kõik sõltub ainult sellest, kuivõrd toetuvad faktilisele baasile ega ole ka tõestatud teooriate loogikaga vastuolus.

Paraku vaatenurgad on alati tõlgendused ning võivad seetõttu ka väärad olla...

Heelium, 2005-08-29 04:11:28

Vaatenurkade kohta kordan, et see oli millelegi vastuseks.

———————-

Mulle meenus veel üks :P Valguse kiirus mõõdetuna valguselt on lõpmatu, sest valguse enda jaoks ei möödu hetkegi ühest kohast teise jõudmiseks. Ma ei viitsi muud teooriat selle kohta rohkem põhjendada, sest ma olen kõik olulise info juba andnud, aga selle lause, kus märgib ära, et valgus jõuab iseenda jaoks hetkega ühest kohast teise, leiad ka relatiivsusteooria õpikust :P Ma ei tea, miks see mulle enne meelde ei tuld.

PS. räägi seda ka, et kuidas Sa ikkagi selle ! ümber #definesid, kui arvestada, et #definega ei saa c++'i keyworde defineda? Ja mis rolli see koma seal mängis?

Hoolimata mäluvigadest saad ju asjast kontseptsioonilise pildi anda ...ja ära räägi palun mingitest laetud hüüumärkidest :D

Heelium, 2005-08-29 04:11:47

-a ma nüüd magama-

33338, 2005-08-29 06:46:00

múlle jääb Éeliumi jutust selline mulje et ta ej räägi sirrgjoonelisest liikkumisest ja se lxputu kiirenemine meenutab seda Akill"euse ja kilppkonnalugu. aga xnneks ej saa ma sellest aru. täna lähän t'ööle ikka ühhtlase kíirusega.

33338, 2005-08-29 06:55:50

njahh,
tühjad ulgad on nagu tühjad kastid - ka.sst onn, sisu pole. 3 täjjsulkka + 2 tühiulkka = 1) 5 ulkka ja 2) 3 täjjsulkka.
tookks súlle isegi mujjd näjttäjd aga pole enam aasstajd ma.taga kokkupuuttund ja ottsi ej viitsi. kuj vajd juhuslikult p'ääläjuhhtun.
sest su lemmik “m'ääramatus” on lihhtsajm lahend mitte midagi teha. tegelikult ej vxjmalda se teha minngejd tagasiarvutusi ega loo ka minngit ettekujutust nagu minngilmääral vxjmaldab lxppmatus ja —>0. viimasejd ej kujuta j'ällä mina nii ette nagu tejsed. sest minujaokks onn olemas ajnult 1 lxppmatus, tejjl näjjb siin nejjd olevat palju tahes. sellepärast ma selle máamuna séesoleva suurema vällja käjsingi. ma lihhtsalt ej mxjsta kujdas saab lxppmatus illmaruumis ólla veel tejjsi lxppmatujd rúume.
ma lepin mxjstetega LXPPMATUS ja —>0, VXRRDUB ja EJ VXRRDU aga múlle ejj üttle midagi M'ÄÄRAMATUS. sest sellega pole midagi p'ääläakata.

33338, 2005-08-29 06:57:21

su pajgalkxnni (ja pajgalLIIKKUMISE) liigitan aga usujura valttkonnda.

33338, 2005-08-29 07:02:26

ja M'ÄÄRAMATUS pole ka MIS TAHES LAHEND. vxjmalike lahendite ulkk onn ooppis midagi muud. katsun síia midagi joonistada (vxrrdub 2 vxj rohhkemaga):
_______
|
2

33338, 2005-08-29 07:03:10

kehvasti kukkus vällja aga ehhk saad aru. | pole 1.

DiaTheo, 2005-08-29 11:03:57

Heelium:
1. Inimese teadlik pilt keskkonnast (Pilt A) on oluliselt väiksemast infost kokku pandud, kui tema ebateadlik pilt (Pilt B).

Jama, mitut kanti jama.

Esteks. Kust võetakse teadmine, et ebateadlik “pilt” üldse olemas on? Seni saab juttu vaid fragmentaalselt talletatud infist veeretada.

Tõõseks. Kust võetakse teadmine, et “ebateadlik pilt” endas ka “teadlikku pilti” sisaldab? See eeldaks ju kolmelaadilist pilti: teadlikku, ebateadlikku, teadlik+ebateadlikku. Nonsenss, ühesõnaga.

Kolmandaks. Niipea, kui “ebateadlikku pilti” ilmutada püütakse, lakkab ta olemast “ebateadlik”! See ikka oma põhimõttelisuses globaalsemgi probleem, kui Heisenbergi määramatuse tees.

Nubrimehele lohutuseks /Ma ei suuda lõpmatust ette kujutada vms/:

lõpmatus pole looduses realiseerimist leidnud, elik lõpmatust ei esine looduses ehedal kujul, seepärast ei saagi teda muuna kui matemaatilise abstraktsioonina endale teadvustada. i-ga sama lugu!

33338, 2005-08-29 11:44:19

mina nxusstun Éeliumi 1)'ga sellepärast et kujutan ette et se suurempiltt on TAJU, väjkksäm aga TÉADVUS. sest téadvus ej saa tajust kunagi suuremólla, samasuur vajd oletuslikult. viimanegi on txénäóne vajd siis kuj selle vxrreldava mahht onn ülimalt väjkä.

Heelium, 2005-08-29 16:19:07

DiaTheo — arvutis on ka kõvaketas, emaplaat eraldi aga samas terve arvuti korraga ka — täpselt samasugune “vastuolu”.

Valgus on lõpmatuse täitsa ehe kuju.

Aga see piltide A ja B värk...

...minu jaoks on näiteks arvutklaviatuur kusjuures selline päris ebateadlik asi. Ma ei suuda peaaegu ühegi klahvi asukohta meenutada, aga ma kirjutan klahve vaatamata ükskõik, kas ühe või teise või kahe käega päris kiiresti — hoolimata sellest, et ma justkui enam-vähem ühtegi klahvi ei mäleta. Vanasti oli veel nii, et iga kord, kui ma taipasin, et ma seda teen, siis ma enam ei osanud ja passisin neid segaduses ja kirjutasin kõvasti aeglasemalt ja ainult klahve vaadates natuke aega. See on näiteks ebateadlik mälu — midagi sellist, et see (tervikpilt, mitte fragment) on kuskil mu seljaajus või käes või kusiganes tallel ja mina saan lihtsalt sellega suhelda.

Aga see, et teadlikuks saades ei ole enam alateadvus, ei ole ju probleem, alateadvus ei olegi mingi konstantne ala. Ja see, et kaks poolt koos võetuna on üks terviklik teadvus, mis täiesti sisaldab ka kahe poole seoseid, ju normaalne täiesti.

Heelium, 2005-08-29 16:22:11

DiaTheole veel analoog mäluga (mis on ka alateadvuses, ehkki ei tea, kui aktiivselt, aga osa ka väga aktiivselt):

Saad olla teadlik mõnest osast enda mälust, niiöelda “meenutada”.

Kas nii kauaks, kui see on teadvuses, kustub see mälust ära? Ja pärast jääb uuesti meelde?

Ja kas see, et üks osa mälust on teadlik (meeles) parasjagu, teine osa ei ole ja lõpuks on veel üks terviklik mälu, mis sisaldab muuhulgas kõike, mida inimene mäletab ja paljut, mida ta ka unustanud on (ent võimeline meenutama) ...siin pole ju vastuolu.

DiaTheo, artiklist, 2005-08-29 21:09:30

Paljud, sealhulgas mõtlejad ja filosoofid, on teinud maha loomulikku käitumist, kui mingit suhteliselt hullumeelset rabelemist.

????????????????

See küll minu jaoks üks"hullumeelsemaid" väiteid-mõtteid, mida eales lugenud olen. Õigemini, ei saagi üldse aru, mida sellega õieti üldse silmas peetud on?

juut-põdrakarjus, 2005-08-29 21:45:42

DiaTheo, artiklist, 2005-08-29 21:09:30

Kuna autor keerab kõik endale mugavamaks, siis võibolla mõtles ta selle all antiikfilosoofide arutlusi selle üle, et ‘puhast’ filosoofiat saaks teha ainult kehavaba mõistus, keda/mida ei sega mingid soovid ega vajadused.

Njah, Heelium 04:11, 2005-08-29 22:27:50

"Vaatenurkade kohta kordan, et see oli millelegi vastuseks."

See oli Sul esitatud eneseõigustusena, et kui Su vaatenurk kasutab alusena fakte, siis olevat ta igal juhul õige. Ei ole. Kui neid pole omavahel ja järeldusega veatu loogika abil seotud, siis võib vabalt väär olla.

Mulle meenus veel üks :P Valguse kiirus mõõdetuna valguselt on lõpmatu, sest valguse enda jaoks ei möödu hetkegi ühest kohast teise jõudmiseks. Ma ei viitsi muud teooriat selle kohta rohkem põhjendada, sest ma olen kõik olulise info juba andnud, aga selle lause, kus märgib ära, et valgus jõuab iseenda jaoks hetkega ühest kohast teise, leiad ka relatiivsusteooria õpikust :P Ma ei tea, miks see mulle enne meelde ei tuld.

Selle kohta sooviks küll viidet v täpset tsitaati. Seda enam, et meie kui välisvaatleja jaoks on tema kiirus lõplik ja veelgi enam: tema levides toimub reaalse sagedusega võnkeprotsess, mis peaks kajastuma ka tema siseoleku muutustena. Järelikult pole minu jaoks lisatõestuseta veenev valguse omas taustsüsteemis “ajatu” levi.

kuidas Sa ikkagi selle ! ümber #definesid

Oskasid minust täpselt vastupidiselt aru saada.

Ja mis rolli see koma seal mängis?

Koma sisaldus simuleeritavas formaadis ning simulatsioonis sidus kaks avaldist ühtseks funktsionaaltervikuks.

ja ära räägi palun mingitest laetud hüüumärkidest :D

Kas üle- v ümberlaetus olnuks arusaadavam termin?

juut-põdrakarjus, 2005-08-29 22:36:47

Selle kohta sooviks küll viidet v täpset tsitaati.

Ta leidid selle arvatavasti siit:

http://et.wikipedia.org/wiki/Relatiivsusteooria

Ja ta jutu mõte peaks olema selles, et valgusekiirusel liikudes jääb aeg vaatleja jaoks seisma. Seega, kui valgus oleks vaatleja, siis tema jaoks aeg seisaks ja tema jaoks kestaks reis päikeselt maale vaid ühe hetke.

Muidugi kas see muudab kiiruse lõpmatuks?

Njah, 33338 06:55, 2005-08-29 22:40:35

"su lemmik “m'ääramatus” on lihhtsajm lahend mitte midagi teha."

Eksid. Kui ma juba arvutuse ette võtsin, siis soovin ka tulemuseni jõuda. Kahjuks on ka olukorrad, kus see polnud võimalik.

Kui lahenduse käigus tuleb välja mõni seda tüüpi määramatus, siis see tähendab, et antud viisil tulemuse saavutamine pole võimalik, vaid tuleb hakata otsima teistsuguseid lahendus/tuletuskäike.

Seevastu Sinu meetodil 0/0=1 postullimisega lahendad ülesannet lõbusalt edasi, kuigi oled juba lahenduskäiku sisse toonud muutused, mis lõpuks väga tõenäoliselt väära tulemuseni viib. Ja nõnda tegelikku määramatuse olukorda ignoreerides puudub Sul ka ohusignaal selle kohta...

Njah, 33338 06:57, 2005-08-29 22:50:19

"su pajgalkxnni (ja pajgalLIIKKUMISE) liigitan aga usujura valttkonnda."

Sellisel paigalkõnnil pole usujuradega mingit pistmist.

M'ÄÄRAMATUS pole ka MIS TAHES LAHEND

Ei olegi, aga määramatus näitab, et tegelik lahend sisaldub kõigi nende reaalsete väärtuste hulgas. Milline konkreetne täpsemalt, pole sel moel tuvastatav...

Njah, Heelium 16:19, 2005-08-29 23:13:08

"Ma ei suuda peaaegu ühegi klahvi asukohta meenutada, aga ma kirjutan klahve vaatamata ükskõik, kas ühe või teise või kahe käega päris kiiresti — hoolimata sellest, et ma justkui enam-vähem ühtegi klahvi ei mäleta."

Klassikaline näide alateadvuse tasandil toimivast sisseharjutatud automatismist kehaliste protsesside juhtimisel. Teatud olukordades võib ka tajuteadvus nendesse protsessidesse sekkuda, kuid reeglina on see teostus siis automaatsest kohmakam.

Samas harjutamise faasis on tajuteadvuse osalus algul isegi soovitav kuni vilumuse rutiini kasvades see taas automatismina taas alateadvusse taandub.

DiaTheole veel analoog mäluga (mis on ka alateadvuses, ehkki ei tea, kui aktiivselt, aga osa ka väga aktiivselt):

Inimese mälu on mitmetasandiline. Neist hetke- ja lühiajaline mälu on teadvuse ja mõtteprotsesside püsivusega tihedamalt seotud kui pikaajaline on suht eraldiseisev struktuur, millest vajaduse korral kutsutakse assotsiatsioonide abiga vajalik osa taas lühiaegsesse mällu, mida nii ala- kui ka tajuteadvus siis kasutavad.

Kas nii kauaks, kui see on teadvuses, kustub see mälust ära? Ja pärast jääb uuesti meelde?

Ei kustu...

***