Loovusest ja loomulikkusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 691 kommentaari.

33338, 2005-08-26 20:55:27

"soovin näjdata, et vajsst ja loogika tuleks öhendada ükks öhelevasstavaks tervikuks"

vxjmatu. ehk ette läbikukkund katse. sest tegemist onn eri valttkonndadega.

33338, 2005-08-26 20:59:06

"nagu tekivad íidlajjned ookkeanis — kéegi ej tea, mikks, aga ned tekivad"

no kuule, lajnete teke pole minngi saladus. seda ära oma txesstustele abiks vxta, se ajttab txesstada ooppis vasstupidist.

33338, 2005-08-26 21:02:16

ja veel ükks viga - alatéadvust inime ej sáagi mahasuruda. sest ta ej tea seda teha.

mujdu natuke pikavxjttu lugu et süvenenult lugeda ja lähämalt kómmida.

33338, 2005-08-26 21:09:38

"tunne, nagu seda sxna igal pool terrminina kasutan, onn emotsjòoni alkkompone.nnt. tunne on kxjge väjkksäm ükksus, millest emotsjòonid kóosnevad"

selleks onn ooppis TAJU. tunne onn alles järrgmine aste.

Heelium, 2005-08-26 22:03:25

33338 ..hiidlainete kohta ei ole täpset selgust, mistõttu seda mainisin. Loomulikult ei muuda see teksti seisukohalt suurt midagi, ent sobis sinna. Hiidlaineid on mõnda aega uuritud ja leitud, et nende esinemissagedus on suurem, kui teoreetilised arvutused ennustaksid.

Tunnet kasutan ma sellisel kujul, kui algkomponenti, sõnana. Taju võib käsitleda, kui välisilmast tulevat informatsiooni ..sellisel juhul ei käi see mälestuste jms. kohta.

Loogika ja vaist on loomulikult erinevad valdkonnad. Samas on erinevad valdkonnad ka näiteks nägemine ja loogika — samas saab neid kokku viia. Saab tunnetada, kuidas nähtu on loogiline, loogikaga seda analüüsida ja suunata tähelepanu sinna, kus loogiliselt peaks midagi olema, seejärel jälle näha midagi uut, mida enne poleks märganud. Nähtav pilt on palju suurem, kui selle hõlmatav ala, ent teadlikult hõlmatav info on ikka suurem, kui tähele pannakse — ja loogika abil saab seda tähele panemist suunata. Samuti vaistuga — vaist teeb midagi, saab aru millestki. See, millest ta aru saab, on loogiline. Kuna inimese vaist ei ole nii suures mahus kätte saadav, kui võiks, samuti pole loogika inimesele nii kättesaadav, kui võiks (väga suuri asju on raske analüüsida), siis tasub neid võtta kompensatoorsetena.

Heelium, 2005-08-26 22:05:08

http://www.minut.ee/article.pl?sid=04/07/26/0822257 — ma eeldasin, et seda on inimesed lugenud.

33338, 2005-08-26 22:20:48

TUNNDEJD ej saa kasutada millegi ZXESSTUSENA, seda tahin 'öölda.
kuj räägime loogikast, sis on se täjjästi isesejjsev valttkonnd ning täjjästi sxlttumatu mis tahes tunnetest. nägämist, komppimist, kattsumist ega muud tajumist síia segada ej saa, samamóodi saab iga ükks vaadata korsstnat vxj torrni.

33338, 2005-08-26 22:25:31

minutis käjjn väga arrva, kujd jusst seda lugu íidlajjnetest mälätan. samuti olen nejjd T'ööbaniall isekohand. ja veel kahes kohas: Aahvrika sarvest idas (Sukùtrast lxúnas, kus 75% aasstas torrmab) ja V'äärvelli neemest läänäs Tejvise väjnas. nejjl onn aga seletus olemas. ülldjoontes tojjmub lajnete erisuunaline kattumine ning lajjned ükkstejsst ej tasanda, vajd liittuvad.

33338, 2005-08-26 22:26:00

ZXESSTUNA > TXESSTUSENA

Heelium, 2005-08-26 22:29:43

ei loomulikult tundeid ei saa kasutada millegi tõestusena. Vähemalt mitte matemaatilise tõestusena. Samas arvestades, et nägemine ja kuulmine käib ka suht tunnete valdkonda (irratsionaalsed funktsioonid Jungi järgi), võib isegi mõnda tunnet, mille autentsus on kokku lepitud ja mida on võimalik reprodutseerida, kasutada tõestusena — sest millelgi peab tõestus ka põhinema ja teaduslik tõestus alustab korratavatest nähtustest ja liigub edasi loogiliselt, näidates, et kui on sellised nähtused, siis mingisugune teooria sobib nendega paremini, kui mõni muu.

—————-

Mina kasutan siin tõestuse alustena:
1. Inimene kogeb rohkemat, kui teadlikult kogeb.
2. Inimese meeles toimuvad protsessid on teoreetiliselt kogetavad teise inimese poolt mingil kujul, sest põhjustavad läbi õhu kanduvaid signaale.

Need on lihtsalt teaduslikud faktid. Järeldan neist, et inimene on võimeline õppima head vaistu (või jõudma selleni).

——————

Loogika ei ole sõltumatu tunnetest. Loogika on neist vastupidi väga sõltuv — saame järeldada ainult sellest, mida mingil kombel tunneme ...või aistime või tajume vms. Loogika üksi ei vii mitte kuhugi — loogika on teadus väidete sobivuse ja nende tuletamise kohta. Alusandmed, millest tuletatakse, pärinevad paratamatult irratsionaalsest sisendist.

Kuigi vaistu abil ei saa midagi tõestada — vaistu abil saab jõuda hüpoteesideni, mis on oluliselt tõenäolisemalt õiged, kui oleks siis, kui vaist tugineks 100% juhusele. Seda ma siin väidangi. Vaistu saab ka arendada — väidan ka seda. See tõstab veelgi tõenäosust, et sealt tulev on õige. Tõestada juba teaduslike vahenditega ja silmnähtavast/ilmselgest/korratavalt-kontrollitavast alustades.

Heelium, 2005-08-26 22:31:00

Jah, on seletus. Samas nende ennustamise vahendite tõenäosused erinevad tegelikest. Võid need inglise keelsed asjad ka sinna juurde lugeda. Samas on see viide lihtsalt assotsiatsioonina seal, hiidlainetest selle artikli jutt eriti ei sõltu.

33338, 2005-08-26 22:39:55

loogikaüle pole mejjl mxtet vajjelda. ma pole tunnete ori ning nendega midagi ej txessta.

Heelium, 2005-08-26 22:47:41

Ehee. Asi on selles, et sisetunne annab informatsiooni — uut informatsiooni. Üldse igasugused tunded — nagu ka need, mida meis tekitab valgus, soojus, heli, kõik muu. Need sisaldavad infot. Infot tegelikkuse kohta — kas asjade kohta meie sees või väljaspool meid. Päris maailma, tegelikkuse kohta. Mingil kujul. Kui üks emotsioon parasjagu muu kohta autentset infot ei sisaldagi, siis vähemalt selle kohta, et kehas toimub teatav keemiline protsess — ja see protsess on ümbritseva loodusega juba väga seotud. Suht tabamatud emotsioonid kirjeldavad kõikvõimalikke elektromagnetilisi ja keemilisi muutusi meie kehas — ja märgatav osa nendest muutustest on välismaailmaga seotud.

Loogika abil saab tuletada. Loogika abil ei saa uusi alusandmeid. Loogika abil ei saa sellest, et maas vedeleb pall, tuletada, et puu kasvab — on vaja rohkem andmeid. Ja inimesel on tark kasutada kõiki kättesaadavaid andmeid. Kuna maailm on absoluutselt loogiline, siis on kõik andmed omavahel loogiliselt kooskõlas, iga tunne, kui seda õigesti või vähemalt teistega samast vaatenurgast tõlgendada, on kõikide teistega absoluutses loogilises kooskõlas, sest elektriprotsessid ja keemia, mida tunnetena tajutakse, on loogiliselt seotud. See tähendabki, tunnetus vastab loogikale üks-ühele, kui seda tunnetust õigesti mõista. Need ei saa vastuollu minna, sest universum ei lähe vastuollu.

Kui see, mida inimene tunnetab ja see, milleni ta loogiliselt jõuab, ei sobi kokku — siis on vigane kas tema loogika või tunnetus. Inimene peab mõlema piire tundma ja laiendama ja terviklikkuse saavutamiseks neid koos kasutama.

33338, 2005-08-26 23:02:08

pole olemas TEMA ega SINU ega MINU loogikat. ajad sássi inimeste erinevad käsitlusviisid ja lóodusnähhtuste kinndla vahekorra. sellest ka su ekksimus ja loogika meelevalldne mähhkimine tunnetesse.

Heelium, 2005-08-26 23:15:50

Ma ei mässi loogikat tunnetesse. Ma väidan, et esiteks on juba nende tunnete olemuses loogilisus (harmoonia), teiseks — mis on loogika? Loogika, deduktiivne loogika, on viis saada informatsiooni maailma kohta. Selleks on vaja alusväiteid, millest saab tuletama hakata. Alusväiteid metafüüsikud tuletavad loogiliselt ka (vähemalt nii see teoorias peaks olema), ent jõuda loogiliselt mingitest absoluutsetest alustest (asjadest, mis ei saa loogiliselt kuidagi teisiti olla), näiteks õunani on pea võimatu.

Info õunast saadakse tunnetusprotsessi kaudu. Sellest hakatakse loogiliselt tuletama või otsitakse veel tunnetust, mis annaks õunast rohkem infot.

Tunnetus on samuti viis saada informatsiooni maailma kohta. Teistsugune viis. See on aluseks loogikale — kuidagi tunnetame maailma, kuidagi oma katseseadmeid.

Tunnetus võib avalduda haiguses. Arstid räägivad tihti, et teatud haigused on põhjustatud ühe või teise aine liiga suurest või liiga väiksest kogusest organismis ja keskkonnas, mõne kiirguse üledoosist või paljudest muudest justkui nähtamatutest asjadest. Seega inimene, kes iga kerge haigusnähu ära tabaks, saaks juba palju infot aineringlusest enda kehas, keskkonnast ja kiirgustest. Samas pole vaja haige olla, et neid tabada — juba siis, kui midagi on haiguseks liiga vähe, muudab see inimese seisundit ja tundeid. Kõik need asjad keskkonnas, kiirgused ja muu on põhjustatud millestki reaalsest. Seega, tabades selliseid kõikumisi enda organismis, saab inimene konkreetset informatsiooni, väga mitmekesist sealjuures. Need avalduvad inimese jaoks tunnetena-aistingutena.

Assotsiatsioonid ja mustrid, mida inimene loob ja keskkonnast leiab, aitavad tal asju seostada. Inimese tunnetusprotsess on ümbritseva tegelikkusega tihedalt seotud. Selle tunnetuse ja keskkonna vaheliste seoste leidmine/teadmine aitab inimesel saada järjest rohkem infot vahetult enda tunnetusprotsessist.

Sellised asjad sünnivad ka ebateadlikult. Sinu alateadvus, millel on sinu jaoks loogikaga vähe pistmist, suudab sellist infot koguda ja sellest tuletada, luua pilti reaalsusest.

Selle töötluse tulemusi tajud samuti tunnetena, vaistuna, unenäosümbolitena...

Universum on absoluutselt loogiline. Inimene tunnetab osa sellest. Loogika ja tunnetus koos, igakülgselt seotult, annavad parima pildi. See ei tähenda, et need oleks üks ja sama asi.

Loogikat ei mähi ma tunnetesse. Ma ütlen lihtsalt, et seda saab kasutada tunnete abifunktsioonina — ja tundeid loogika abifunktsioonina.

Ja millest mu tekst, millest me vaikselt kaugenema, räägib — vaist on päriselt olemas. Sellega arvestamine, mitte ainult loogiliste tuletiste ja paari meele valda sattumine, annab inimesele oluliselt paremad võimalused areneda, teada ja käituda, kui selle maha surumine.

Samuti järeldab tekst sellest seda, et inimene, kes oma käitumist liigselt oma pisikese teadvuse ja eriti selle abstraktsioonide lummuses hoiab, kaotab paljutki.

nj, 2005-08-26 23:43:56

Mina kasutan siin tõestuse alustena:
1. Inimene kogeb rohkemat, kui teadlikult kogeb.

Et siis meeleorganite kaudu saadavast infost teadvustatakse see osa, mida on õpitud eristama. Siin mängib suurimat rolli kultuuritaust.

2. Inimese meeles toimuvad protsessid on teoreetiliselt kogetavad teise inimese poolt mingil kujul, sest põhjustavad läbi õhu kanduvaid signaale.

Tuleb meelde lugu kellegi jutupaunikust, kus küsimuse peale mis on aatomis elektroni ja tuuma vahel, anti vastus-õhk.

Inimese meeles toimuvad protsessid, mida teine inimene vastu võtab ehk on võimeline kogema, on visualiseeritud mõtted-pildid. Kui inimene mõtleb piltlikult, siis seda mõtet saab teine kogeda (ka läbi seina), kui inimene mõtleb sõnaliselt, seda ei saa teine seda “lugeda”.
Näide: kui kujutan ette kuidas sind suudlen ja kallistan, on see mõte “loetav”, aga kui mõttes ütlen: ma armastan sind, siis mitte. Kui hiinlane mõtleb teest, siis ta visualiseerib hieroglüüfi(pilti) ja see on “loetav” mõtetelugeja poolt.

Need on lihtsalt teaduslikud faktid. Järeldan neist, et inimene on võimeline õppima head vaistu (või jõudma selleni).

Tegelikult meil kõigil on võimalus avada ja kasutada nn kolmandat silma. Kolmas silm võib olla kus tahes, aga selle funktsiooni eest vastutab aju hüpotalamuse piirkond. Kui see piirkond on aktiivne, siis “näeme”, saame infot, elik meil on lisaks viiele meelele midagi veel.

Hele, 2005-08-27 00:04:01

Heelium: 1. Inimene kogeb rohkemat, kui teadlikult kogeb.
2. Inimese meeles toimuvad protsessid on teoreetiliselt kogetavad teise inimese poolt mingil kujul, sest põhjustavad läbi õhu kanduvaid signaale.

1. on tõsi jah, alaläviseks tajuks nimetati seda vist eesti keeles. Inimene ei teadvusta kõike, mida kogeb, ometi mõjutavad ka teadvustamatta kogemused tema käitumist.

2. - teoreetiliselt võib paljugi olla, ent minuteada seni kahjuks puuduvad teaduslikud tõendid praktilise mõtetelugemise võimalikkusest.

Brutus, 2005-08-27 00:14:04

Tegelikult meil kõigil on võimalus avada ja kasutada nn kolmandat silma. Kolmas silm võib olla kus tahes,

Ma ka arvan nii. Seetõttu pakun, et see võib vabalt ka isegi kahe jala ‘vahel’ olla.

nj, 2005-08-27 01:41:50

Seetõttu pakun, et see võib vabalt ka isegi kahe jala ‘vahel’ olla.

Räägitakse, et meite seas pidi olema inimesi, kelle aju asub meetermaad madalamal kui tavaliselt.

Hele, nj, 2005-08-27 01:57:22

Ma olen sama asja kuulnud variandis, et meest juhib tema kahest peast see, kumb targem juhtub olema.

***