Looduse filosoofia või looduslik filosoofia

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 109 kommentaari.

N, 2006-01-28 16:16:41

mull on méeldejäänd et kusskil Ülle avaldas kellelegi Toomas Elbile tänu. minngi sxnade nikerdamise°eesst.
aga sull kuj tänaseks ENNDISEL keeletéadlasel pole nüüd mujdugi enam minngit pattu.

priit kelder, 2006-01-28 16:51:30

N, sa ei näikse eristama verbi ja nimisõna - karjus??

N, 2006-01-28 16:59:09

kuj se vajd nii oleks. iva selles onngi et normitakkse ka vormid K'ERRJUS ja K'ARRJUS nimisxnadena! kuna sa nejjs sxnastikes ej tuhni, ej saa sa emakeeltt ka KXRKKTASEMEL tunnda.
kuna mina ennd sellesse kxrkkihhti ej loe, sis nopingi kabinettlikud tottrused vällja ja panen letti.

verb, 2006-01-28 17:05:14

Kreeka jumalad karjusid Olümposel = The greek deities flocked on the Olympos.

N, 2006-01-28 17:11:48

ja kuj sul juhuslikult riiulis on XS1960, sis vxjjd vaadata kujdas sääl nxuttakkse vorinti ‘ääldamist. et p’äärxhhk on viimasel silbil! nii oli seda ää tejste sarnaste sxnadeulkkasokutada, nt üats"intt. kogu se lugu oli jabur selletxttu et modjoritel on sxnarxhhk 1.'l silbil nagu mejjlgi ning kuju oleks pidand olema vorint (eputades: FORINT) p'äärxhuga esisilbil nagu nekrut, koobalt, kajut (vajjd mejje kujj kuradiusuliste omaksvxettud KURAT onn omastavas KURADI).
kirjutin 60.'te kesskel sellest ka Sirppi ja vasarásse. ja majjnisin ülikoolis ka mejje kursaóoldajale Ajno Valmetile. ej tea kelle toettusel aga tänaseks olevat se viga lxpuks xjjendatud.

N, 2006-01-28 17:21:17

téadmiseks: Olümpos on p'äärxhuga esisilbil!
aga Olümpia on se í pääl, nagu Olümpìia.

priit kelder, 2006-01-28 17:36:44

N, jube nutikas sinu poolt, et arvad end kõigeteadjana teadvat, mida teine inimene loeb või kasutab..raamatuid näiteks. Kas sa igapäevaelus ka selline ninatark oled? Leivapoes ja trammiga sõites?

N, 2006-01-28 17:41:53

mitte KXJGE vajd KXJKKEtéadjana. nii et oma ninatarkkusest ej p'ääsä ma kusskile.

aga lóllideseas olen sellest lóobund txessti. kuj ma nóoruses Münditänava antikvarjàadis korrd jullgesin minngit Aristotèelese teosstküsida, sajjn noorelt plikalt nähvaka: Arist"oottelese.
sajjn aru et tejsst xpetades vxjjd ise lólli olukorrdasattu.
nagu siin sinugagi, kallis Priidu.

N, 2006-01-28 17:43:32

aga xnneks txmmbab Majla mejjle varssti vee p'äälä ja p'ääsäme me mxlemad. mina sinu xpetamisest ja sina minult xppimisest. mujdugi kuj sa ülttse midagi xppida tahaks.

N, 2006-01-28 17:53:54

mujde, xssis on kxjkktéadja = kxjgetéadja. aga mujal järälevalve, mitte aga järälvalve.

priit kelder, 2006-01-28 18:20:11

N, ja mis tobe õigustus sul on sõnade kokku-lahkukirjutamise vassimises? Päris huvitav lugeda taassündinud Tatikaid ja nende jaburusi.

N, 2006-01-28 18:43:16

kokku ja lahhkukirjutamine on mejl seni täjjästi tehislikul vigase kokkuleppe alusel. mina juurutan kokkukirjutamist rxhurühma pxhimxttel. näjttäks lause: kuj raamat mahakukkus. osisel KUKKUS on vajd káasrxhhk, tegemist onn aga eraldi liitt tegusxnaga. sellepärast polegi minngit mxtet seda lahhkukirjutada. ja vaatta seda LIITT TEGUSXNAGA. siin rxhutame me kummbagi osist p'äärxhuliselt, mitte aga LIITTEGUSXNAGA. sams on vxjmalik aga LIITTSXNAGA. sis nii tuleks ka kirjutada.
se käjjb ka rxhuvahelduslike abisxnadekohhta. 2 näjdät:
1) kas see vxj tejne?
2) mis se sinussepuuttub?
jne

N, 2006-01-28 18:44:28

sams —> samas

N, 2006-01-28 18:46:05

olen sellest juba mittmes kohas kirjutand, ej viitsi eriti pikalt täna kirjutada. xhhtul vel sam"oa keelega tuttvumine.

priit kelder, 2006-01-29 01:24:41

N, see on sul eklektiline loba ju, justnagu mõnel usuhullukesel. Sina ARVAD nii või teisiti, ja kogu eestlaskond peaks su äbarikke luulusid järgima? Palvevend sihukene! Katsu luua ikka mõni töötav ja põhjendatud teooria, mitte aga klammerduda siit-sealt vaimuvaesusest kühveldatud luulude külge. Tuuletallajaid jobusid on meil Eestis juba ilma sinuta üle 20.

N, 2006-01-29 09:50:16

ej tahaks suga selle paarikümmneulkka kúulu küll aga mis parata. elame üle.

nipitiri, 2006-01-29 21:52:11

sõbralikku koera-aastat... :)

http://www.chinapage.com/newyear.html
http://www.mythinglinks.org/LunarNewYear2000.html

jahutaja, 2006-01-30 14:48:36

Hiinas on aega küll. Nad arenevad praegu hirmsa kiirusega, aga seoses nende ülipika ajalooga pole neil mingit erilist tunnet paarikümne või isegi sajandipikkuse tagasiminekuajaga. Näiteks seesama Kultuurirevolutsioon oli hiinlasele hetk pikas ajameres, väike katse (kole küll, aga nende jaoks ei midagi erilist). Ja just põhineb see sellisel maailmavaatel, mida meie lõplik, korrastatud, ainujumalik maailm vaatleb kui võõrast. Millegipärast võõramat kui Lähis-Idast tulnud. Seda nende kulgu (või midaiganes)võiks igal juhul iseloomustada sõnaga võitluskunst, kusjuures võitlust ei saaks võtta mitte otsese toimetulemisena vaenlasega, vaid ennekõike paindlikkust (et kivid elus ei kukuks kogu aeg pähe, vaid vahel jalge ette). Ja eestlase maailmavaatele ei tohiks sellised lähenemised üldse nii võõrad olla...

toomas, 2006-01-30 15:09:15

Täiesti nõus jahutajaga.

Hiinakulgemise loogika järgi on eestikeeles näiteks juba seegi, et sellised (nt. kristlasele) fundamentaalsed mõisted HEA ja KURI moodustavad eestimeeles umbes samasuguse paari nagu nende YIN ja YANG:

HEA ja KURI pole eestikeeles absoluudid, vaid suhtelised väärtused (nii et HEA sees on täpike KURJA ja KURJA sees täpike HEAD):

tuletagem meelde Käsmu koerasilti taral:
mitte “Ettevaatust, kuri koer”, vaid “Hea koer”.

Täpsemalt: KURI pole eesti keeles absoluutne “evil”, vaid võib tähendada ka “vihane, kuid hea”.

—-Noh nüüd sai siis mindud veidi härdalt ajalooliseks ja tuletatud meelde kunagisi siinseid arutlusi!

priit kelder, 2006-01-30 15:37:23

Jahutaja ja Toomas arutlevad sulnilt. Umbes nii võib ollagi. Ehkki ma ei nõustuks Jahutajapoolse postulaadiga hiinlaste lakkamatust võitlus/kunsti/janust. Pole seda kusagil tajunud. Ent Toomal vägagi õigus - sel ajal, kui euroopaliku loogika aluseks on must-valge vastandumine paarideks hea-halb, öö-päev, taevas-maa, naine-mees, ülal-all jne, siis Hiinas puudub võitlus ja võistlus nende esmaüpilgul vastandeina tunduvate nähtuste vahel. On koosolemine, teineteisetingitus ja muu säärane. Kui VIA veel elaks mõned nädalad, siis võiksin anda veel selle vastandite koeksistentsi lühiülevaate.

***