Looduse filosoofia või looduslik filosoofia

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 109 kommentaari.

priit kelder, 2006-01-26 18:37:29

Nipitiri, põle neil mingit “poissmehepõlve” olemas ega vajagi.

v.l., 2006-01-26 19:58:31

ning võtsid sihiks saavutada 2000. aastaks 1.1 miljardit elanikku ja nulliibe

Ega ikka päris hästi pole hakkama saadud, 0,58 % kasv on päris korralik.

http://www.nationmaster.com/country/ch/peo

N, 2006-01-26 20:39:39

tsungid vxtid selle ülesannde karttusest ülldriikkliku vaesestumise°ees. sest rahvas ej suutt enam ennast tojtta ning tillukesed maud mitte midagi andekat välljamxélda. ää ojjatav vxrrdlus oli vxtta lähädalt Paaratist ja Panglatèessist. sääl lassti ja lastakse rahhva°arrvu korrastada näljal, ajjgustel ja xnnetustel, tsungid valisid EESTI tee.

priit kelder, 2006-01-26 21:05:07

N, see näljahäda ei luuranud hiinlaste järel enam peale kuulsat nende KK 1979. a. detsembripleenumit, kus õnnis Deng Xiao-ping andis vabad käed eramajandusele põllumajanduses. Peale seda muutus Hiina vilja importivast maast seda väljavedavaks. Ja käiku läksid suured muutused nii maal kui linnas. Vaesust on veel, kuid kadestama panevad kena maa-arhitektuur (miljonid ehitusbrigaadid said tööd pärast kommuunide likvideerimist), kõnelemata linnade uusehitistest. Eri majandustsoonid rannikuil andsid kolmekordset tulu - välismaised investeeringud, tehnoloogiline väljaõpe, elatustaseme tõus. Nii et tõepoolest tuleb mornilt (?) nõustuda Reagani ennustusega aastast 1974 21. sajandi kohta , see on Vaikse ookeani tsivilisatsiooni sajand..

N, 2006-01-26 22:40:57

ej lähä se tsunngide elu sugugi nii libedalt ega ilusti nagu maalid. eripíirkonnad lóodi selleks, et nende arrvel elatada ülejäänd riikki. sest nendeüle oli vxjmalik sillmaojjda, kogu riigiüle mitte. eriti kuj ohjad lxdvakslased. nagu Rassìias.
kuj jagada sead ja viljaterad elanikukohhta, sis pole Tsunkkuo sugugi illmas éesotsas.
jusst máapíirkonndades jäj t'öökäsi üle. et nejjle rakendustlejjda, minndi Paarati teed: parem anttke 100 kxblast kujj 1 trakktor. nägin seda ise Kollase mereääräs, samuti eripíirkonnas Tak"uus ja Täk"uus (Tjentsìnni mereväravas). kuj trakktoriasemel saadeti tr'ümmi 24 maakkast labidatega. et s'öökuhi tasasekslihhvi, sest p'äälä pidi tulema tonnistes pakkides ässti xline kokk.s. samuti nägin kujdas kari paljasjallgu, samuti maaltt, ajas lohhkudest suurte arrjadega vihma vett üle kajj. ja loomulikult nägin kujdas ned maakkad sääl “edukas” majanduspíirkonnas sejnteta tokkidel kileall paarikümmnekesi elasid. mujdugi ajnult mehed, sest nii saj nejjd ka najstest éemalojjda.
kuj sa ise ej märgand, sis vxjjn 'öölda et kihistatus tsunngideseas on märgatavalt suurem kuj mejjl. vajd mxned suured arvud petavad mejjd.
alati pole tähhtis ka see et illm soosib ühht vxj tejsst tajjme, se tojtt tuleb ka lajjalivedada. sellejaokks aga tuleb kulutada kütust. maksab kxjkk, kujd selleks et ossta, peakks osstjaskonnd olema ka maksujxúline.
múlle meenutas majanduse korralduselt Tsunkkuo oma°aekkset Sav"ettski Saj"uusi, kus kxjkk tojjmis millegi tejse arrvel. riigist enndast púudus piltt aga ka valitsusel.

N, 2006-01-26 22:41:13

ej lähä se tsunngide elu sugugi nii libedalt ega ilusti nagu maalid. eripíirkonnad lóodi selleks, et nende arrvel elatada ülejäänd riikki. sest nendeüle oli vxjmalik sillmaojjda, kogu riigiüle mitte. eriti kuj ohjad lxdvakslased. nagu Rassìias.
kuj jagada sead ja viljaterad elanikukohhta, sis pole Tsunkkuo sugugi illmas éesotsas.
jusst máapíirkonndades jäj t'öökäsi üle. et nejjle rakendustlejjda, minndi Paarati teed: parem anttke 100 kxblast kujj 1 trakktor. nägin seda ise Kollase mereääräs, samuti eripíirkonnas Tak"uus ja Täk"uus (Tjentsìnni mereväravas). kuj trakktoriasemel saadeti tr'ümmi 24 maakkast labidatega. et s'öökuhi tasasekslihhvi, sest p'äälä pidi tulema tonnistes pakkides ässti xline kokk.s. samuti nägin kujdas kari paljasjallgu, samuti maaltt, ajas lohhkudest suurte arrjadega vihma vett üle kajj. ja loomulikult nägin kujdas ned maakkad sääl “edukas” majanduspíirkonnas sejnteta tokkidel kileall paarikümmnekesi elasid. mujdugi ajnult mehed, sest nii saj nejjd ka najstest éemalojjda.
kuj sa ise ej märgand, sis vxjjn 'öölda et kihistatus tsunngideseas on märgatavalt suurem kuj mejjl. vajd mxned suured arvud petavad mejjd.
alati pole tähhtis ka see et illm soosib ühht vxj tejsst tajjme, se tojtt tuleb ka lajjalivedada. sellejaokks aga tuleb kulutada kütust. maksab kxjkk, kujd selleks et ossta, peakks osstjaskonnd olema ka maksujxúline.
múlle meenutas majanduse korralduselt Tsunkkuo oma°aekkset Sav"ettski Saj"uusi, kus kxjkk tojjmis millegi tejse arrvel. riigist enndast púudus piltt aga ka valitsusel.

N, 2006-01-26 22:41:51

allgul kadus ära.

priit kelder, 2006-01-26 23:21:26

Nojah, N, kui sa nii väga tahad näha kõikjal viletsust, siis on see sinu eraprobla. Mina nägin juba 1990. aastal Hiinas laialdaselt maal liikumas multifunktsionaalseid pisitraktoreid, ja seda pea igas peres. Ning tollal juba, kui meil valitses savisare aegne täielik puudus poodides, olid kõik Hiina külapoed tulvil samasugust Lääne ja omamaist kaupa kui praegu parimates Selverites meil. Hilejm olen Hiinas näinud ja kogenud veel enamgi edasiminekut, eriti teede- ja linnaehituses. Ent järeldan, et su hinnangud Hiina elule ja majanduselule on pehmelt öelduna lamedad, sa näid olevat mingi umbluule kütkeis, mis ei luba su õõnsal uhkusel seda enesele tunnistada, on ju? Su arvamused peegeldavad pigem sinu fantaasiat kui tegelikkust. Ega minagi idealiseeri Hiinat, ent ma näen seal suurt potentsiaali ja edukat arengut, millist Eestis ei saa paraku täheldada. Vot tak, Vasja.

priit kelder, 2006-01-27 03:27:47

Teemast ka vahepeal...
(1) Hiina filosoofia pole ealeski tundnud seda tobedat kihku, mis omane euroopalikule - kui euroopalikule filosoofilisele mõistusele tundus alati loomulikuna vaadete ja arusaamade jagunemine suhtumises “filosoofia põhiküsimussse” “idealistlikuks” või “materialistlikuks” ning püüd sellel pinnal kõike jäigalt diferentseerida -, ei olnud hiina filosoofiale see kunagi kuigivõrd tõsiselt võetav tegevus. Selle omapära mittemõistmise taha on takerdunud paraku paljud hiina filosoofia ajaloo uurimused, mida on teinud mittehiinlastest uurijad ja kõrvaltpiilujad, kes on kramplikult klammerdunud oma aja ära elanud europotsentrismi stereotüüpide külge. Pole minagi oma töödes vaba olnud pidevast ahvatlusest säärase diferentseerimise järele, kuid ma hindan seda ikkagi kui kasvuraskust objektiivse orientalistika ja sinoloogia kujunemise teel. Mainitav jaotamine takistab hiina filosoofia adekvaatset adumist. Viimane ise ei ole aga kunagi, ei muiste ega keskajal (erand marksistlik periood nüüd) pidanud vajalikuks tõmmata selget eraldusjoont nimetatud tunnuste põhjal; pigem eiras ta tinglikke klassifikatsioone ning paljuski just tänu sellele säilitas oma unikaalse, nõtke ja tõeliselt dialektilise meelelaadi. Sellest võib tuleneda ka maailmavaateline monism - kultuuri jaoks, mis adub maailma suure terviklikkusena, ei saa olla mõtet küsimusel, mis on esmane, kas mateeria või teadvus. Sellises kultuuris mitte ainult ei puudu mõiste “materialism”, vaid ei saa üldse tekkida mateeria vastandumist teadvusele, suurest terviklikkusest selliste tema komponentide nagu “mateeria”, veel enam puhta “teadvuse” esiletoomist-liigendamist. See ja teine olid hiina mõtlejate ettekujutustes alati mingis harmooonilises eristamatuses.

priit kelder, 2006-01-27 03:39:27

(2) Sisulises aspektis määrab kogu hiina filosoofia arengu kosmoloogiliste ja ontoloogiliste positsioonide olemuse eelkõige naturalismi (nagu siin eilegi mööndi) ja tugevalt arenenud dialektika domineerimine, mis veenvalt läbib enamikku filosoofilisi õpetusi. Mitte vähem tähtis faktor, mis samuti määras hiina filosoofia spetsiifika ja selle arengutee, on võrrelduna Euroopaga religioosse-dogmaatilise dominandi puudumine. (See viiamne lause pidanuks olema in bold, kuid ma ei oska seda teha). See asjaolu selgitab ka hiina õpetuste kosmoloogiliste ja ontoloogiliste seisukohtade küllalt täpselt väljendatud ateistlikku sisu, kui lähtuda termini “ateism” sõnasõnalisest tähendusest.Küll torkab aga veel silma huvi puudumine formaalloogiliste mõttekonstruktisoonide vastu, vähemalt selles, mis puudutab peamisi filosoofilisi koolkondi. Mina olen uurinud meelsasti just nimetatud valdkonna kategooriaid, sest et olen täheldanud üht lihtsat tõsiasja: euroopa filosoofia keskpunt - ontoloogia ja gnoseoloogia; india mõttel - psühholoogia; hiina filosooofial - ontoloogia ja sotsiaalne eetika.

N, 2006-01-27 06:22:20

tsunngidest räägin seda mida ise nägin. ning seda selles paljukiidetud eripíirkonnas.
sa ise ej taha tunnistada et Tsunkkuos ej píirdutta ajnult kahe Tsunkkuoga nagu mejjl kahe Eestiga. s'äälnä esimene Tsunkkuo jaguneb omakorrda kaheks - äri ja vxjmu Tsunkkuokks, tejne Tsunkkuo aga pärisorrjade ja potipxllumeeste Tsunkkuoks.
mina víibisin nende vaésemateseas, sina vaattasid akknast esimest Tsunkkuod. nii ej tea sa ka seda et se vaessteka.sst ej txuse kunagi oma kastist vällja. sest nad on kirjaosskamatud! nagu paljuski sina.

N, 2006-01-27 06:49:40

Priidukest ej tohiks enam Tsunkkúosse lassta. nagu Repsu Majjlist Mari Élli.

priit kelder, 2006-01-27 08:25:56

Kulla N, mina räägin seda, mida nägin-kuulsin, kuid mu häälestus Hiinasse pole nii inisev-ilkuv nagu sinul. Vaesust leiab ka Eestis kuhjaga, samuti mitmeid Eestisi, kes kõik mahuvad sinna ühte. Hiina pole ses mõttes erand. Vaesust ja viletsust olen isegi Prantsusmaal ja Rootsis näinud, Turkmeeniast kõnelemata.

N, 2006-01-27 09:16:11

kirjeldust ej saa vxtta äälästuse vxjj äälästatusepähä. nimelt méeldib Tsunkkuo múlle palju rohhkem kuj Níppon. sest sääl on palju rohhkem avastada ning elu eripallgelisem. kavatsesin juba aassta tagasi pikemat rejjsi sínna aga kxjkk ej sujund ning lükkasin edasi. esiallgu paariks aasstaks, sest 01.08.2008. on Navasib"irsskikandis täjjälik päjkäse varjutus ning korra sínnakantti sxjttes vxjkks ju ka ringi Pammikaúdu kaúgésse ittateha ja siis läbi Mansukuo ja Monngolsúudani tagasitúlla. kuna seda tean nüüd ette, sis onngi k'ääsoleval aasstal rejjsimisele kavas vähäm kulutada ning selle ülejärrgmise aassta rejsijaokks akata midagi sukas'äärdäkoguma.

nipitiri, priit kelder, 2006-01-27 10:32:58

põle neil mingit “poissmehepõlve” olemas

*

juttu noorte meeste ülejäägist on puhutud...
kasutades enamasti absoluutarve...
meiesugused väikesed ehmatab ikka ära küll, et abiellumisealisi mehi miljonites rohkem kui naisi...
suurte arvudega harjumata...
suhtarvudes asi ilmselt nii hull ei ole...
see paistab ka v.l., 2006-01-26 19:58:31
lingitud lehel edasi klõpsides...
rahvastiku püramiidides:
http://www.nationmaster.com/country/ch/Age_distribution

*

usume siis, et hiina meeste ülejääki sõjaks ei kasutata?
mhh?

*

(tervelt miljon jaapani noormeest pidavat elama oma toast väljumata... “hikikomori”)

N, 2006-01-27 11:18:22

nipitirtts saattis selle viitte selleks et Eestialtt véenduda et aasstal 2050 on masendavas ülekaalus jusst kesskaritest nipitirsud.

nipitiri, suur N, 2006-01-27 11:24:48

kunagi oli anekdoot, et Kärdlast võib teatud tingimustel saada NL pealinn...

nj, 2006-01-27 12:52:31

Sellises kultuuris mitte ainult ei puudu mõiste “materialism”, vaid ei saa üldse tekkida mateeria vastandumist teadvusele, suurest terviklikkusest selliste tema komponentide nagu “mateeria”, veel enam puhta “teadvuse” esiletoomist-liigendamist. See ja teine olid hiina mõtlejate ettekujutustes alati mingis harmooonilises eristamatuses.

Siin üks konarlikuvõitu tõlge:

I saj. elanud filosoof-skeptik Wang Chong on kirjutanud: Taoliselt kui jää sulades muutub veeks ja vesi muutub kuumutades auruks, nii ka qi tihenedes muutub aineks/mateeriaks ja hajudes vaimuks.
Niisiis, vaimu ja mateeria vahel, mateeria ja teadvuse vahel ei ole ületamatut piiri vaid need on substantsi kaks erinevat olekut. Kõik mis meid ümbritseb, kogu maailm see on qi ja midagi peale qi ja selle olekute ei ole olemas.

Taoistid ütlevad: Inimene elab qi’s nagu kala vees. Qi ei ole mitte ainult inimese ümber, vaid ka inimese sees (kui eluenergia, vitaalsuse jõud).

v.l., 2006-01-27 13:20:51

niisugene lugu:
Buddha on the Brain
http://www.wired.com/wired/archive/14.02/dalai.html

***