Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

muusa, Padre, 2005-01-03 08:25:11

See, mis meie elus tegelikult toimub, vastandina väljamõeldistele.

Sa ei vastanud mu küsimusele. Miks?

See, mis meie eludes tegelikult toimub on elu ja meie tegevuse ning ellusuhtumise loomulik, eeldatav tagajärg.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2005-01-03 08:28:22

Ah et lugu juba arhiivis... Nu eks kirjutame siis eksprimendi tulemuse arhiivi...

Niisiis täna, kell põmmpõmmplutipluti Kesksaare Maa aja järgi kostus meie põrgus läbitungiv hääl, mis pani kõik värgid häästi peenikeselt vibreerima. Rulett kaotas selle tulemusel 36-nda numbri, niiet enam ei annagi tema numbrid kokku liites ilusat arvu 666, tablool, millel kogu aeg on jooksnud kiri kiri ‘villkommi’, tekkis äkki uus - Nad tuleb!!!
Ühe seina digimonid... ei ikka ultimaatumid... või olid need hoopis ultramonkid... noh teate küll, need asjad, mida 10,01. elektronis täpselt 1001 tükki mahub (Hmm... miske kokkusattumine... või polegi see kokkusattumine vaid tõestus, et KÕIK ON ÜKS)...
Niisiis need seina... asjad hakkasid üksteiset eemalduma ja tekkinud õhuaugust ujus majesteetlikult sisse seitsme kodaraga pilv.
Pilve keskel istus kõrgem olevus, kelle nimbusel oli helendavate tähtedega Kesksaare Maa keeli kirjutatud ‘Jelfitaat’.
Ta vaatas kõiki nii laia pilguga, et oli kohe märgata - tema silmaring on vähemalt 987654321 kraadi.
Kodaratel istusid ülejäänud seitse Eesti Jurantisti, kes laulsid taevalike häältega, täitsa nagu keeravid ja seerubid: “Jura-Jura-Jurantia, Jura-Jura-Jura... Jant...”

Pilv maandus ja Jelfitaat astus täiesti rahulikult jackpotimasina juurde ja ütles kibestunud ja mustas masenduses olevatele inimestele: “(Teist) on mul kahju. Tunda oma tarbetust ja oskamatus oma reaalsusega hakkama saada...”

Siis suunas ta oma 987654321 kraadise pilgu jackpotimasinale ja sellest hakkas 1-EES-iseid välja voolama.
Neid muudkui voolas ja voolas(miljon EEKu voolab päris tükk aega)... voolas ja voolas... juba olime me kõik põlvini rahas, siis vööni, siis kõrini, siis... sai õnneks voolamine otsa...
Jelfitaat lausus: “mul hea meel kui keegi minu raha üle headmeelt tunneb.” Ja raha oligi äkki kadunud ja selle asemel oli nurgas 1000 Jurantia Buuki(või palu neid miljoni eest saabki).
Siis käskis Jelfitaat kõigil minna ja võtta JB ning see tingimata läbi lugeda... 1001 korda(nu onju KÕIK ÜKS), võtsin sealt hunnikust minagi, aga näppu ei jäänud midagi ning nüüd on mul suur mure, et kust saada JB, mida 1001 korda lugeda?

Kas keegi oskab vastärganud usklikku aidata?

elfitaat, 2005-01-03 08:44:58

Suured tänud sulle, Hodža, et meeles pidasid!;-)Sul hea fantaasia ja oled ikka hulga vaeva näinud.

elfitaat, 2005-01-03 08:46:02

Kas oledki mängussõltlane???

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), elfitaat, 2005-01-03 08:55:36

See põle fantaasia vaid idealistide-nägijate-uskujate juttudest tekkinud UV- nägemus :o)

Kas oledki mängussõltlane???

Nu kuule nüüd??? Ma mõtlesin ikka, et sa oled kõikenägija ja -teadja, aga sina tuled välja siukse küsimusega... nu täitsa nagu 0,0000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000001 kraadise silmaringiga ateist.

Ma olen pettunut :o(

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), adminn, 2005-01-03 09:05:50

Miks on Via silmaring nii kitsas?

Ma kirjutasin ennist 0,000000000000000000000000 000000000000000000000 0000000000000000000000 000000000000000000000001 kraadise

Padre Alfonso, 2005-01-03 09:39:22

PL: Kust tead nii kindlalt?

Praktika, PL, praktika.

See pole küll nii mõnus kui raamatujuttude üle imestamine, samas tõhusam.

nipitiri, 2005-01-03 10:01:02

head uut aastat kõigile... :)
kasvõi tuhat ja üks korda...

/kümne astmeid saab ju ilma nullideta ka kirjutada... kui just silmaringi pitsitab...

elfitaat, hodža, 2005-01-03 10:05:27

Mängusõltlasel on näpud põhjas ja võlakoorem selga vaevamas, tunnen kaasa.

b-b, 2005-01-03 10:38:57

Head uut siia kah!

Lilleke, ANN, 2005-01-03 18:51:25

/aga ta ei ole kunagi mind põlastanud ega mulle ühtki halba või räiget sõna öelnud../

Eks ole olemas nii salixeid kui ka tema vastandeid...keda on lihtsam mõista kellega on kannatust vaja..
Meil jääb üle vaid otsustada, kas toppida kõrvad kinni ja karjuda ‘'sa oled paha'’ või üritada uuesti(mõista).

/jah, nii võib ka juhtuda aga siis pole ju tegemist enam HEADUSEGA.. kui naeratus on muutunud irvituseks või mõnituseks../

Ei, ma ei mõelnud seda...
On olemas olukordi, kus inimese jaoks võib isegi vaikus olla liialt vali....et keeraks terve maailma nagu TV nupust kinni....
Sellisel puhul ei aita ka naeratus mitte...ainuke asi mis aitab on respekt(jätta vaba valik kuidas olukorraga toime tulla)

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-01-03 19:06:41

sest vastasel korral oleksid mitteühised osad neist erinevatest reaalsustest väljaspool tegelikku reaalsust,

Pane miljon inimest kuud vaatama ja tee siis tulemustest kokkuvõte.

Mida Sa näed? Pole kedagi...kes Sulle oma kogemust sarnaselt kirjeldaks.

Aga mida nad sarnaselt kirjeldavad...vaat see kattuv osake ongi tegelik reaalsus.

Eks ole! Leia need TÕE TERAD siit üles!

See, mida tajud ...pole reaalsus, vaid üks liivaterake KÕIKSUSEST...elik ...</b> tegelik reaalsus.</b>

Olev:) /ära palun pahanda/ :)))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-01-03 19:15:44

Kui nüüd kõrvalt vaadata, siis kuidagi...ülearu karjuv kukkus välja küll, VABANDUST!

Hele, Olev, 2005-01-03 21:12:09

Kõik need miljon erinevat kogemust
ja miljon erinevat kirjeldust
on osakesed Kõiksusest ehk tegelikust reaalsusest
just niisamuti nagu on seda miljonid kuud ja päikesed
ja viimane kui üks nende miljonitest peegeldustest
teineteisega lahutamattult põimunud aines ja teadvuses.

Tegelt saan aru mida tahad ütelda...
ent kuu ega tema nägemised ei kao reaalsusest, kui üks vaataja on pime

kui kõik peale ühe oleks pimedad, siis oleks see üks teiste meelest hull, sest näeb olematuid asju

aga kui nii nägijaid kui mittenägijaid on palju, siis ongi varsti usutüli lahti.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-01-04 03:44:08

Hele! Näha on, et Sa mitte PIME EI OLE.

Head uut aastat Sulle!

Olev:)))

Hele, Olev, 2005-01-04 05:25:28

Tore, et meil usutüli tulemata jääb
vähemalt üks meist on järelikult mõistlik :)

mai, Maimutso@hot.ee, 2005-01-06 14:20:48

mida teha?

muusa, mai, 2005-01-06 22:37:59

Milles probleem, mai?

inf, 2005-01-07 08:54:34

http://www.postimees.ee/070105/esileht/arvamus/154459.php

Airi Värnik ja Kairi Kõlves kirjutavad suitsiididest Eestis – tegelikult on enesetapud välditavad, aga ennetustöö on raske ning seda tuleb teha põhjalikult.

Eestis läheb igal aastal vabasurma 350-400 inimest, seega nii palju kui on päevi aastas. Vaid üksikud vabatahtlikult lahkunud pälvivad üldsuse tähelepanu. Ja sedagi vaid mõne stiililise erakordsuse tõttu, mitte teadvustamaks, et suitsiidisurma on võimalik ära hoida, kui sellesse investeerida kas või samapaljukest kui liiklusohutusse. Inimkaotused suitsiidi tõttu on suuremad kui liikluses, kus hukkub aastas umbes 250 inimest.

Eesti iseseisvusperioodil on endalt võtnud elu 6300 inimest, neist 80 protsenti mehed, eelkõige tööealised mehed. Võrreldes teiste Euroopa maadega on eriti meeste suitsiidide suhtarvud väga kõrged: «vana» Euroopa keskmine – 16, meil – 46 meest 100 000 mehe kohta.

Probleem ei ole üksnes suitsiidisurm. Kui võrrelda suitsidaalsust jäämäega, moodustavad enesetapud jäämäe veepealse osa. Teadlaste hinnangul sooritatakse ühe enesetapu kohta 10–40 katset, seega sooritatakse Eestis aasta jooksul umbes 3500 – 16 000 enesetapukatset. Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi uuringud näitavad, et suitsiidikatseid sooritavad sagedamini naised, riskigrupiks mõlemal sool 15–29-aastased noored.

Surm ei tule kohe

Suitsiidile eelneb ettevalmistav periood, mis võib kesta paarist nädalast aastateni.

Suitsiidiprotsess surmasoovi ja enesetapumõtetena saab alguse mitmesuguste elusündmuste, inimese enda reaktsiooni laadi ja eelsoodumuste koosmõjust sõltuvalt. Enesetapule mõtlevaid inimesi on 100–200 korda enam kui enesetapu sooritanud inimesi, mis tähendab, et umbes 35 000 – 80 000 inimest aastas kaalub probleemi lahendusena elust lahkumist. Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi uuringu andmetel on juba 15–19-aastaste hulgas 13 protsenti neid, kes on mõelnud eneselt elu võtmisele.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed. Riskiteguriteks on rasked haigused, konfliktid perekonnas, koolis ja tööl, lahkuminek, töötus, majanduslikud raskused, raskesti talutavad elusündmused, mis kombineeruvad depressiooniga, alkoholi ja narkootikumide väärtarvitamisega. Raskused igapäevaeluga võtavad rõõmu, energia ja aja, seega lõikavad ära ka sotsiaalsed suhted, mis omakorda jätab inimese ilma sel ajal nii vajalikust teiste inimeste toetusest. Murelik inimene jääb/jäetakse üksi.

Valiku küsimus

Palju oleneb inimese meelelaadist, sellest, kuidas ta eluraskustesse suhtub ja kui ulatuslik on ta toimetuleku arsenal. Surm kui valik, reeglina emotsionaalne otsustus, on igal juhul sõnum, mis jutustab ülesaamatust konfliktist iseendaga ja on etteheiteks ümbritsejatele.

Vaid väiksel osal enesetapjatest esineb raske vaimuhaigus (Eesti andmetel 6 protsenti), ja siingi on enamasti probleemiks sotsiaalne toimetulematus, mida asjade vastava korraldusega oleks võimalik leevendada. Suitsiidikatse sooritanutel esines 77 protsenti depressiooni sümptomeid, Eesti Terviseuuringu andmetel on depressiooni sümptomeid 11 protsendil täiskasvanud elanikkonnast, Euroopas keskmiselt hinnatakse depressiooni esinemus 5 protsendile. Lähtuvalt tõdemusest, et suitsiide on võimalik ennetada, et depressioon on ravitav ja et moonutatud elukvaliteeti on võimalik parandada, on 15 riiki on ühinenud euroliidu projektis «European Alliance Against Depression» (EAAD).

Projekti eesmärk on teha usutavaks see, et depressioon võib olla eluohtlik, et seda on võimalik varakult ära tunda ja ravida, et ravi võib algstaadiumis piirduda vaid eneseabiga, et psühhiaatri teadmiste kasutamine ei ole mitte hulluse, vaid tarkuse tunnus. Lisaks rahvavalgustusele on olulisel kohal koostöö perearstidega, esmatasandi abistajate koolitus, eripakkumised kõrge riskiga gruppidele ja eneseabiga seotud tegevused.

Projekti eestikeelseks nimetuseks sai «Eesti depressioonivabaks». Gotlandil analoogilise projekti läbi viinud kolleeg Wolfgang Rutz peab seda pisut meelevaldset tõlget suurepäraseks, kuna ta Baltikumi sõbrana mäletab ja hääldab hästi laulva revolutsiooni aegset loosungit «Eesti vabaks». Tema arvates on ülim aeg ühendada taas jõud, kuid nüüd egiidi all «Eesti depressioonivabaks», et säästa elusid.

Statistikat

• Varem võistlesid maailmas esikoha pärast suitsiidikordaja kurvas pingereas Baltimaad ja Venemaa, nüüd on Leedu kindlalt tipus suitsiidikordajaga 44 juhtu 100 000 elaniku kohta.
• Venemaa on kannul 36-37 juhuga ning Valgevene (33) ja Kasahstan (32) järgmised
•Siis tulevad Eesti ja 2002. aastal oli Eesti suitsiide 100 000 elaniku kohta 26, Lätis 27.
• Eesti suitsiidisuremus on Põhjamaadest 2,5 korda (seal on keskmine 10-11 juhtu 100 000 kohta) kõrgem.
• 1994. aastast, mil Eestis ja paljudes teistes postsovetlikes maades oli kõikide halbade näitajate buum (suitsiide 614 juhtu), on Eesti ja Läti trendid languses, Leedu jätkab kõrgel.

maimutso, maimutso@hot.ee, 2005-01-07 16:15:16

On ingleid, kellele on m""ratud lennata alla tumedatesse ududesse. Tihti p""takse nad seal kinni ja mingiks ajaks kaotavad nad oma tiivad ja nad on kadunud m"nikord peaaegu kogu eluajaks. Sellegipoolest pole see oluline - nad on ikkagi inglid, inglid ei sure. Nad teavad, et h"mu hajub “hel p”eval, kasv"i ainsaks hetkeks. Ja nad teavad, et siis viimaks ometi v"idab nad tagasi kuldne taevas.

***