Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

kõhkleja, 2004-12-31 09:53:49

kõhkleja, 2004-12-30 10:28:19

samas
mida sügavam kurbus
seda suurem ka rõõm

pendel

andrus, 2004-12-31 10:46:30

Hele piltidest kolmas on costa riikast

ja ea tahtmise juures võib treenitud silm seal märgata ka teatud tarakane

sk, 2004-12-31 11:24:55

Head vana-aasta lõppu!

räva, 2004-12-31 11:27:21

head aasta lõppu!

Mooz, andrus, 2004-12-31 11:47:59

Vean kihla, et meite hüdrokristlane oli kah kose juures sulistamas. Pildi pääle ei pruukind ta jääda, a küll me juba teame - ta ei maga ühtegi sihukest võimalust maha.

tase, Mooz, 2004-12-31 11:52:12

_hüdrokristlane_

Hüdro või hüdra?

Mooz, tase, 2004-12-31 12:14:57

Ikka hüdro.
Hüdradest praegu ei räägi, siiber on neist.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), Padre Alfonso, 2004-12-31 13:15:47

See ettepanek ja toimetuse vastus oli veike nali eilse lollilobapäeva puhul ja kingitus kõige nõrgemale :o)
Ei mõtle keegi seda tõsiselt, et Viad suletuks kuulutada, kui seda teeks, siis sureks ju voblasaba välja, sest Via ja siin toimuv on seal nii kuum teema - õigemini peaaegu ainus teema.
Ja kes see võtaks oma hingele voblasaba kõngetamise patu? :o)

Las ta ikka hingitseb, sest mõnede jaoks on see pealegi veel edasiminek...

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2004-12-31 13:34:40

Mõnusat vana aasta lõppu Teile!!!

Olev:)))

Padre Alfonso, 2004-12-31 13:37:18

kui seda teeks, siis sureks ju voblasaba välja, sest Via ja siin toimuv on seal nii kuum teema - õigemini peaaegu ainus teema.

Minu poolest võib see voblasaba rahulikult kõngeda.

Pole küll kursis, mis seal toimub, kuid võib arvata, et kõige närusemat sorti demagoogia, mudamaadlus ja poriloopimine. Samas stiilis, nagu igat masti kingod, üllatunud ja nextdeid siiagi tuua üritasid.

Sellise seltskonnaga lävida on sama hea kui porilompi valge taskurätiga puhtaks nühkida ;-)

näär, 2004-12-31 14:33:39

NÄÄRIDE

nimetuse taga peitub kaks alamsaksakeelset sõna “ni jar”, mis kokku ei tähenda muud kui uut aastat. Mitmuslik lõpp on vohama hakanud alles ajal, mil “jõulud” ei tohtinud ütelda, puht analoogia põhjal. Sinnamaani ei tundnud meie rahvas üldiselt ei nääre ega nääri, vaid ainuüksi nääripäeva. Vanadesse tartukeelsetesse kalendritesse on see trükitud kui “Wastse ajastaiga pääw”, s.t. uue aasta päev ehk 1. jaanuar.

Eesti rahvakombestikus on vana- aasta õhtu ja nääripäev hästi tuntud ja peetud. Kuivõrd “jõuludel” on peale kitsama tähenduse ka laiem, siis osutub nääripäev üheks paljudest jõulupühadest. Vana- aasta õhtu ja jõulupäeva kombestik ongi suures osas kattuvad. Rahvaluulekogude sirvija kohtab neidsamu uskumusi ja tegevusi: õled tuuakse tuppa, tuld peetakse öö otsa üleval, tehakse ustele pahade vaimude tõrjeks riste, süüakse jõulutoite, juuakse õlut jpm.

Ja ometigi on need pühad veidi erineva sisuga ja tähendusega. Jõulud on pööripäeva- pühad, mis märgivad aastaringi järjekordset käänakut, sedakorda taas valguse ja päikese võimu kasvamise poole. Nääripäev jõulutsükli ühe komponendina teeb sedasama, aga iseseisvalt midagi veel - nimelt märgib ühe aasta lõppu ja teise algust. Niisiis, mitte käänakut igavesti korduval ringil, millel pole lõppu ega algust, vaid uue lõigu algust lõpmatult pikal ja sirgel rajal. Siin põimuvad kaks erinevat arusaama asjast: ühe järgi käib ta ringiratast, teise järgi läheb sirgelt. Meie rahvakultuuri kontekstis, eriti mis puutub aasta kui ajaühiku tajumisse, on esimene kujutelm teisest vanem. Võib oletada, et nääripäeva populaarsus on kasvanud eriti viimase poole tuhande aasta jooksul ja vana- aasta õhtu kombestik kui tervik on seega jõuluõhtu omast hilisem. See avaldub näiteks ennustamises: vana- aasta ennustamisedki tegelevad üksikisikuga palju rohkem kui jõuluõhtused. Üksiku inimese saatus ja õnn on see, mis meile praegu kõige enam korda läheb. Sajandite sügavusse minnes näeme aga teistsugust maailmapilti: selle keskmes ei asu mitte indiviid, vaid kollektiiv, Eesti oludes talupere. Nii on nääriöine individuaalne õnnevalamine ses suhtes päris ilmekas. Üldse võib öelda, et ennustamine omab nääriöö suuremat kaalu kui jõuluööl. Nagu on märkinud Mall Hiiemäe, on jõulukombestik aktiivsem, näärikombestik passiivsem. See tähendab, et nääriöö kombed on kujunenud alles sel ajal, mil juba hakkas kaduma usk omaenda tegevusega (nõidusega, maagiaga) tulevikku mõjutada, aga säilis veel usk tuleviku ära arvamise võimalikkusse. Naljaga segatuna elab see tänaseni.

Aastavahetuse tähtsustamine on hiline nähtus ka üle- euroopaliselt. Kuigi keskajalgi loeti aastaid, ei peetud aastanumbrit eriti oluliseks ja alguspäevigi oli osalt suvaline. Kaua aega arvati aastat esimesest jõulupühast, 17. sajani lõpul sai ses suhtes ametliku, s.t. kirikliku tunnustuse 1 jaanuar. See on ka Kristuse ümberlõikamise püha, mis aastavahetusena võitis siiski vist hoopis paganliku Rooma jaanuarikalendrite suure tähtsuse järelmõjul. Läti Henrik alustab 13. sajandil aastat aga hoopis 25. märtsiga, Maarja kuulutamise päevaga. Nüüdseks on 1. jaanuar praktilises elus võitnud ülemaailmselt. See on meie aina asjalikumaks muutuva elu paratamatus.

http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/joulud/naarid5.htm

Padre Alfonso, 2004-12-31 14:49:20

Head vana aasta lõppu kõigile!

Mooz, 2004-12-31 15:13:02

Olgu need viimased päevad kuda on, aga üheainsa kuu jooksul kogunes Via-sse tuhandeid sisutihedaid kommentaare.

Mis näitab, et inimestel ikkagi on, mida öelda.

Ja neil on vaja kohta, kus saaks rahulikus õhkkonnas oma mõtteid väljendada.

Sooviks siis, et detsembri esimeses pooles nähtud rahu ja kultuursus valitseks siin terve järgmise aasta ja edaspidigi.

Peale niisugust aktiivsusperioodi on lausa vajalik, et rahvas ühe mõnusa talvepuhkuse saaks pidada. :-)
Et siis uuel aastal uue innuga jätkata.

HEAD VANA AASTA LÕPPU!

nipitiri, 2004-12-31 15:21:00

mõnusat aastavahetust kõigile... :)

Padre Alfonso, 2004-12-31 15:28:43

Sooviks siis, et detsembri esimeses pooles nähtud rahu ja kultuursus valitseks siin terve järgmise aasta ja edaspidigi.

Natüürmordi austaja?

Maila, Padre, 2004-12-31 16:14:16

Ma tegelikult üldse ei hooli natüürmortidest. Kohe üldsegi mitte. Aga praegu kuidagi ei oska teisiti lihtsalt.

Maila, 2004-12-31 16:17:00

Sooviks kõigile head ja lustakat vana aasta lõppu!

Po, 2004-12-31 16:52:07

Kõigile ilusaid vana aasta viimaseid tunde, lõbusat uue vastuvõtmist ja head ning edukat kahetuhande viiendat!

Padre Alfonso, 2004-12-31 16:53:20

Ma tegelikult üldse ei hooli natüürmortidest. Kohe üldsegi mitte. Aga praegu kuidagi ei oska teisiti lihtsalt.

Ega ta vist lihtne pole tõesti.

Paraku imeb diskussiooni viksiks ja viisakaks sundimine sellest ka elu välja.

Üks asi, mis hullema läbu eemal hoiaks, oleks kirjutaja ID lisamine kommentaarile.
See oleks tehniliselt lihtne teha ja nimevahetajate psüühhet tundes vägagi efektiivne.

Vastseliina Toomas, 2004-12-31 17:45:19

Soovin kõigile, absoluutselt kõigile
meeldivaid vana aasta ärasaatmise tunde,
mõnusat aastavahetust ja
edukat ning õnnelikku uut aastat!

Kosugu ja tugevnegu meie ühised ettevõtmised!

***