Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

Vastseliina Toomas, tase, 2004-12-30 07:24:54

Sellist mõistet nagu tähendusväli pole olemas, vähemalt mitte antud diskussiooni kontekstis.

Sellist mõistet nagu sõna pole olemas,
vähemalt mitte antud lause kolmeteistkümne sõna kontekstis?

Vastseliina Toomas, tase, 2004-12-30 07:26:38


VT:
Mõistete ühtlustamise vajadus on olemas iga teoreetilise arutluse juures.

tase:
Ma ei näe seda, sest sel juhul muutuks raamatute kirjutamine mõttetuks.

Teoreetiline arutlus toimub kahe teoreetiku vahel, raamatud on tavaliselt monoloogid.

tase, Vastseliina Toomas, 2004-12-30 07:30:32

_Teoreetiline arutlus toimub kahe teoreetiku vahel, raamatud on tavaliselt monoloogid._

Raamatuid ei kirjutata riiulile panekuks.

Harri Kingo, Njah, 2004-12-30 07:32:10

Njah, PL 23-12 13:15, 2004-12-30 03:33:18

“Kuid kuskilt pale mõtleminegi ületub... südameloogikaks, “intellektuaalseks intuitsiooniks”.”

Mõtlemine “ületub” vaid sedasi, et uuelaadseid elusituatsioone enam ei kohata ning kõikidele senikohatud olukordadele vastavad käitumismustrid on juba rutiinseks treituna alateadvuse motoorikasse taandunud. Siis pole tõesti enam mõtlemist vaja, sest valmis vastused kõik “riiulilt” käikuvõtmist võtmist ootamas.

Kas sa pead ka moraali, eetikat ja headust, head alateadvuseks ja mehhaaniliseks otstarbekuseks, motoorikaks?

Kui laps omandab esimesed moraalsed arusaamad ja kogeb eetilise käitumise headust, siis ei sa me seda kuidagi käsitleda tema alateadvuse ilminguna ja ilmneva motoorikana - need on väärtused tema jaoks ja on olemasolevad, küll jah - õpitavad ja omandatavad sotsiaalse keskkonna läbi. Ja pole parata, Hea pole vaid subjekti või phiskonna subjektiivne, sotsiaalse keskkonna kokkulepe ja arvamus, vaid elu jaoks täiesti objektiivne reaalsus - elu vaatevinklist miski lihtsalt on elu jaoks hea, miski aga halb.

Ja NB! - me ei saa olemist vaadelda muust seisukohast lähtuvalt kui enese kui elu, elava reaalsuse seisukohalt. Püüd vaadelda ja hinnata elu elutu seisukohalt viib meid absurdi - seda olen siin viimased 2 ööpäeva kirjutanud küll idealistina, küll materialistina - tulemus on sama.

Me võimegi seda Head ja selle äratundmist moraali ja eetikana nimetada üliteadvuse äratundmiseks. Sest kuitahes sügavale me oma alateadvusse ka ei sukelduks, me ei leia sealt moraali ja eetika molekule, aatomeid või kvante, me ei saa ka eraldada enesest mingit objektiivset “arhetüüpi”, mida uurida või suvaliselt teise ja parema vastu välja vahetada – noh, nagu saame arvutis välja vahetada nigela operatsioonisüsteemi parema vastu...

Headust, mis on elule objektiivne ja mitte suvaliselt postuleeritav, ja mille me tunneme ära ja mida me kogeme ja mille alusel me käitume ja millest me oma reaalelus ka lähtume, võime pidada Üliteadvuseks. Tema “asukohta” aga pole me võimelised üheselt määratlema - see Hea on olemas enne meid kõiksuses, samas on ta olemas ka meis kui Kõiksuse ühes osas.

Vastseliina Toomas, tase, 2004-12-30 07:33:36

Raamatuid ei kirjutata riiulile panekuks.

Aga paraku enamik nendest sinna satub, eriti tänapäeval, kui inimesed pigem surfavad kui loevad.

tase, kingo, 2004-12-30 07:34:56

_Sest kuitahes sügavale me oma alateadvusse ka ei sukelduks, me ei leia sealt moraali ja eetika molekule, aatomeid või kvante,_

Sa ei leia kusagilt ka juustu molekule.

Vastseliina Toomas, Harri Kingo, 2004-12-30 07:35:49

Nii et minu soovi Sa tähele ei pane????

Ikka kirjutad!

No siis hoia alt!

Ma hakkan Sulle vastama!

Hoia alt!

/käib eriti hoogsalt edasi-tagasi,
võtab hoogu, kulistab tassi kohvi

JAaaaaaaa....

tase, Vastseliina Toomas, 2004-12-30 07:36:58

_Aga paraku enamik nendest sinna satub, eriti tänapäeval, kui inimesed pigem surfavad kui loevad._

Nojah, kuid põhjuseks pole neist mittearusaamine.

Harri Kingo, Njah, 2004-12-30 07:44:12

Vastseliina Toomas, Harri Kingo, 2004-12-30 07:17:08

Miks tuled Sina praegu siia vahele segama,
kui siin praegu KIRJUTAN MINA????

Ma ei taha Sind lugeda!

Lõpeta ära!

Kui Sa ei lõpeta,
hakkan Sulle vastu kirjutama
ja Sinu väidetest ei jää
midagi järele!

/kõnnib edasi-tagasi!/

Kas see oli nali?

Vastseliina Toomas, tase, 2004-12-30 07:44:25

Nojah, kuid põhjuseks pole neist mittearusaamine.

Põhjuseks on see, et eri inimestel on teadmised läinud eri suunas harali, kõik teavad üha rohkem üha erinevatest Kostariika tarakanidest ja nõnda pole raamatute lugemisest enam võimalik elu elamiseks vajalikke põhiteadmisi hankida nõnda hõlpsasti, kui see oli võimalik “vanasti”.

Vastseliina Toomas, Harri Kingo, 2004-12-30 07:45:41

Kas see oli nali?

See oli nali läbi pisarate.

tase, Vastseliina Toomas, 2004-12-30 07:49:14

_nõnda pole raamatute lugemisest enam võimalik elu elamiseks vajalikke põhiteadmisi hankida nõnda hõlpsasti, kui see oli võimalik “vanasti”._

Ma pole selles sugugi nii kindel, nagu pole ma kindel ka raamatute osatähtsuse kadumises.

Eestis on igasugune tarbimine võrreldes “vannastiga” niikuinii muutunud seoses hindade normaliseerumisega.

Harri Kingo, Njah, 2004-12-30 07:50:29

tase, kingo, 2004-12-30 07:34:56

_Sest kuitahes sügavale me oma alateadvusse ka ei sukelduks, me ei leia sealt moraali ja eetika molekule, aatomeid või kvante,_

Sa ei leia kusagilt ka juustu molekule

Juustu molekule leian ma juustust. Moraali molekule ma moraalist aga ei leia. Ometi on moraal sama olemasolev kui juust. Kui poleks moraali - Hea äratndmist ja eristamist halvast, siis poleks inimsugu olemas. Ilma juustuta aga arvan, me oleksime olemas küll.

Kumb on reaalsem - juust või moraal?

tase, lingo, 2004-12-30 07:51:19

_Juustu molekule leian ma juustust._

Asi selles ongi, et sa ei leia.

Harri Kingo, Toomas, 2004-12-30 07:51:49

Ei oska su nalja ega su pisarate kohta midagi tarka öelda. Jääb arusaamatuks.

tase, kingo, 2004-12-30 07:55:05

_Kui poleks moraali - Hea äratndmist ja eristamist halvast, siis poleks inimsugu olemas_

Moraal ei ole pelgalt hea ja halva eristamine, seda teeb ka kärbes.

tase, kingo, 2004-12-30 07:58:44

Moraal defineerib õige ja vale, mitte halva ja hea.
Moraal pole selle äratundmine.

Harri Kingo, 2004-12-30 07:59:43

Sõnade, mõistete, terminite, kategooriate jne. tähendusväli on INIMESE võime neid sõnu erineval seostada ja mõista ja selle võime teostamine. Inimene on elav, seeläbi on ka sõna tähendusväli elav ja muutuv iga inimese enese jaoks ja inimeste vahelises suhtlemises, keeles üldisemalt.

Tähendusvälja ühesust - sõnade ühest fikseerunud tähendust - saame postuleerida vaid siis, kui me käsitleme keelena sõnaraamatut, ja mitte seda, mida elav inimene mõtleb ja räägib.

Kui ei taibata teha vahet vahele, mis on sõnaraamat ja mis on inimene, mis on trükikunst ja mis on mõtlemine ning keel, ja arvatakse , et keel sisaldub sõnaraamatus ja mitte elavas inimeses... siis jah, pole tähendusvälju, on tähendused.

Kuna me pole sõnaraamatud vaid elavad inimesed, on ka keel elav ja sõnadel tähendusväljad - meil on võime neist kostada uusi tekste, luua kontekste, kus tekivad uued tähendused kui tähendusväljad - sõna seostatused konkreetse teksti raames.

tase, kingo, 2004-12-30 08:01:49

_ja mitte seda, mida elav inimene mõtleb ja räägib. _

Igasugused poolharitlased siiski keelt ei määra.

_Kuna me pole sõnaraamatud vaid elavad inimesed, on ka keel elav ja sõnadel tähendusväljad_

Mingeid tähendusvälju pole olemas, on olemas kontekst.

Padre Alfonso, 2004-12-30 08:04:27

Moraal ei ole pelgalt hea ja halva eristamine, seda teeb ka kärbes.

Kusjuures võime kindlad olla, et kärbes teeb seda tükk maad adekvaatsemalt kui mõni lobamokk.

***