Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

tase, Next Day, 2004-12-29 21:53:20

_Aga Padre, mis siis kui Ta äkki ongi olemas? :)
Et tuleb lõpuks siiski nii välja, et ON.
Then what?_

Ei ole olemas, ole mureta, nagu pole olemas Lilliputiat, päkapikke ja Harry Potterit või ükskõik, mida fantaasia välja võib mõelda.

Asjad mis on olemas, on ka sellisena tõestatavad.

Hele, 2004-12-29 21:55:39

(iv) VASTSELIINA TOOMA MÕTE:

Ja et nad elasid,
oli ülev. Ja kindlasti oli nende seas palju inimesi, kes oma elus olid - ja selle kasvõi ühel hetkel olemise pärast - ka nüüd ja praegu puudutavad igavikku...

Aamen.

v.l., 2004-12-29 23:19:36

Ei ole olemas, ole mureta, nagu pole olemas Lilliputiat, päkapikke ja Harry Potterit või ükskõik, mida fantaasia välja võib mõelda.

Elusat Harry Potterit näidati täna tv-s. Oli neljajalgne. Aga kas mun on olemas? Või nus ?

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-30 00:10:58

http://mp3.retroportal.ru/4/akkord.mp3

Njah, Hodža Nasreddin 23-12 11:39, 2004-12-30 02:21:11

"Sul ju kõik sarnased: Padre ja Hodža ja DiaTheo, muidugi, taevastest kõrgustest, jumala kukil istudes paistavad kõuk inimputukad ühesugustena, aga kas enam ühena ei paista?"

Sul jäi ilmselt kahe silma vahele tema selgitus:
"Tavaelustki teada: inimene võib mõista enesest rumalama rumalust, kuid ta pole võimeline mõistma enesest targema tarkust."

Njah, HK 23-12 12:28, 2004-12-30 02:48:09

"On üks kena ja õige mõte: “Iga väite tõesus on pöördvõrdeline selle väite tõestamise vajadusega”."

Selle õigsusega võiks mingil määral isegi nõustuda, kui usklased sedasama väidet endaülendamiseks tagurpidi ei pööraks väitega “usk ei vaja tõestamist”, millest otseselt järeldub “tõesus on võrdeline uskumisega”. See tuletis on juba puhtalt tajutav vigasena.

Kuidas saab uskumine olla tõde, kui ma võin vabalt endale pähe võtta ja uskuma hakata, et Sind ennast pole olemas. Muidugist vaidled vastu, et see polevat õige, aga Sinu poolt väidetu postuleerib vastupidist, et Sind polevat olemas, kui mina sedasi uskuda suvatsen.

Nii, et näed, milline solipsism selle esmapilgul justkui üsna aruka ja tõepärase väite tagant välja koorus. Kusjuures viga pole niivõrd väites endas, vaid selle tõlgendusviisis usklaste poolt...

Njah, PL 23-12 12:29, 2004-12-30 03:09:09

"Üliteadvusele - alateadvus ilmneb siis kõrvalnähtena. Alateadvus on alla surutud osa, mis on juba teadvuses old, üliteadvus - mis pole veel teadvusse tuld."

Mille põhimõttelise poolest see üliteadvus alateadvusest erineb?

Toon ühe lihtsa näite: kalaparve moodustumine ja liikumine. Elik kalade “ühiskond”. Sinu esitatu kaanonite järgi peaks seda organiseerima justkui üliteadvus.

Samas lihtne arvutimudel näitas, et kalaparve moodustumist ja liikumist reguleerivad ainult (sic!) 2 lihtsat reeglit.
1) iga kala püüab olla teistest kaladest täpselt ühe muutumatu vahemaa kaugusel. Kui kahe kala vahemaa suureneb, püüavad nad läheneda. Kui aga liiga lähedale, siis eemalduda.
2) tuvastatud ohuallika liikumistee eest tuleb põgeneda.

Need reeglid võeti arvutimudelis aluseks iga üksiku “kala” liikumise aluseks ning see mudel käitus parve kooshoidmisel ja “hairünnaku” puhul täpselt samaviisi, nagu seda loodusdokumentaalideski näha võib.

Nii, et mis seda “üliteadvust” tekitab, kui mitte alateadvuse enda toimemehhanismid juhul kui subjekte oma alateadvustega suuremal hulgal kokku sattuma juhtub...

Njah, PL 23-12 13:15, 2004-12-30 03:33:18

"Kuid kuskiltpale mõtleminegi ületub... südameloogikaks, “intellektuaalseks intuitsiooniks”."

Mõtlemine “ületub” vaid sedasi, et uuelaadseid elusituatsioone enam ei kohata ning kõikidele senikohatud olukordadele vastavad käitumismustrid on juba rutiinseks treituna alateadvuse motoorikasse taandunud. Siis pole tõesti enam mõtlemist vaja, sest valmis vastused kõik “riiulilt” käikuvõtmist võtmist ootamas.

Ainult Sinu refereeringutes väidetakse siiski vastupidist: et alateadvus ise tulevat teadvusele ilmutada ja sedasi “ületada”. Kisub vägisi “nõiaringi” poole...

Njah, PL 23-12 20:13, 2004-12-30 04:03:45

"Mõtle ise, kui “mõtlema” hakkavad pea, süda ja kõht koos."

No mõtle ikka, mis siis juhtuma hakkab, kui süda ja kõht oma seniste ülesannete täitmise katki jätavad ja lisaks ajule veel kah mõtlema hakkavad?

Aga ilmselt oled isegi selle eksiarvamise lõksu kinni jäänud, et südametunnistus südamest pärinevat. Ajust, ikka ajust tuleb ka südametunnistust otsida. Neistsamust “pahadest” alateadvuse “kollidest”, mis varasem kasvatus sinna kollitama (kaevulugu) lahti päästnud.

Eks muutu mõte siis hoopis selgemaks, ruumikamaks, mahlakamaks...

Aga suurem võimalus on hoopistükkis see, et nad siis mitte “selgemaks, ruumikamaks, mahlakamaks”, vaid tükilisemaks muutuvad ja omavahel kaklema hakkavad. Ei taha ju teinekord mõtted isegi ühte ajusse ühekaupa ära mahtuda, vaid sealgi kakeluse valla päästavad.

Siis hakkavad mõtted sündima hetkest, mitte mälust. Ja siis on seal koos nii “teadvus” kui ka “alateadvus”

Aga miks Sa arvad, et seda juba praegu ei toimu?

Mida rohkem Sa alateadvust “ületad”, seda vähem sul teda alles jääb ja seda rohkem koormad oma tajuteadvust tühja-tähjaga, millega varem “ületamata” alateadvus Sinu tajuteadvust segamata hakkama sai.

Alateadvus on Sulle vajalikum just alateadvusena, kui seda arvavat näid...

Njah, PL 24-12 00:48, 2004-12-30 04:24:52

"(Armen Tõugu)
Siis ärkab inimesel võime, mida võib nimetada intuitsiooniks.
"

Intuitsiooniks võidakse pidada alateadvuse automaatika “riiulilt” võetud tegevusstrateegiat v hinnangut. Just see valmismustri olemasolu kusagil väjaspool taju ja siis selle saatmine taju tähelepanuvälja paistab intuitsioonina. Ka seetõttu, et ei teadvustata, milliste signaalide alusel automatism selle strateegia välja valis.

Intuitsioon võib tekkida ka tajuteadvusele sarnaste, kuid taju tahtelisuse mõju vähendamiseks tajuväliselt (alateadvuses) toimuvate mõtteprotsesside tulemusel. Mõtlejaks on ikka aju ise, kuigi romantikutele meeldib see protsess aju asemel kuhugi mujale projitseerida.

Selline kapriis neil, mis parata. Vihkavad ajus toimuva mõtlemise ratsionaalsust, mis ei lase neil karmi reaalsuse eest unenägudesse põgeneda.

Ka seal olid omad rahvajuhid ja pühitsetud, kes neid imikuid – tollaseid täiskasvanuid – juhtisid, ja nood imesid seda maailma tarkust otseselt

?-)))

Njah, PL, 2004-12-30 04:42:29

/Armen Tõugu tekstile lisaks, kuigi haakus alles Johannes Tuhk'i kommentaari sellele lugedes/

siis leiame kultuuri, mida nimetatakse Lemuuriaks ja see vastab inimesearengus imikueale, kus tal mälu alles puudub.

Mälu on inimesel ka imikueas. Isegi kõige primitiivsematel loomadel/taimedel on mälu. Muidu ei saaks neil isegi instinkte olla.

Mõeldud on ilmselt siiski eneseteadvust...

Njah, HK 23-12 13:42, 2004-12-30 04:56:26

"Sõnal ‘uskuma’ on kaks tähendust eesti keeles:

1. arvama, oletama, eeldama – see on intellekti tegevust tähistav “uskumise” tähendus
2. usaldama, olema avatuses kellegi suhtes – see on vaimset avatuses osadust ja sellist olekut märkiv tähendus.
"

Tegelikult on see üks ja sama tähendus, sest ka usaldamine on eeldamine, et keegi/miski on usaldust (mittekontrollivat arvestamist) väärt...

tase, Njah, 2004-12-30 05:06:14

_Tegelikult on see üks ja sama tähendus, sest ka usaldamine on eeldamine, et keegi/miski on usaldust (mittekontrollivat arvestamist) väärt..._

Mida tead sina neabadoni või klingoni keelest?

Njah, unetu 25-12 18:31, 2004-12-30 05:09:17

"Mõtled sa VAIKUST, mida kirjelda ei saa?
Seda, mis saab tulla alles siis, kui oled surnud kõigele tuntule: solvangutele, kiitusele, kõigile omaloodud kujutelmadele, kogemustele.. kui ajurakud on muutunud täiesti vaikseks?
"

Kuskohast see VAIKUS tulema peaks? Siin maailmas, kus kõik aatomid/elektronid “mürisevad” 300°K temperatuuril...

Njah, tase, 2004-12-30 05:11:02

Need terminid olid siin lahti kirjutatud siiki eesti keeles...

Njah, Lilleke 25-12 20:17, 2004-12-30 05:31:55

"Kas analüüsivate tekstide häda ei seisne selles, et põhiline aur kulub terminite ühtlustamiseks?"

Kui soovitakse suhtluse adekvaatsust, siis see eeldab, et mõlemad suhtlejad saavad rääkija öeldud sõnadest ühtviisi aru. Asi selles, et samade sõnadega esindatavad tähendusväljad lahknevad inimeseti teatud määral. Ja kui lahknevus on suur, siis võib tekkida isegi ‘aia ja augu’ möödarääkimise probleem. Selle vältimiseks ongi vajalik terminite tähendusi täpsustada, et suhtlejad neist ühtviisi aru saaks.

Soovitan Sul lugeda ka minu kirjutatud pikka vastust keele teemasse. See kajastas ka sedasama temaatikat pikemalt ja laiemalt...

tase, Njah, 2004-12-30 05:32:34

_Need terminid olid siin lahti kirjutatud siiki eesti keeles..._

Oleda sa kindel, et klingoni keeles pole eesti keele teiseks tähenduseks nebadoni keel?

tase, Njah, 2004-12-30 05:44:24

_Asi selles, et samade sõnadega esindatavad tähendusväljad lahknevad inimeseti teatud määral._
Ja kui lahknevus on suur, siis võib tekkida isegi ‘aia ja augu’ möödarääkimise probleem._

Sellisetasemeline “tähendusväljade” lahknemine võib vaid esineda probleemidega inimeste puhul, kes lihtsalt sõnade tähendust ei tea või pole võimelised neist aru saama. Keele kui sellise puhul ei saa sellist lahknemist esineda, sest keel muutuks suhtlemisvahendina kasutuks.

Njah, Lilleke 25-12 21:06, 2004-12-30 05:45:24

"mis on mu sisse kasvand/ kasvatatud (nagu piparkoogil rosinast silm.o)"

Oot-oot! Kuidas see rosina kasvatamine käib? :)))

Njah, tase, 2004-12-30 05:57:54

Antud juhul pole oluline, millest lahknevus tingitud on...

***